Audiitortegevuse seaduse uue eelnõuga kavandatakse olulisi muudatusi

Pärnu Raamatupidamiskonverentsil räägib meile Mati Nõmmiste audiitorkogust mida uut on oodata audiitortegevuse valdkonnas ja kuidas see mõjutab raamatupidajaid. Konverentsil osalemise kohta ütleb ta nii: "Konverentsil esinen audiitorkogu juhatuse aseesimehena ja kuna uue audiitortegevuse seaduse tulekuga on oodata valdkonnas muutusi, oleks vaja neist ka teistele teada anda".

Audiitortegevuse seaduse uue eelnõu järgi muutuksid karmimaks audiitorile esitatavad kvalifikatsiooninõuded ning reguleeritakse täpsemalt siseaudiitorite tegevust. Lisaks traditsioonilisele auditile seadustatakse ka nn review ehk ülevaatus.

Uus regulatsioon laieneks kogu audiitortegevusele, mis on seotud majandusarvestusega. Reguleerimisalast jäävad välja infotehnoloogiasüsteemide auditeerimise (nt IS-audit), keskkonnaalaste auditeerimiste (nt keskkonnaaudit), tervishoiu valdkonnas toimuvate auditeerimiste (nt terviseaudit) ja muude auditeerimiste (nt tulemusaudit) osa, mis ei puutu kokku majandusarvestusega. Seega hakkab eelnõu jõustumise järel reguleerima kogu majandusarvestuse audiitortegevuse haru. Eelduslikult on sise- ja vandeaudiitori kutse esindajad need, kelle tegevust audiitortegevuse seaduse eelnõu kõige rohkem puudutab. 

Vandeaudiitor (sworn auditor) on eelnõu järgi füüsiline isik, kes on sooritanud eksami üldosa ja vandeaudiitori eriosa, andnud vande ning kelle kohta on audiitorite avaliku järelevalve nõukogu kandnud registrisse vandeaudiitori kutset kinnitava märke. Siseaudiitor (chartered internal auditor) on füüsiline isik, kellel on ainuõigus iseseisvalt kutsetegevusega tegeleda, kes on sooritanud eksami üldosa ja siseaudiitori eriosa ning kelle kohta on samuti siseaudiitori kutset kinnitav märge registrisse kantud. 

Auditeerimist või audiitorkontrolli tuleb eelnõu kohaselt käsitleda kindlustunnet andva töövõtuna. Tegu on ühe keskse mõistega, mida välisaudiitori kutsetegevuses pakutavate teenuste kirjeldamisel kasutatakse. Kindlustunnet andva töövõtu liikidena eristatakse veel põhjendatud kindlustunnet andvat töövõttu (nt audit) ning piiratud kindlustunnet andvat töövõttu (nt ülevaatus). 

Eelnõu seletuskirjas toodud näidete põhjal saab samuti eri töövõtuliikidel hõlpsasti vahet teha. Põhjendatud kindlustunnet andva töövõtu korral avaldatakse audiitori aruanne üldistavas jaatavas vormis, näiteks: „Meie arvates on töövõtu objekt kriteeriumite XYZ põhjal tulemuslik kõikides olulistes osades“. Piiratud kindlustunnet andva töövõtu korral avaldatakse aruanne aga üldistavas eitavas vormis, näiteks: „Meiepoolse töö põhjal, mida on kirjeldatud käesolevas aruandes, ei täheldanud me midagi, mis sunniks meid uskuma, et töövõtu objekt ei ole kriteeriumite XYZ põhjal tulemuslik kõikides olulistes osades“. 

Kuigi suur osa eelnõust puudutab otseselt audiitorite kutsetegevust, mõjutab see oluliselt ka kõiki tegutsevaid ettevõtjaid. Jutt käib audiitorkontrolli kohustusest. Praegu kehtib sellele raamatupidamise seaduse üldine põhimõte. Selle järgi on aastaaruande audiitorkontroll kohustuslik, kui vähemalt kaks järgmisest kolmest näitajast on suuremad kui: äriühingu müügitulu (netokäive) 10 miljonit krooni, bilansimaht 5 miljonit krooni ja töötajate arv 10. Eelnõus on neid numbreid muudetud. 

Audit muutuks kohustuslikuks raamatupidamiskohustuslasele, mille raamatupidamise aastaaruandes toodud näitajatest vähemalt kaks ületavad järgnevaid tingimusi:

1) aruandeaasta müügitulu või tulu 20 miljonit krooni;

2) varad kokku bilansipäeva seisuga 20 miljonit krooni;

3) aruandeaasta keskmine töötajate arv 10 inimest.

