Puhkusetasu arvutamise erijuhud

Leiame vastused küsimustele, kuidas arvutata puhkusetasu, kui töötaja on enne puhkust lähetuses või on saanud lisatasusid, preemiaid ning tulemuspalka või pole üldse töötasu saanud.

1. Töötaja palk koosneb põhipalgast ja mitmesugustest lisatasudest (täiendavate tööülesannete täitmine, tulemuslik töö, ületunnitöö jm). Selle töötaja puhkus algab 2.juulil k.a. Sellega seoses on 2 küsimust:milliste kuude palk võtta puhkusetasu arvutamisel aluseks ja milliseks kuupäevaks peab see raha olema tema pangakontole üle kantud?

Kui lisatasud on kuude lõikes muutuva suurusega ja ajutise iseloomuga, ei ole võimalik puhkusetasu arvutada palga säilitamise teel. Siis tehakse arvutus läbi päevatasu. Päevatasu saadakse jagades eelnenud 6 kuu palga kogusumma sama perioodi kalendripäevadega (v.a rahvuspüha ja riigipühad). Küsitud juhul tuleb arvutamisel aluseks võtta juunikuule eelnevad 6 kuud, algab ju puhkus juulikuus. Seda põhjusel, et puhkusetasu peab olema välja makstud (üle kantud) hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust.

Töötajale, kes jääb puhkusele 2.juulil, peab raha olema üle kantud hiljemalt 30.juunil. Järelikult tekib arvutamise vajadus juunikuus. Siin kehtib reegel, et päevatasu arvutatakse arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud 6 kalendrikuu palga kogusummast (puhkusetasu arvutamise kord

§ 2 lg 1). Konkreetsel juhul tähendab see, et aluseks võetakse juunikuule eelnevad 6 kuud, so detsember kuni mai. Selles perioodis on 182 kalendripäeva, neist 1 rahvuspüha ja 7 riigipüha. Arvessevõetavaid kalendripäevi jääb järele 174. Kui selle ajavahemiku palgasumma on näiteks 32600 krooni ja töötaja saab puhkust 28 päeva, teeb see päevatasuks 187,35 krooni (32600 : 174) ja puhkusetasuks 5245,80 krooni (187,35 x 28).

Kui see töötaja oleks olnud haige, viibinud õppepuhkusel või puudunud töölt muudel mõjuvatel põhjustel (tööleping on peatunud), väheneks vastavalt ka arvessevõetavate kalendripäevade arv. Näiteks kui töövõimetusleht on antud perioodiks 08.05.08-21.05.08, väheneb arvessevõetavate kalendripäevade arv 14 päeva võrra. Tööluusi puhul päevade arvu ei vähendata.

2. Töötajatele on määratud lisatasu möödunud aasta IV kvartali töötulemuste eest (tulemuspalk), mis maksti välja detsembrikuus. Mõned töötajad saavad puhkust juba selle aasta maikuus, enamus aga puhkab ajavahemikus juuni-august. Kõik tahavad, et lisatasu võetakse arvesse puhkusetasu arvutamisel. On see võimalik?

Puhkusetasu arvutamise korra
§ 2 lg 4 kohaselt võetakse lisatasu ja preemia arvesse ajavahemiku eest, mil see teeniti, mitte väljamaksmise aja järgi. Küsitud juhul on lisatasu määratud möödunud aasta oktoobri, novembri ja detsembrikuu töötulemuste eest. Kui kõik 3 kuud mahuvad arvutamisel aluseksvõetavasse 6-kuulisse perioodi, läheb lisatasu koos põhipalgaga arvesse täies ulatuses. Vastupidisel juhul, kui kõik 3 kuud jäävad välja, jääb välja ka lisatasu. Kui 6 kuu hulka mahub vaid detsembrikuu, läheb lisatasust arvesse 1/3, mahub sinna ka novembrikuu, läheb lisatasust arvesse 2/3. Järelikult sõltub kõik sellest, millal töötaja puhkus algab ja millal on vaja talle puhkusetasu arvutada (vt vastust 1. küsimusele). Augustikuus puhkajatele seda raha arvesse ei võeta sõltumata, mis kuupäeval puhkus algab, kuna need kuud aluseksvõetavasse ajavahemikku ei mahu.

3. Töötajatele maksti koos märtsikuu palgaga ühekordset preemiat projektiülesande eduka lahendamise eest. Kas see preemia tuleb arvata palga kogusumma hulka ja teha puhkusetasu arvutus läbi päevatasu? Või on tegemist eriotstarbelise preemiaga, mida palgaks ei loeta? Siis poleks vaja keskmist päevatasu arvutada, sest muid lisatasusid ega preemiat pole töötajad saanud.

