Rahavoogude aruande koostamine ja selle abivahendid

Rahavoogude aruandes avaldatav informatsioon on oluline, et hinnata ettevõtte võimet genereerida raha ja raha ekvivalente, mis on omakorda aluseks ettevõtte väärtuse hindamisel.  Samuti saab analüüsida kuhu raha on läinud ja kust tulnud ning võimadab teha tulevikuprognoose. Rahavoogude aruanne näitab ettevõtte võimet – maksta dividende ja laenude intresse.

Rahavoogude aruanne on bilansi, kasumiaruande ja omakapitaliaruande 
kõrval üks neljast põhiaruandest, mis kuulub majandusaasta aruande koosseisu. Rahavoogude aruande koostamisel tuleb juhinduda raamatupidamise seaduse §19, RTJ 2 (punkt 30-38) ja IAS 7.

Rahavoogude aruande sisu ja eesmärk

Rahavoogude aruandes kajastatakse raamatupidamiskohuslase aruandeperioodi laekumisi ja väljamakseid, rühmitatuna vastavalt nende eesmärgile äritegevuse, investeerimistegevuse ja finantseerimise rahavoogudeks.

Rahavoogude aruande eesmärgiks on anda ülevaade ettevõtte poolt toodetavast rahast ja ettevõtte poolt tarbitavast rahast, finantseerimisallikatest ning muutustest ettevõtte käsutuses olevas raha ja raha ekvivalentide hulgas. Rahavoogude aruandes avaldatav informatsioon on oluline selleks, et hinnata ettevõtte võimet genereerida raha ja raha ekvivalente.

Rahavoogude aruande eesmärgid on:

·
        
Anda infot rahalise seisundi muutumise (põhjuste) kohta;

·
        
Olla abiks ettevõtte eelmise aruandeperioodi analüüsimisel;

·
        
Prognoosida ettevõtte raha sissetulekuid ja väljaminekuid;

·
        
Hinnata ettevõtte võimet maksta dividende aktsionäridele ning intresse ja lenu tagastada laenuandjatele.

Rahavoogude aruanne  
seob aruandeaasta alguse ja lõpu bilansid, näidates  raha laekumist ja väljaminekut eri tegevusliikude lõikes. Samuti  kirjeldab rahavoogude aruanne detailselt bilansikirje – raha ja raha ekvivalendi – muutusi tegevusaasta jooksul.

Rahavoogude aruanndes saame ülevaate kuhu raha läheb, kas investeerimistegevusse või dividendide maksustamisele. Kui rahavood äritegevusest on positiivsed, võivad olla head võimalused laenu saamiseks. 

Rahavoogude aruanne  
võetakse aluseks ettevõtte väärtuse ja vara kaetava väärtuse hindamisel.  Rahavoogude aruanne suurendab ettevõtete võrreldavust, sest rahavoo aruandes elimineeritakse mitterahalised tehingud ja hinnangud, mida sisaldavad teised majandusaasta aruanded. Näiteks viiakse rahavoogude aruandes välja kinnisvarainvesteeringute, muude investeeringute, bioloogiliste varade ümberhindlused õiglasesse väärtusesse majandusaasta lõpus.

Rahavoogude jagunemine

Rahavoogude põhivalem on lihtne:

     
raha juurdevool – raha väljavool = raha muutus

Rahavood jagunevad vastavalt nende liikumise eesmärkidele:

·
        
rahavood äritegevusest
: näitab rahavoogusid ettevõtte põhitegevusest ning ei ole investeerimis- ja finantseerimistegevus;

·
        
rahavood ettevõtte investeeringutest
: näitab rahavoogusid pikaajaliselt kasutatava vara ja muude investeeringute soetust, müüki ja nendelt tulu teenimist, antud laene ja saadud intresse;

·
        
rahavood finantseerimistegevusest
: näitab rahavoogusid, mis muudavad omakapitali suurust ja struktuuri ning saadud laene.

