Autor: Raamatupidaja.ee • 1. mai 2008
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Eesti Pangaliit pressiteade: Tänasest alanesid internetipankade paroolikaartide makselimiidid

Turvalisuse suurendamiseks vähendati Eesti Pangaliidu eestvedamisel alates tänasest, 2. maist internetipangas korduvkasutusega paroolikaardiga tehtavate tehingute päevalimiiti 5000 kroonini. 

Muudatus puudutab Hansapanga, SEB, Sampo Panga, Krediidipanga, Parex banka Eesti Filiaali ja Tallinna Äripanga kliente. Hansapanga, SEB ja Sampo Panga telefonipanga klientidele, kes kasutavad autentimisvahendina korduvkasutusega paroolikaarti, kehtib sama tingimus. PIN-kalkulaatori, ühekordsete paroolikaartide, ID-kaardi ja mobiil-ID kasutajad saavad jätkata oma senise limiidi kasutamist.

„Madalamad korduvkasutusega paroolikaardi päevalimiidid aitavad pankadel kliente interneti ohtude vastu paremini kaitsta ja toovad kaasa turvalisema internetikasutuse,” kommenteeris makselimiitide alandamist Pangaliidu tegevdirektor Katrin Talihärm. Ründed pangaklientide vastu on kõikjal maailmas muutunud jõulisemaks ja kontsentreeritumaks. „Reeglina ründavad häkkerid kliendi arvutit mitte panga süsteeme, kuna viimased on väga tõhusalt kaitstud,” selgitas Talihärm. „Seetõttu kaitseb iga kasutaja, kes internetipangas ülekandeid teeb, oma raha, kasutades enese isiku kindlakstegemiseks turvalisi autentimisvahendeid. ID-kaardi saladust saab varastada vaid koos kaardi ja PIN-koodidega. Paroolikaardi koodid on aga lihtsalt kopeeritavad.”

 Ehkki esmatähtis on kindlasti ID-kaardi suurem turvalisus, on ID-kaart lisaks ka mugavam. „Kui kasutada PIN-kalkulaatorit või koodikaarti, peab iga internetipanga jaoks olema eraldi kalkulaator või kaart, aga ID-kaart sobib kõikidele internetikeskkondadele, olgu selleks siis pangad, riiklikud registrid või muud teenusepakkujad,” loetles Talihärm ID-kaardi võimalusi. „Lisaks saab ID-kaardiga anda seaduslikku digiallkirja, mida ei saa teha ühegi teise kaardi omanikud. Digitaalselt allkirjastatavaid teenuseid pakuvad juba ka osad pangad. ID-kaardi turvalisuse ja mugavuse hindajaid tuleb pangaklientide hulgas üha juurde - tänavu on ID-kaardiga veebipankade kasutajate hulk kasvanud ja praegu kasutab seda võimalust panga keskkonda logimisel 5-20% pankade klientuurist. Pangaliidule teeb see ainult rõõmu.”

ID-kaardi elektrooniliseks kasutamiseks tuleb soetada ID-kaardi lugeja. Seda saab osta nii Hansapanga internetipangast kui kontoritest, SEB kui Sampo Panga kontoritest, samuti Parex banka Eesti Filiaalist. Krediidipank annab kaardilugeja oma kliendile tasuta. Arvutikaitse 2009 egiidi all hangitud alla 100 kroonist lugejat müüvad samuti mitmed arvutipoed.

ID-kaardi ja mobiil-ID elektroonilise kasutamise juhistega ning võimalustega saab tutvuda ID-kaardi veebilehel www.id.ee. Ununenud ID-kaardi PIN-koodide asemele saab uued hankida kodakondsus- ja migratsiooniameti ning Hansapanga ja SEB kontoritest. Kuni 30. juunini  annavad Hansapank ja SEB uued ID-kaardi PIN-koodid tasuta. Kaardi elektrooniliseks kasutamiseks vajalike sertifikaatide kehtivust saab kontrollida ning neid vajadusel ise uuendada internetis aadressil http://sk.ee/id-kontroll/, samuti nii pangakontorites kui kodakondsus- ja migratsiooniametis.

Alates 2007.aasta aprillist on EMT klientidel olnud võimalus kasutada internetipanka sisenemisel enese identifitseerimiseks ka mobiil-ID-d, mis on ID-kaardi analoog ning võimaldab mobiiltelefoniga teha e-toiminguid. 2008 jooksul on oodata sarnase teenuse avanemist ka Elisa ja Tele2 klientidele. Mobiil-ID kasutamiseks ei vaja klient kaardilugejat ega täiendavat tarkvara ning sellega saab teha samu toiminguid, mida ID-kaardiga – enda isikut tuvastada ning anda digiallkirja.

Turvalisema internetikasutuse toetuskampaania toimub Arvutikaitse 2009 egiidi all. Arvutikaitse 2009 on 2006. aasta mais sihtasutuse Vaata Maailma peamiste partnerite ja Eesti riigi vahel sõlmitud koostöölepe, mille eesmärk on kujundada Eestist aastaks 2009 maailma kõige turvalisema infoühiskonnaga riik. Koostööleppe põhitegevused on suunatud tavakasutajate harimisele. 2009. aasta lõpuks soovib Arvutikaitse jõuda 400 000 ID-kaardi ja Mobiil-ID elektroonilise kasutajani. Veebruari alguseks oli väljastatud 1,156 miljonit ID kaarti, millest hetkel kehtivad 981 000, vähemalt ühel korral oli ID-kaarti elektrooniliselt kasutanud  umbes 100 000 kaardiomanikku.

Arvutikaitse 2009 asutajaliikmeteks on sihtasutus Vaata Maailma, Elion, EMT, Hansapank, SEB ning majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. 2007. aasta sügisel liitusid koostööleppega ka Sampo Pank, Nordea Pank, Krediidipank, Sertifitseerimiskeskus, E-kool, maksu- ja tolliamet, justiitsministeeriumi registrite ja infosüsteemide keskus, Tele2 ning Eesti Energia.

Lähem info:

Katrin TalihärmPangaliidu tegevdirektor[email protected]

6116569

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700