Käibemaksupettused on Euroopa Komisjoni luubi all

Euroopa Komisjon on esitanud oma ettepanekud, kuidas käibemaksupettuste vastu võidelda. Ette on nähtud muudatused nii Euroopa Nõukogu direktiivis 2006/112 kui ka Euroopa Nõukogu määruses 1798/2003.

Lühidalt: 
·

        
Euroopa Komisjoni hinnangul ei saa maksupettuste vastu teavet tõhusalt kasutada ajavahemiku tõttu, mis jääb tehingu ja ühendusesisese käibedeklaratsiooni esitamise vahele. Seetõttu soovitakse lühendada ühendusesiseste tehingute ning liimesriikide maksuametite teabevahetuse lõpptähtaegu ühele kuule.
·
        
Ettevõtjate halduskoormuse vähendamiseks on liikmesriikidele ette nähtud kohustus tagada ja võtta vastu andmeid elektroonilises vormis.
·
        
Samuti on esitatud ettepanek koguda igakuiselt teavet teises liikmesriigis registreeritud teenuseosutajate ühendusesiseselt tarnitud kaupade või osutatud teenuste kohta, mille pealt peab kauba ostja või teenuse tellija maksma käibemaksu. Sisse on aga viidud kitsendus, millega kauba või teenuse saaja, kelle tehingumaht ületab 200 000 eurot ühe kalendriaasta kohta, on kohustatud esitama deklaratsiooni iga kuu. 

Euroopa Komisjon on esitanud oma ettepanekud, kuidas käibemaksupettuste vastu võidelda. Ette on nähtud muudatused nii Euroopa Nõukogu direktiivis 2006/112 kui ka Euroopa Nõukogu määruses 1798/2003. 

Komisjon on esitanud ettepanekud lühendada ühendusesiseste tehingute ning liimesriikide maksuametite teabevahetuse lõpptähtaegu. Seda teavet edastatakse praegu kord kvartalis kauba ostja asukohariigile ning seda analüüsivad liikmesriikide maksuhaldurid. Ettepanekute järgi lühendataks teabe edastamise tähtaegu ühele kuule. 

Algselt nähti ühendusesiseste maksupettuste vastases strateegias ette põhjalikke muudatusi maksukogumises ja maksukohustuslase kindlaksmääramises. Viimaks jõuti siiski järeldusele, et meetmed ei võimalda ettevõtjatel regulatsioonidega kiiresti kohaneda. Kuna fookus suunati peamiselt teabeedastuse sagendamisele, siis pole ka ette võetud muudatused kuigi suured. 

Ettepanekud võeti vastu, sest käibemaksupettused mõjutavad oluliselt liikmesriikide maksutulusid, häirivad majandustegevust siseturul ning takistavad õiglast konkurentsi. 

Euroopa Komisjoni hinnangul ei saa maksupettuste vastu teavet tõhusalt kasutada ajavahemiku tõttu, mis jääb tehingu ja ühendusesisese käibedeklaratsiooni esitamise vahele. Euroopa Komisjoni tellitud eksperdihinnangutel võimaldab ühendusesisestest tehingutest kiirem teadasaamine paremini käibemaksupettusi avastada. Muutes teabe esitamise kohustuse sagedamaks, soovitakse suurendada käibemaksupettuste avastamise võimalusi. 

Ettevõtjate halduskoormuse vähendamiseks on liikmesriikidele ette nähtud kohustus tagada ja võtta vastu andmeid elektroonilises vormis. Eestis on ühendusesiseste käibemaksudeklaratsioonide esitamise võimalus juba olemas. 

Samuti on esitatud ettepanek koguda igakuiselt teavet teises liikmesriigis registreeritud teenuseosutajate ühendusesiseselt tarnitud kaupade või osutatud teenuste kohta, mille pealt peab kauba ostja või teenuse tellija maksma käibemaksu. Sisse on aga viidud kitsendus, millega kauba või teenuse saaja, kelle tehingumaht ületab 200 000 eurot ühe kalendriaasta kohta, on kohustatud esitama deklaratsiooni iga kuu. Kitsendus väldib nende ettevõtjate koormamist, kes teevad üksikuid ja väikeses mahus väliskaubandustehinguid. 

Komisjoni määruses välja toodud andmete põhjal pole meetmete raames tehtud täielikku mõju hindamist, kuid arvatakse, et ettevõtjatele kaasnevad kulud oleksid tühised. Lisatakse, et meede puudutaks otseselt ainult piiratud arvu ettevõtjaid. 

Küsimus seisneb pigem selles, kas deklaratsioonide tihedam esitamine annab loodetud efekti. Oluline on, kas meetmest tulenev kasu ja ettevõtetele seatud halduskoormus on proportsioonis. Ilmselt kuigi suurt lisatööd nimetatud meetmed ei tekita, sest Eestis esitatakse käibedeklaratsioonid niikuinii igakuiselt. Mõelda võiks sellelegi, kas on mingisugune vahe selles, kui deklaratsioon esitatakse iga kuu või kord kvartalis. 

Võib ju ka küsida, kas deklaratsioonide varasem esitamine võimaldab käibemaksupetturitele kiiremini jälile saada. Võimalik, et jah, sest siis oleksid tehingu asjaolud veel värsked. Andmete tihedam esitamine loob siiski pigem paremad eeldused maksupettusi avastada. See ei garanteeri tulemust, sest maksupettuste avastamine sõltub ikkagi juhtumist ja maksuameti tööst. 

Euroopa Komisjoni ettepanekutega saab tutvuda Eesti Kaubandus-Tööstuskoja veebilehel majanduspoliitika aktuaalsete teemade rubriigis. Kuna maksumuudatustel on ettevõtluskeskkonnale suur mõju, siis ootame teema kohta kommentaare meiliaadressil allan@koda.ee.

Osale arutelus

  • Allan Eilart

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

TAAVI PALK – parim valik kõigile palgaarvestajaile

Töötasude arvutamist ja maksustamist puudutava seadusandluse igaaastane muutumine ja uute peensuste jätkuv lisandumine on palgaarvestusest teinud ühe komplitseerituma valdkonna finantsarvestuses.

Veebipõhine Microsoft Dynamics NAV majandustarkvara terviklahendus

Tänapäeva ettevõtete väljakutseks on pidev ärikeskkonna muutumine. Majandus- või äritarkvara peab seejuures olema paindlik, kasvama koos ettevõttega. Samas tuleb koguda ja vaadata oma andmeid täiesti uuel viisil, et teha tuleviku otsuseid, mitte konstateerida minevikku. Majandustarkvara peab olema kaasaegne, hästi integreeritud ja aitama tööaega kokku hoida.

Valdkonna tööpakkumised

Deloitte otsib RAAMATUPIDAJAT

Deloitte Audit Eesti AS

25. veebruar 2018

Harju KEK otsib PEARAAMATUPIDAJAT

M-Partner HR OÜ

23. veebruar 2018

Uudised

Tööriistad