Raha ja raha ekvivalent

Raha ekvivalentideks loetakse lühiajalisi (üldjuhul kuni 3 kuud) kõrge likviidsusega investeeringuid, mida on võimalik konverteerida teadaoleva summa raha vastu ning millel puudub oluline turuväärtuse muutuse risk (näiteks lühiajalised deposiidid ja osalused rahaturufondides).

Näide 1. Raha ja raha ekvivalendi muutus

Raha ja raha ekvivalent perioodi alguses

1000

Raha ja raha ekvivalendi muutus

+1500

Raha ja raha ekvivalendiga seotud valuutakursi kasum/kahjum

-200

Raha ja raha ekvivalent perioodi lõpul

2300

 

Raha ja raha ekvivalendiga seotud valuutakursi kasum/kahjum kajastab kassas ja pangas oleva valuuta kursi vahet ümber arvestatuna kroonidesse,  
samuti välismaise tütarettevõtte valuutas oleva raha ümberarvestust majandusaasta lõpus.

Rahavoogude aruande koostamise meetodid

Enamus andmed rahavoogude aruande koostamiseks saadakse alg- ja lõppbilansist ning kasumiaruandest. Rahavoogude aruande koostamisel kasutatakse otsemeetodit või kaudset meetodit. Meetodite erinevus seisneb põhitegevuse rahakäibe erinevas kajastamises.

Investeerimis- ja finantseerimistegevuse rahavoogusid kajastatakse ainult otsemeetodil. Need on identsed mõlema meetodi kasutamise puhul.

Makstud dividendide tulumaksu ja intresse võib näidata kas äritegevuse või finantseerimise rahavoogudes, see sõltub ettevõtte enda valikust. Dividendide tulumaksu maksmise kajastamine koos dividendi väljamaksega finantseerimise rahavoogudes, on loogilisem.

Äritegevuse rahavoogude
kajastamisel võib kasutada otsemeetodit või kaudset meetodit.

Otsemeetod

Otsemeetodil arvestab rahavoogusid avalik sektor. Soovitav on otsemeetodit kasutada ka sihtasutustel ja mittetulundusühingutel, sest nende sissetulekud on suures osas saadud sihtfinantseeringud.

Meetodi rakendamisel esitatakse brutosummadena kõik põhilised äritegevusega seotud laekumised ja väljamaksed.

Näide 2. Äritegevuse rahavood

Äritegevuse rahavood

RAHA LAEKUMINE

RAHA VÄLJAMAKS

Laekumine kauba müügist

Tarnijatele tasutud maksed

Laekumine teenuste osutamisest

Makstud palgad

Tagasisaadud maksud

Makstud maksud

Muud laekumised, nt kindlustus

Makstud tulumaks (lubatud kajastada ka finantseerimise rahavoogudes)

Makstud intressid (lubatud kajastada ka finantseerimise rahavoogudes)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Kaudne meetod

Kaudse meetodi kasutamisel võib rahavoogude aruannet alustada puhaskasumist või ärikasumist. Kui kasumiaruandes on mitmed erinevad finantstulud/-kulud, soovitan alustada rahavoogude aruannet ärikasumist.

Puhaskasumist alustamise korral on vaja arvestada korrigeerimistega, sh liita/lahutada tekkepõhised finantskulud/tulud ja dividendide tulumaks, sest neid tuleb aruandes kajastada kassapõhiselt maksmise ja saamise järgi ning mitterahalised finantskulud/tulud rahavoogudes ei kajastu, need tuleb elimineerida – näiteks kapitaliosaluse meetodil arvestatud kasum ja kahjum, inantsinvesteeringute ümberhindlused, intressita laenude diskonteerimine raha nüüdisväärtusesse. Peale neid korrigeerimisi jätkatakse aruande koostamist analoogiliselt ärikasumist alustatud aruande koostamisega.

Kaudse meetodi puhul on lihtsam alustada aruannet ärikasumist. Ärikasumit korrigeeritakse:

·
        
mitterahaliste majandustehingute mõjuga (näiteks põhivara amortisatsioon, eraldiste moodustamine, tuludesse kantud sihtfinantseerimine);

·
        
äritegevusega seotud varade ja kohustuste saldode muutusega;

·
        
investeerimis- ja finantseerimistegevusega seotud tulude ja kulude elimineerimisega (näiteks kasum/kahjum põhivara või finantsinvesteeringu müügist).

