Noorte suvisest tööst

Kauaoodatud suvi on kätte jõudnud ning taas otsib hulk noori suveks tööd, et vanemate poolt antavale taskurahale jõukohast lisa teenida. Paljud linnanoored leiavad endale tööd kas  jäätisemüüjatena, ajalehepoistena või suvekohviku ettekandjatena, ka alanud turismihooaeg toob kaasa mitmeid jõukohaseid suviseid ameteid. Omad võimalused suviseks tööks pakub juba mitmendat aastat tegutsev Kuressaare noorte töömalev. Ole vaid julge ja pealehakkaja ning leia omale sobiv ja jõukohane töökoht. Tundub esmapilgul lihtne, aga kas on ka nii?

Paljude tööandjate arvates on noorte (alaealiste) töösuhete valdkond õiguslikult üle reguleeritud ning kõiki seadustest tulenevaid rangeid piiranguid arvesse võttes on suveks tööle soovivat noort tegelikkuses keeruline tööle vormistada. Tõepoolest, alaealise noore palkamine nõuab ettevõtetelt rohkem asjaajamist. Selleks tuleb teatud juhtudel tööinspektorilt taotleda luba, korda ajada üksjagu dokumente, muretseda lapsevanema nõusolek, kuna selleta on noore allkirjastatud tööleping kehtetu, järgida rangelt lubatud tööajanormi, olles ühtlasi valmis võimalikuks tööinspektori kontrollreidiks. Ning tihtipeale lahendataksegi olukord järgmiselt - pole töölesoovijat, pole probleemi.

Kuidas siis reguleerib kehtiv seadus noorte tööd, millised on need tähtsamad õigusaktid, mida peaksid teadma taolise töösuhte pooled, sellest alljärgnevalt.

Juba.2006.a. võttis Riigikogu vastu Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) töölevõetava isiku vanuse alammäära konventsiooni ratifitseerimise seaduse (953 SE). Eelnimetatud konventsioon kuulub ILO kõige tähtsamate ehk põhikonventsioonide kategooriasse ning on oluliseks põhiõiguste tagamise vahendiks töövaldkonnas. Konventsioon kohustab selle ratifitseerinud ILO liikmesriiki (nüüd ka Eestit) ellu viima poliitikat, mis on kavandatud laste töö tõhusaks kaotamiseks, ja järk-järgult tõstma töölevõetava isiku vanuse alammäära tasemeni, mis on täielikus kooskõlas noorte füüsilise ja vaimse arenguga. Nimetatud põhimõtted on kõik kajastamist leidnud ka kehtivas töölepinguseaduses, millise kohaselt tööandja ei tohi tööle võtta ega rakendada tööl alla 15-aastast või koolikohustuslikku (õpilane on koolikohustuslik põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni) isikut, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti.  

Millised töid tohivad alaealised töölepinguga teha? Seadus lubab 13-14 aastastel ja 15-16 aastastel koolikohustuslikel alaealistel teha ainult selliseid töid, mille puhul täidetavad tööülesanded on lihtsad ega nõua suurt kehalist või vaimset pingutust. Selliste kergete tööde loetelu on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 30. aprilli 2004.a. määrusega nr. 172 (RT I 2004, 40, 274). Näiteks: põllumajanduslikud tööd (rohimine, kastmine, marjade korjamine), kaubanduses ja teeninduses tehtavad abitööd, puhastus- või koristustööd, käsitöö (suveniiride) valmistamine ja müük. Samas aga loetleb seadus üldistatult tööd, millistele tööandja üldse ei või tööle võtta ega rakendada alaealisi. Sellisteks töödeks on:
1) alaealise kehalisi või vaimseid võimeid ületavad tööd;
2) alaealise kõlblust ohustavad tööd;
3) tööd, mis sisaldavad õnnetusohte, s.o. ohte, mille puhul võib eeldada, et alaealine ei suuda neid õigel ajal märgata ega vältida kogemuse või väljaõppe puudumise tõttu,
4) alaealise sotsiaalset arengut või hariduse omandamist takistavad tööd;
5) tööd, mis oma laadi või töökeskkonnas toimivate ohutustegurite tõttu ohustavad alaealiste tervist.
Sellised tööd ja töökeskkonna ohutegurid on ära toodud Vabariigi Valitsuse 30. aprilli 2004.a. määruses nr. 171 (RT I 2004, 40, 273). Näiteks: töö, mis on seotud varisemisohuga (lammutustöö); töö, kus puututakse kokku lehtpuidutolmuga; tualettruumide koristamine.

Ülalnimetatud alaealiste tööd puudutavate Vabariigi Valitsuse määrustega saab tutvuda Tööinspektsiooni veebilehel (www.ti.ee).

Millele peaks alaealine (aga ka tema vanemad) pöörama tähelepanu töölepingu sõlmimisel?

Seaduse kohaselt on alaealisega töölepingu sõlmimiseks nõutav alaealise seadusliku esindaja s.o. vanema, eestkostja või hooldaja, kirjalik nõusolek. Lisaks veel seadusest tulenev nõue, et 13-14-aastase alaealisega töölepingu sõlmimiseks peab tööandja taotlema kirjaliku nõusoleku oma asukoha järgselt tööinspektorilt. Taotluses tööinspektorile peab tööandja näitama poolte andmed, s.o. tööle soovija nime, isikukoodi ja elukoha, tööandja isikukoodi või registreerimisnumbri, elu- või asukoha; töölepingu sõlmimise ja töötaja tööleasumise aja; tähtajalise töölepingu korral töölepingu kestuse ja aluse; ameti- või kutsenimetuse või kvalifikatsiooninõuded ja tööülesannete kirjelduse; töötegemise koha või piirkonna; palgatingimused ning tööajanormi, samuti andmed alaealise vanuse ja koolikohustuslikkuse kohta. Kui tööinspektor on kindlaks teinud (tuvastanud), et töö, millele alaealist kavatsetakse rakendada, ei ole alaealisele keelatud ning alaealise töötingimused on kooskõlas ülalnimetatud seaduse ja teiste vastavate õigusaktide nõuetega, annab tööinspektor tööandjale loa 13- 14- aastase alaealise töölevõtmiseks. Alles pärast tööinspektori kirjaliku nõusoleku (otsusena) saamist võib tööandja sellise alaealisega töölepingu vormistada ja ta tööle lubada.