Päevatasu arvutamisel võetakse arvesse kõik summad, mida tööandja on töötajale töö eest maksnud, s.o põhipalk, lisatasud, preemiad ja juurdemaksud. Need on summad, mida palgaseaduse
§ 2 loeb palga koosseisu kuuluvaks. Arvesse ei võeta puhkusetasu, ravikindlustuse hüvitist, teiselt tööandjalt saadud palka ja muid summasid, mis ei kujuta endast tasu tehtud töö eest nagu puhkusetoetus, jõulutoetus ja muud toetused, preemiad juubelite ja tähtpäevade puhul, päevaraha ja sõidu- ning majutuskulu seoses töölähetusega.

Küsitud juhul on aga tegemist preemiaga, mis on makstud töö eest (projektülesande edukas lahendamine). See summa võetakse arvesse koos märtsikuu palgaga ja arvutus tehakse läbi päevatasu. Kui töötaja põhipalk on 8500 krooni ja märtsi kuu ühekordne preemia projektülesande eduka lahenduse eest on 3000 krooni on selle töötaja puhkusetasu suuruseks 28 kalendripäevase puhkuse korral 8689,52 krooni [(8500 x 6) + 3000] : 174 x 28.

4. Enne puhkust oli töötaja töölähetuses. Kas selleks ajaks säilitatud keskmine palk ja lähetusepäevad jäävad puhkusetasu arvutamisel arvestusest välja?

Ei jää välja, ei palk ega päevad. Töötaja on ju töölähetuse ajal tööl, tema tööleping ei ole peatunud. Arvesse tuleb võtta kõik summad, mida tööandja on töötajale eelnevas 6-kuulises perioodis töö eest maksnud, kaasa arvatud keskmise palgana makstud summad. Öeldu käib ka muude juhtude kohta, mil töötajale on tagatud vähemalt keskmise palga saamine, näiteks tootmishädavajaduse või tööseisaku tõttu teisele tööle üleviimise korral.

Kui aga töötajale säilitatakse keskmine palk aja eest, mil ta tööl ei ole ja tööd ei tee (nt õppepuhkus), jäävad arvestusest välja nii sälitatud palk kui ka selle ajavahemiku kalendripäevad.

5. Kuidas arvutada puhkusetasu, kui töötaja ei ole puhkusele eelneva 6 kuu jooksul tööl olnud ega palka saanud (tööleping on peatatud)?

Siis arvutatakse puhkusetasu ikkagi päevatasu kaudu, kuid selle erinevusega, et aluseks võetakse palgamäär, mis peab olema töölepingus kirjas. Palgamäär jagatakse puhkusele jäämise kuu kalendripäevadega (v.a rahvuspüha ja riigipühad) ning tulemus korrutatakse puhkusepäevade arvuga.

Näiteks kui palgamäär on töölepingu järgi 4200 krooni ja töötaja saab puhkust 28 päeva juulikuus, on tema puhkusetasuks 3793,54 krooni [(4200 : 31) x 28].

Kui aga töölt eemaloleku aeg on pikem ja töötajale ei ole rohkem kui kaheteistkümne kuu jooksul palka makstud, on vajalik töölepingus kokkulepitud palgamäära korrigeerida. Palgamäära korrigeerimine toimub alampalga muutumise indeksi abil. Selleks jagatakse arvutamise ajal kehtiv alampalk alampalgaga, mis kehtis töötaja töölt ärajäämise ajal (näiteks lapsehoolduspuhkusele jäämise aastal). Sel viisil saadakse indeksi väärtus, mis korrutatakse töölepingus kirjasoleva palgamääraga. Tulemuseks on korrigeeritud palk, millest arvutatakse päevatasu. Korrigeerimiseks vajalik mehhanism on kirjas puhkusetasu arvutamise korra

 

Osale arutelus

  • Luule Käis

Toetajad:

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad:

Palgakalkulaator

Tarkvara

e-arveldaja – raamatupidamise tarkvara alustavale ja väikeettevõtjale (esimene aasta tasuta)

e-arveldaja on veebipõhine tarkvara, mis sobib hästi just alustavale ja väikeettevõtjale, aga ka mittetulundusühingule ning sihtasutusele. Sellel on tänaseks juba üle 5300 kasutaja.

Standard ERP on integreeritud äritarkvara keskmistele ja suurtele ettevõtetele.

Standard ERP ühendab endas traditsioonilise ettevõtte ressursiplaneerimise (ERP) ja kliendihalduse (CRM) kõrval laialdasel hulgal erilahendusi lähtuvalt ettevõtte spetsiifikast ning vajadustest.

Valdkonna tööpakkumised

SiSi Finantsid otsib PEARAAMATUPIDAJAT

SiSi Finantsid OÜ

01. september 2017

Uudised