Saadud tulemusele lisatakse otsemeetodil tasutud dividendide tulumaks ja intressid (neid võib kajastada ka finantseerimistegevuse rahavoogude hulgas).

Investeerimistegevuse rahaood

Investeerimistegevuse rahavood kajastatakse otsemeetodil. Brutosummadena esitatakse kõik põhilised investeerimistegevusega seotud laekumised ja väljamaksed. Ostmisel tehtud väljamaksed näidatakse eraldi müügil laekunud summades. Siia kuuluvad:

·
        
Kinnisvarainvesteeringute, materiaalse ja immateriaalse põhivara ost ja müük;

·
        
Tütar- ja sidusettevõtete ning muude finantsinvesteeringute ost ja müük;

·
        
Teistele osapooltele väljaantud laenud ja nende tagasimaksed;

·
        
Kauplemiseesmärkidel soetatud derivatiivide ost ja müük;

·
        
Saadud (laekunud) intressid ja dividendid.

Finantsasutused kajastavad finantsinvesteeringute ostu ja müüki, antud laene ning laekunud intresse ja dividende äritegevuse rahavoogude hulgas.

Investeerimise rahavoogusid ei saldeerita. Näiteks laenu andmise puhul näidatakse eraldi antud laenu summa väljamaksena -1000 krooni ning tagasi saadud summa sissetulekuna, näiteks +500 krooni.

Kõik tulud kajastatakse tegeliku laekumise järgi. Näiteks põhivara müügi puhul aruandeaastal laekunud summa.

Finantseerimistegevuse rahavood

Finantseerimistegevuse rahavood kajastatakse otsemeetodil. Brutosummadena esitatakse kõik põhilised finantseerimistegevusega seotud laekumised ja väljamaksed. Siia kuuluvad:

·
        
Laenude saamine;

·
        
Saadud laenude tagasimaksed;

·
        
Kapitalirendi maksed;

·
        
Aktsiate/osade emiteerimine;

·
        
Omaaktsiate/osade ost ja müük;

·
        
Dividendide maksmine omanikele;

·
        
Saadud sihtfinantseerimine

Makstud intresse ja dividendide tulumaksu on lubatud kajastada alternatiivina äritegevuse rahavoogude hulgas.

Erandid saldeerimisel

Saldeerida võib investeerimis- ja finantseerimistegevuse rahavoogudes:

·
        
kliendi nimel tehtud raha kogumisi;

·
        
raha laekumisi ja raha makseid, mille käive on kiire, summa on suur ja realiseerumise aeg on lühike, nt alla kolme kuu pikkuste laenude saamine ja tagasimaksmine.

Selleks on näiteks arvelduskrediit ja 
regressiõigusega faktooringu puhul kohustus liisinguandjale.

NB! Tasuta rahavoogude tarkvara leiad siit !

Rahavoogudearuande tõlgendamine

Rahavoogude aruande tõlgendamine annab meile võimaluse näha möödunud aasta tulemusi ning nendest tulenevalt saame teha uue majandusaasta või pikema perioodi prognoose. Rahavoogude tulemust aitab meil tõlgendada näide 3.

Näide 3. Rahavoogude tõlgendamine

Äritegevus

Investeerimistegevus

Finantseerimis-

tegevus

1

positiivne

negatiivne

postiivne

2

positiivne

positiivne

negatiivne

3

positiivne

negatiivne

negatiivne

4

negatiivne

positiivne

positiivne

5

negatiivne

negatiivne

positiivne

 

1. Esimene rida kajastab positiivseid rahavoogusid äritegevusest, negatiivseid rahavoogusid investeerimistegevusest ja positiivseid rahavoogusid finantseerimistegevusest. See näitab, et ettevõte kasutab äritegevusest saadud raha ja lisafinantseeringuid saadud laenudest või omanikelt oma tegevuse laiendamiseks, investeerimiseks.

