Käibemaksuga pöördmaksustamisest

Raamatupidajad on Eestis pöördmaksustamisega pidanud enam tegelema alates 2004 aasta 1. maist, kui kehtestati uus käibemaksuseadus. Tegelikult ei ole käibemaksuga pöördmaksustamine meie maksuseadustes aga midagi uut ja senitundmatut. Tegelikult kehtis sarnane kord ka varasemas seaduses, küll vaid metsa müügile - me lihtsalt ei nimetanud seda tollal niiviisi. Sisuliselt on pöördmaksustamisega pandud käibemaksu arvestamise ja tasumise kohustus kauba või teenuse saajale, mitte aga kauba müüjale või teenuse osutajale.

Pöördmaksustamine ise ei ole midagi keerulist - liita ja lahutada käibemaks. Probleemseks teevad pöördmaksustamise hoopis sisulised erinevused - kaup või teenus, Euroopa Liidust või kolmandatest riikidest.

Pöördmaksustamisele kuuluvad kaupade ühendusesisene soetamine, kaupade soetamine kolmnurktehingus, immateriaalsete teenuste soetamine või ka muude kaupade ja teenuste saamine (1) ettevõtlusega tegelevalt välisriigi isikult, kes ei ole Eestis registreeritud käibemaksukohustuslasena.

Kaupade ühendusesisene soetamine (2)

Kaupade soetamise korral Euroopa Liidu liikmesriigi käibemaksukohustuslaselt on kohustus kauba soetajal see pöördmaksustada. See kord on ilmselt kõigil raamatupidajatel niigi selge. Pöördmaksustamisel tuleb deklaratsioonipõhiselt käibemaks lisada ja samas deklaratsioonis saab selle ka maha arvata. Üks oht siiski siin peidus on. Nimelt kui tavaliselt räägitakse, siis öeldakse ikka, et tuleb teha + ja -18. Tegelikult ei ole see -18 alati tõene, sest käibemaksu mahaarvamine sõltub siiski iga isiku enda käibemaksuarvestusest ja ka nii ettevõtluse osakaalust kui ka maksustatava ja maksuvaba käibe osakaalust. Seega kui maksumaksja käivete suhe on 50/50, siis mahaarvatav osa on hoopis -9, aga mitte -18.

Kolmnurktehing ja maksukohustus

Teine kaubakäibega seotud pöörmaksustamine on seotud kolmnurktehinguga. Kolmnurktehing (3) on kauba võõrandamise tehing kolme eri liikmesriigi maksukohustuslase vahel, mille puhul on täidetud kõik järgmised tingimused:
1) esimese liikmesriigi maksukohustuslane (võõrandaja kolmnurktehingus) võõrandab kauba teise liikmesriigi maksukohustuslasele (edasimüüja kolmnurktehingus), kes seejärel võõrandab kauba kolmanda liikmesriigi maksukohustuslasele (soetaja kolmnurktehingus);
2) kaup toimetatakse esimesest liikmesriigist kolmandasse liikmesriiki soetajale kolmnurktehingus;
3) edasimüüja kolmnurktehingus ei ole kolmandas liikmesriigis registreeritud maksukohustuslasena ega piiratud maksukohustuslasena;
4) soetaja kolmnurktehingus maksab käibemaksu kauba kolmnurktehinguga soetamiselt.

Pöördmaksustamisest kolmnurktehingu kontekstis räägime siiski vaid soetaja seisukohalt (kolmas lüli). Ehk siis kui Eesti äriühing soetab kaupu kolmnurktehingu tingimustel, siis tekib Eesti äriühingul kohustus ka selline soetus pöördmaksustada. Kui Eesti äriühing aga oleks vaid edasimüüja kolmnurktehingus, siis pöördmaksustamisele selline kauba ost ei kuulu pöördmaksustamisele.

Teenused ja käibemaks

Mitte igasugused teenused ei kuulu pöördmaksustamisele. Teenuste pöördmaksustamisel on tegemist kõikehõlmava kohustusega (4) juhul, kui käibe tekkimise koht on Eesti ning isik, kellelt kaupu teenuseid soetatakse ei ole Eestis registreeritud maksukohustuslasena.

Teenuste puhul on oluline silmas pidada ka käibemaksuseaduse § 10 toodud teenuste loetelu, eelkõige aga lõiget 2 (5). Tüüpilisemad teenused, mille soetamine pöördmaksustamise kaasa toob on reklaamiteenused, konsultatsioonid, raamatupidamise ja õigusteenus, infoteenused, samuti tööjõurent, vahendamisteenus ja osaliselt ka veoteenused. Seega kui ostetakse konsultatsiooni Soome äriühingult, siis tuleb saajal sellise teenuse saamine pöördmaksustada Eestis.