Uudne moment on see, et alates möödunud aasta märtsikuust on tööandja tulenevalt töötervishoiu ja tööohutuse seadusest kohustatud teavitama alaealist ja alla 15-aastase alaealise seaduslikku esindajat alaealise tööga seotud riskidest ning tema ohutuse ja tervise kaitseks rakendatud abinõudest.

Samas näeb seadus alaealistele töölevõtmisel ette teatud soodustused. Nii ei rakendata alaealistele töötajatele töölevõtmisel katseaega. Järelikult ei saa alaealisega lõpetada ka töölepingut katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu. Alaealist töötajat ei või töölähetusse saata ning temaga ei või sõlmida materiaalse vastutuse lepingut.

Miks noored (alaealised) ei tohi täistööajaga tööd teha? Võrreldes täiskasvanud töötajaga on alaealised töötajad sama tööd tehes ohuteguritele mitmeid kordi enam vastuvõtlikud, sest nende organism, vaimne tasakaal ja identiteet alles arenevad ning neil puuduvad teadmised ja kogemused õnnetuste ärahoidmiseks. Halvad töötingimused ning korraldamata tööohutus ning -tervishoid võivad mõjuda laste arengule laastavalt. 

Eelnevat arvesse võttes on töö- ja puhkeaja seadusega alaealistele töötajatele kehtestatud lühendatud tööaeg, kusjuures tööaja kestvus oleneb alaealise vanusest ja koolikohustuslikkusest. Lühendatud tööaeg on:

13-14-aastasel või koolikohustuslikul töötajal – 4 tundi päevas ehk 20 tundi nädalas, kusjuures neid võib tööle rakendada ainult koolivaheajal või loomingulise töötajana kultuuri-, spordi või reklaamitegevuse alal;

15-aastased töötajad, kes ei ole koolikohustuslikud – 6 tundi päevas ehk 30 tundi nädalas;

16-17-aastased töötajad, kes ei ole koolikohustuslikud – 7 tundi päevas ehk 35 tundi nädalas.

Alaealist ei või rakendada ületunnitööle, tööle ööajal (kell 22.00-06.00) või puhkepäevadel. Lisaks ei tohi 13 ja 14 aastasi alaealisi tööle rakendada ka õhtusel ajal (18.00-22.00). Erandiks need alaealised, kes osalevad loominguliste töötajatena kultuuri-, spordi- ja reklaamitegevuse alal.

Alaealistele on puhkuseseadusega ette nähtud pikendatud põhipuhkus 35 kalendripäeva, mida neil on õigus kasutada neile sobival aja.

Tööandja peab aga arvestama, et võttes alaealise tööle temale seadusega ettenähtud lühendatud tööajaga (on alaealise täistööaja norm), ei tohi kokkulepitav kuu palgamäär olla sellele vaatamata väiksem kui kehtiv alampalk, seega käesoleval aastal (täistööajaga töötaval noorel) vähemalt 4350.- krooni kuus (tunnipalga alammäär on 27 krooni).

 

Lisaks eelnevale kaitsevad alaealise töötamist mitmesuguste eriseadustega (alkoholiseadus, tubakaseadus,  hasartmänguseadus) sätestatud  piirangud. Nii näiteks ei tohi alkoholiseadusest tulenevalt alaealist rakendada töödel, mis on seotud alkoholi käitlemisega (käitlemise all mõeldakse valmistamist, töötlemist, pakendamist, kauplemist, ladustamist ja edasitoimetamist kaubanduslikul eesmärgil) ning tubakaseaduse kohaselt on keelatud tubakatoodete müük alaealise poolt. Hasartmängu seadusest tulenevalt on hasartmängukorraldajal keelatud sõlmida alla 21-aastase isikuga töölepingut (või töövõtulepingut), mille sisuks on vahetult hasartmängu korraldamisega seotud töökohal töötamine või tööde tegemine.

Kui tulevasel noorel töötajal peaks tekkima tööandjaga töösuhetes probleeme, siis tuleks sellest teavitada kohalikku tööinspektorit (Kuressaares tel. 4536942 või 56230328). Nõu küsimiseks või konsulteerimiseks saab helistada tööpäeviti kella 10–14 tööinspektsiooni infotelefonile 640 6000.

 

Osale arutelus

  • Raamatupidajate Koolituskeskus RAKS

Toetajad:

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

TAAVI PALK – parim valik kõigile palgaarvestajaile

Töötasude arvutamist ja maksustamist puudutava seadusandluse igaaastane muutumine ja uute peensuste jätkuv lisandumine on palgaarvestusest teinud ühe komplitseerituma valdkonna finantsarvestuses.

Profit - lihtne ja funktsionaalne majandustarkvara

Profit on lihtne, aga funktsionaalne äritarkvara, mis sõltuvalt valitud moodulitest sobib nii väike- kui suurettevõtetele. Tarkvara katab tüüpilise ettevõtte igapäevased vajadused tänu erinevatele moodulitele, mis on omavahel täielikult integreeritud.

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Tööriistad