2. Teine rida kajastab positiivseid rahavoogusid äritegevusest, positiivseid rahavoogusid investeerimistegevusest ning negatiivseid rahavoogusid finantseerimisetegevusest. See näitab, et ettevõte kasutab äritegevusest saadud raha ja investeeringutest saadud raha (näiteks põhivarade müügist) laenude tasumiseks või omanikele väljamaksete tegemiseks).

3. Kolmas rida kajastab positiivseid rahavoogusid äritegevusest, negatiivseid rahavoogusid investeerimistegevusest ja negatiivseid rahavoogusid finantseerimistegevusest. See näitab, et ettevõte kasutab äritegevusest saadud raha oma äritegevuse laiendamiseks ning omanikele väljamaksete tegemiseks või laenude tagastamiseks.

4. Neljas rida kajastab negatiivset rahavoogu äritegevusest, positiivset rahavoogu investeerimistegevusest ja positiivset rahavoogu finantseerimistegevusest. See näitab, et ettevõttel on probleeme äritegevusest laekuva rahaga, raha saadakse vara või investeeringute müügist ja nendelt teenitud tulust ning uutest laenudest või finantseeringutest omanikelt.

5. Viies näide kajastab negatiivset rahavoogu äritegevusest, negatiivset rahavoogu investeerimistegevusest ja positiivset rahavoogu finantseerimistegevusest. See näitab, et ettevõttel on probleeme äritegevusest laekuva rahaga, samas laiendatakse ettevõtet, soetatakse investeeringuid, seda uute laenude võtmise või omanikelt saadud finantseerimise arvelt.

Toodud näidete selgitused on väga üldised ja loomulikult tuleb vaadata ettevõtte rahavoogude koosseisu täpsemalt.

Rahavoogude abivalemid

Rahavoogude abivalemid võimaldavad meil leida rahavoogude õige tulemuse.

Kaudset meetodit
kasutades saame äritegevuse rahavoogudes järgmised tulemused:

Varade lõppsaldo suurenemine näitab meile rahavoo vähenemist – raha läheb välja.

Valem 1: Algsaldo varad – lõppsaldo varad = saldo muut

Kohustuste lõppsaldo suurenemine näitab meile rahavoo suurenemist – raha tuleb sisse.

Valem 2: Lõppsaldo kohustus – algsaldo kohustus = saldo muut

Otsest ja kaudset meetodit
kasutades saame järgmised tulemused:

Laekunud intressid ehk saadud raha (inveteerimistegevuse rahavood):

Valem 3: Algsaldo intressinõue + intressitulu – lõppsaldo intressinõue = + laekunud intressid

Makstud intresside ja dividendide tulumaks ehk raha väljamaks (äritegevuse või finantstegevuse rahavood), makstud dividendid (finantseerimistegevuse rahavood):

Valem 4: Lõppsaldo intressi kohustus – intressi (või tulumaksu) kulu – algsaldo intressi kohustus = - makstud intressid

Viimase valemiga saab samuti arvestatada ka makstud dividende ja makstud dividendide tulumaksu.

Rahavoogudes ei tohi kajastada mitterahalisi tehinguid omakapitalis (näiteks fondiemissioon, mitterahalised sissemaksed omakapitali).

Erisused rahavoogudes

Müük tagasirendi tehing. Kui tagasirent on kapitalirent, siis saadud raha müügist on saadud finantseerimistehing ja kajastatakse finantseerimistegevuse rahavoogudes.

Nõuete faktooring:

regressiõiguseta faktooring – finantsasutuselt saadud raha on äritegevuse rahavoog

regressiõigusega faktooring – finantsasutuselt saadud raha on finantseerimise rahavoog

Põhivara soetuse osas näidatakse reaalselt makstud summad:

·
 
järelmaksuga soetatud põhivara- tegelikult tasutud summad investeerimise rahavoogudes (järelmaksu saldo muutust rahavoogude aruandes ei näidata);

·
 
kapitalirendiga soetused põhivara - tegelikult tasutud kapitalirendimaksed finantseerimistegevuse all (kohustuse muutust aruandes ei näidata);

·
 
sihtfinantseerimisega soetatud põhivara – tarnijale tasutud summad investeerimistegevuse all ning laekunud sihtfinantseering finantseerimistegevuse all.