Kusjuures tähele tasuks panna ka asjaolu, et see säte räägib teenuse soetamiselt ükskõik missuguselt välisriigi isikult - olgu selleks siis Soome, Türgi kui ka Venemaa äriühing või ettevõtlusega tegelev isik. Seega pole erinevalt kaupadest teenuste puhul vahet kas tegemist Euroopa Liidust või kusagilt kolmandatest riikidest saadavate teenustega.

Kokkuvõtvalt on teenuste pöörmaksustamise üldpõhimõtteks, et kui maksukohustuslane saab teenust välisriigi ettevõtjalt, kes ei ole Eestis registreeritud käibemaksukohustuslasena ja käibe tekkimise kohaks on Eesti, siis arvestab käibemaksu teenuse saaja.

Piiratud käibemaksukohustuslasena registreerimise kohustus

Lisaks erinevatele kaupadele ja teenustele, mille puhul tuleb jälgida, kellelt ja mida soetatakse, võib pöördmaksustamisega kaasneda ka käibemaksukohustuslasena registreerimise kohustus. See puudutab siiski vaid neid isikuid kes ei ole käibemaksukohustuslased ja kes tegelevad ettevõtlusega.

Piiratud käibemaksukohustuslane ei erine väliselt ühegi tunnuse poolest tavalisest käibemaksukohustuslasest. Tal on samasugune käibemaksukohustuslase number ja kusagilt ei ole võimalik väliste tunnuste alusel eristada, et tegu piiratud maksukohustuslasega. Maksukohustuslase ja piiratud maksukohustuslase sisu on aga suuresti erinev. Nimelt puudub piiratud maksukohustuslasel sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus, samas peab aga tasuma käibemaksu kauba ühendusesiselt soetuselt ja teenuste soetamiselt välisriigi isikutelt (6).

Käibemaksuseaduse § 21 lg 1 ja 2 kohaselt tekib Eesti isikul ja Eestis püsiva tegevuskoha kaudu tegutseval välisriigi isikul, kes saab Eestis maksukohustuslasena registreerimata ettevõtlusega tegelevalt välisriigi isikult käibemaksuseaduse § 10 lõike 2 punktides 1-11 ja 14-16 nimetatud teenust, piiratud maksukohustuslasena registreerimise kohustus selle teenuse saamise päevast.

Kui isiku ühendusesiseselt soetatud kaupade, välja arvatud aktsiisikaup ja uus transpordivahend, maksustatav väärtus ületab kalendriaasta algusest arvates 160 000 krooni, tekib tal piiratud maksukohustuslasena registreerimise kohustus nimetatud piirmäära ületamise päevast.

Piirmäärade osas on käibemaksuseadus kehtestanud erinevad reeglid kaupadele ja teenustele. Tähele tasuks panna, et kui kaupade puhul on kehtestatud konkreetne piirmäär 160 000 krooni, siis teenustel sellist piiri pole - seega kuuluvad välisriigist saadud KMS § 10 lg 2 nimetatud teenused pöördmaksustamisele ning soetajal tekib piiratud käibemaksukohustuslasena registreerimise kohustus ja seda juba 1 kroonist alates. Samuti võib üks isik olla piiratud maksukohustuslane kaupade ja teenuse, samuti ainult kaupade või ka ainult teenuste osas. Seega peab maksumaksja ise hoolega jälgima, kellele ja mis otstarbel oma piiratud maksukohustuslase numbri annab.

Piiratud käibemaksukohustuslane peab käibedeklaratsiooni esitama vaid nende kuude eest, kui tal on kauba importi, kauba ühendusesisest soetust, teenuste ostu ettevõtlusega tegelevalt välisriigi isikult, kes ei ole Eestis registreeritud, paigaldatava-kokkupandava kauba soetamisel ettevõtlusega tegelevalt EL-is registreeritud isikult, kes ei ole Eestis registreeritud, soetamisel kolmnurktehingus või ka muude kaupade ja teenuse soetamisel ettevõtlusega tegelevalt välisriigi isikult, kes ei ole Eestis maksumaksjana registreeritud.