Peale selle oleks audit kohustuslik igale kohaliku omavalitsuse üksusele ja avalik-õiguslikule juriidilisele isikule. 

Nagu näha, on auditi kohustuse kriteeriumeid kavas osaliselt suurendada ning seega väheneks raamatupidamiskohustuslaste arv, kellele audit on kohustuslik. Kuna eelnõu toob sisse aga ülevaatuse mõiste ja kohustuse, ei tähenda auditi kohustuse leevendamine siiski kokkuvõttes ettevõtjate kohustuste vähenemist. 

Ülevaatus oleks eelnõu järgi kohustuslik raamatupidamiskohustuslasele, mille raamatupidamise aastaaruandes toodud näitajatest vähemalt kaks ületavad alljärgnevaid tingimusi:

1) aruandeaasta müügitulu või tulu 8 miljonit krooni;

2) varad kokku bilansipäeva seisuga 8 miljonit krooni;

3) aruandeaasta keskmine töötajate arv 5 inimest.

Samuti oleks ülevaatus kohustuslik mittetulundusühingule ja mittetulundusühistule, mis ei ületa viidatud kriteeriume, kuid millel on üle 40 liikme. Kehtib ka põhimõte, et kohustusliku ülevaatuse võib asendada alati auditiga. 

Eelnõus sätestatud auditeerimise ja ülevaatuse kohustuse kriteeriumid tabelina:

Näitaja

Käive (kr)

Varad kokku (kr)

Töötajate arv

Auditeerimise kohustus

20 000 000

20 000 000

10

Ülevaatuse kohustus

8 000 000

8 000 000

5

Kohustusliku ülevaatuse kriteeriumite toomine allapoole senist auditi kohustust tooks kaasa ettevõtjate (eelkõige väikeettevõtjate) halduskoormuse kasvu. Sel põhjusel ei saa me muudatusega nõustuda. Oleme ka varem ministeeriumile teada andnud, et kohustusliku ülevaatuse kriteeriumid ei tohiks langeda allapoole kehtiva auditeerimiskohustuse kriteeriumitest. Sama ettepaneku kavatseme eelnõu kohta ka seekord teha. 

Olgu võrdlusena toodud, et ELi direktiivide kohaselt peab auditeerimise kohustus rakenduma siis, kui vähemalt kaks järgmistest tingimustest on ületatud: netokäive 8,8 miljonit eurot; bilansimaht 4,4 miljonit eurot ning keskmine töötajate arv aruandeaasta jooksul 50. 

Praegu on audiitortegevuse seaduse eelnõu veel ministeeriumitevahelisel kooskõlastusel ning kõik arvamused ja ettepanekud selle kohta on oodatud. Uus seadus peaks eeldatavalt kehtima hakkama aga juba 1. jaanuaril 2009. Arvestades ajalist seisu, eelnõu mahtu (188 paragrahvi) ning rakendusaktide suurt hulka, võib kavandatav jõustumisaeg osutada siiski liiga optimistlikuks. 

Nii eelnõu kui ka seletuskirja tekstiga on võimalik tutvuda tavapäraselt ka Kaubanduskoja veebilehel www.koda.ee/?id=1300.

 

Osale arutelus

  • Mait Palts

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

e-arveldaja – raamatupidamise tarkvara alustavale ja väikeettevõtjale (esimene aasta tasuta)

e-arveldaja on veebipõhine tarkvara, mis sobib hästi just alustavale ja väikeettevõtjale, aga ka mittetulundusühingule ning sihtasutusele. Sellel on tänaseks juba üle 5300 kasutaja.

Profit - lihtne ja funktsionaalne majandustarkvara

Profit on lihtne, aga funktsionaalne äritarkvara, mis sõltuvalt valitud moodulitest sobib nii väike- kui suurettevõtetele. Tarkvara katab tüüpilise ettevõtte igapäevased vajadused tänu erinevatele moodulitele, mis on omavahel täielikult integreeritud.

Valdkonna tööpakkumised

Maxima otsib FINANTSANALÜÜTIKUT

Maxima Eesti OÜ

22. detsember 2017

Taxify is looking for an ACCOUNTANT

Taxify OÜ

17. detsember 2017

Uudised

Tööriistad