Näide 4. Põhivara rahavoogude abivalem

        Põhivara valem

              +

          PV algsaldo jääkväärtuses

               +

          PV ost (rahavoogude aruandes+kapitalirendiga soetatud PV soetusmaksumus+põhivara eest tasumata osa )

                -

          PV müük müügihinnas

               +/-

          PV müügi kasum/kahjum

                -

          PV aruandeaasta kulum

                -

          mahakantud PV jääkväärtus

                =

          PV lõppsaldo jääkväärtuses

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Selle valemi abil saab kontrollida kas kõik põhivaraga seotud liikumised on kajastatud rahavoogude aruandes.

Näide 5. Kapitalirendi rahavoogude abivalem

Kapitalirent kajastatakse tegelikult tasutud summadena finantsinvesteerimise rahavoona.

Kapitalirent

                -

          Kapitalirendi algsaldo  (lüh + pikk kohustus)

                 -

          Uue kapitalirendi vara soetusmaksumus (KM-ta)

                 +

          Lõpetatud kap.rendi maksmata jääk

                 +

          Kapitalirendi lõppsaldo (lüh + pikk kohustus)

                 =

          Kapitalirendi makse on “-” rahavoog

 

Tuleb tähele panna, et aruandeperioodil kapitalirendile võetud põhivara kajastatakse siin tabelis käibemaksuta summas, kuigi enamus kapitalirendi graafikuid sisaldab ka käibemaksu.

Näide 6. Tütarettevõtte rahavoogude abivalemid konsolideeritud rahavoogude aruandes

Tütarettevõtte soetuse rahavoog

               -

          Soetamisel tasutud raha

               +

soetatud tütarettevõtte bilansis olnud raha ja raha ekvivalent

               =

          Tütarettevõtte soetuse rahavoog

 

 

 

 

 

Tütarettevõtte müügi rahavoog

              +

          Tütarettevõtte müügist laekunud raha

              -

 müüdud tütarettevõtte bilansis olnud raha ja raha ekvivalent

             =

         Tütarettevõtte müügi rahavoog

 

 

 

 

 

 

Raamatupidamise aastaaruandes tuleb koostada rahavoogude aruande kohta lisa, kui:
·
        
Varade ja kohustuste muutused ei ole bilansiga lihtsalt võrreldavad (liisingud, laenud, dividendide tulumaksuvõlg, intressinõue/võlg, saldod aktsionäridega – dividendikohustus);
·
        
Olulised mitterahalised tehingud;
·
        
Keerukad mitterahaliste tulude/kulude elimineerimised.

Kui rahavoogude aruande esitusviisi muudetakse võrreldes eelmise aastaga, siis tuleb viia võrreldavaks ka eelneva majandusaasta andmed. Näiteks eelneval aastal koostati rahavoogude aruannet alustades puhaskasumist, sel aastal alustades ärikasumist, siis märgitakse eelneva majandusaasta veeru peale „korrigeeritud” ja eelmise aasta rahavood esitatakse samuti alustades ärikasumist. Info korrigeerimise kohta tuuakse välja lisades.

Osale arutelus

  • Tiina Maalinn

Toetajad:

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad:

Palgakalkulaator

Tarkvara

Books 8 on uue põlvkonna äritarkvara väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele.

Põhipakett sisaldab kõike majandusarvestuseks esmatarvilikku võimaldades registreerida ostu ja müügitehinguid, jälgida klientide võlgnevusi ning enda võlgnevusi tarnijatele. Kõikidest sisestatud toimingutest tehakse automaatselt kanne pearaamatusse.

TAAVI PALK – parim valik kõigile palgaarvestajaile

Töötasude arvutamist ja maksustamist puudutava seadusandluse igaaastane muutumine ja uute peensuste jätkuv lisandumine on palgaarvestusest teinud ühe komplitseerituma valdkonna finantsarvestuses.

Valdkonna tööpakkumised

Unimed Grupp otsib VANEMRAAMATUPIDAJAT

Unimed Grupp OÜ

02. juuli 2017

Uudised