Näiteks kui Eesti äriühing või FIE, kes ei ole käibemaksukohustuslane, ostab konsultatsiooniteenust Soome äriühingult, tekib tal Eestis vähemalt piiratud käibemaksukohustuslasena registreerimise kohustus koheselt. Kaupade soetamisel korral tekib aga registreerimise kohustus alles siis kui ületatakse piirmäär.

Kokkuvõtteks soovitan alati kaaluda, kas tasub registreerida piiratud käibemaksukohustuslasena või on siiski otstarbekam olla "täieõiguslik" käibemaksukohustuslane, saades õiguse ka sisendkäibemaks maha arvata.

Teise riigi käibemaks arvel

Mis saab aga siis kui ostuarvel on juba teise riigi käibemaks? Vastus imelihtne, mitte midagi ei muutu. See aga tähendab, et sellised soetused tuleb endiselt pöördmaksustada. Ainus, mida tasuks meelde jätta, et teise riigi käibemaksult pöördkäibemaksu arvestada ei tule. Seega kuulub pöördmaksustamisele siiski vaid kauba või teenuse enda hind, mitte aga kogu arve summa. Kuna teiste riikide käibemaks võib osutuda suureks kuluks, siis tasuks kindlasti pöörduda ka müüja poole, palvega arve ümber teha ning paluda selgitust, miks arvele käibemaks lisatud on. Tihti on selleks põhjuseks see, et ostja pole edastanud müüjale oma käibemaksukohustuslase numbrit.

Pöördmaksustamise deklareerimine

Mõni sõna veel maksude kajastamisest. Pöördmaksustamine toimub kokkuvõtteks ikkagi ju käibedeklaratsioonis. KMD-l tuleks pöördmaksustamisele kuuluvate kaupade soetamine või teenuste saamine deklareerida real 1 (18% maksumääraga käive) või 2 (5% maksumääraga maksustatav käive), sõltuvalt sellest, mis maksumääraga käibega on tegu. Real 1 või 2 näidatud summast arvestatud käibemaks kajastatakse real 4.

Mahaarvamisele kuuluv sisendkäibemaks kajastatakse real 5. Lisaks neile 3 lahtrile, tuleb täita ka informatiivsed lahtrid. Kindlasti on küsimusi tekitanud, mis vahe on ikkagi real 6 ja 7. Erinevus seisneb selles, et real 6 kajastatakse ainult kauba ühendusesisene soetamine. Real 7 näidatakse ära aga muude kaupade ja ka teenuste soetamine. Real 7 näidatakse ka kaupade soetamine komnurktehingus.

Kokkuvõtteks

See lühikokkuvõte ei kajasta kindlasti kõike pöördmaksustamisega seonduvat ning kindlasti ei jää meelde kõikvõimalikud kaubad ja teenused, mis pöördmaksustamisele kuuluvad. Küll aga soovitan raamatupidajatel jälgida hoolega teenuste maksustamist ning silmas pidada ka mittekäibemaksukohustuslaste ostuarveid. Teenuste ostmine välisriigi maksukohustuslaselt toob tihti kaasa registreerimise kohustuse ning ka reaalse maksu tasumise kohustuse.

___________________________

(1)Käibemaksuseaduse § 3 lg 4 p 5
(2)Käibemaksuseaduse § 1 lg 1 p 5 ja § 3 lg 4
(3)Käibemaksuseaduse § 2 lg 8
(4)Käibemaksuseaduse § 3 lg 4
(5)KMS § 10 lg 2 on oluline eelkõige just piiratud käibemaksukohustuslaseks registreerimise kohustuse puhul
(6)Käibemaksuseaduse § 25.

Osale arutelus

  • sekretar.ee

Toetajad:

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad:

Palgakalkulaator

Tarkvara

SmartAccounts - lihtsaim ja kiireim raamatupidamistarkvara pilves

SmartAccounts on majandustarkvara, mis on suunatud väikese ja keskmise suurusega uuendusmeelsetele ettevõtetele, kelle jaoks on oluline lihtsus ja mugavus.

Profit - lihtne ja funktsionaalne majandustarkvara

Profit on lihtne, aga funktsionaalne äritarkvara, mis sõltuvalt valitud moodulitest sobib nii väike- kui suurettevõtetele. Tarkvara katab tüüpilise ettevõtte igapäevased vajadused tänu erinevatele moodulitele, mis on omavahel täielikult integreeritud.

Valdkonna tööpakkumised

SiSi Finantsid otsib PEARAAMATUPIDAJAT

SiSi Finantsid OÜ

01. september 2017

Uudised