Näpunäiteid tegevusala määramiseks või kirjeldamiseks majandusaasta aruandes

Sellest aastast alates tuleb majandusaasta aruandes müügitulu jaotusse lisada tegevusalatekst kuni kümnele tegevusalale Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori EMTAK 2008 järgi.

Ettevõtjates on uuendus tekitanud küsimusi, kuidas peaks tegevusala näitama. Käesoleva artikli mõtteks on tuua segaduses selgust.

Tegevusala(d) tuleb näidata tekstina, millele võib lisada klassifikaatori koodi. Koodi lisamine ei ole kohustuslik, vaid soovituslik. Siiski on koodi näitamise korral hea kontrollida selgitava teksti ja koodikirjelduse kokkusobivust ning võib kindel olla, et mõeldakse just seda konkreetset tegevust.

Tegevusalatekst peab olema vastavuses EMTAK 2008 neljanda tasemega. See tähendab, et kirjeldus peab oleva võimalikult täpne. Et tegevus oleks üheselt arusaadav, on vajalik eraldi välja tuua toode ja sellega seotud tegevus (näiteks tomatikasvatus, jalatsite jaemüük).

Alates 01.01.2008 kehtib tegevusalade klassifikaatori uus versioon EMTAK 2008. Selle struktuur, selgitavad märkused ja üleminekutabel (EMTAK 2003 ? EMTAK 2008) on kättesaadavad Registrite ja Infosüsteemide Keskuse koduleheküljel www.rik.ee/emtak

Tegevusala määramise põhireeglid

EMTAK on rahvusvaheliselt ühtlustatud klassifikaator, mis teeb majandusstatistika eri üksuste vahel võrreldavaks ning sellealased andmekogud kergesti tõlgendatavaks. EMTAKi struktuur on hierarhilise ülesehitusega ning  viietasemeline.   

Tegevusala määramisel kasutatakse ülalt-alla meetodit, st  tegevusala määramist alustatakse kõrgemast tasemest, liikudes läbi kõigi tasemete kuni madalaima tasemeni välja.

Esmaseks sammuks tegevusala valimisel on oluline määratleda valdkond – esimene tase ehk jagu, mis on EMTAKi struktuuris tähistatud tähtkohtkoodiga,   nt  A -põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük; B-mäetööstus jne.

Teine tase ehk osa on tähistatud kahekohalise numberkoodiga, mis

konkretiseerib
tegevusvaldkonda, nt 01- taime- ja loomakasvatus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad; 02 - metsamajandus ja metsavarumine; 03 -  kalapüük ja vesiviljelus jne

Kolmas tase ehk grupp on tähistatud kolmekohalise numberkoodiga,

mis täpsustab tegevusala valdkonnasiseselt ,
nt 011 - üheaastaste põllukultuuride kasvatus; 012 - mitmeaastaste taimede kasvatus jne.

Tegevusala määramisel on oluline jõuda EMTAKi neljanda tasemeni. Paljudel juhtudel on neljanda taseme tegevusala liiga üldine, mistõttu on loodud juurde lisatase, s.o EMTAKi viies tase, mis on ühtlasi rahvuslik tase. Viies tase on aluseks korrektse tegevusala koodi lõplikuks valikuks.

Oluliseks abimeheks EMTAKi kasutamisel on selgitavad märkused, kus iga tegevusala on üksikasjalikult kirjeldatud.

Vajaliku tegevusala leidmiseks soovitame kõigepealt tutvuda klassifikaatori struktuuriga, kus on välja toodud kõik tegevusalad  esimesest, tähtkoodi tasemest  vajaliku neljanda tasemeni, mida märgib neljakohaline numberkood. Võimalik on kasutada otsingut Ctrl F, kuid selle järgi otsides peab teadma täpset toodet.   Selgitavatest märkustest leiab vajaliku tegevusala kirjelduse, kui valida struktuurist tegevusala esimese taseme e tähtkoodi  järgi.

Näide. Alkoholi hulgimüük – struktuuris leiame neljanda taseme järgi tegevusala - jookide hulgimüük - ning sinna alla kuulub viienda taseme järgi ka alkoholijookide hulgimüük. Kui liikuda tagasi esimese tasemeni, tähtkoodini G, saame selle järgi selgitavatest märkustest rohkem informatsiooni otsitava tegevusala kohta. Müügitulusse võib kirjutada kas täpse klassifikaatori teksti või lihtsalt ja üheselt mõistetavana - alkoholi hulgimüük - ning lisada võib ka koodi.

Tootmine

Nii põllumajanduslik kui ka tööstuslik tootmine on primaarne tegevus, millega kaasneb toodetavate kaupade hulgi- ja/või jaemüük. Kui toodetavate kaupade kõrval müüakse ka sisseostetud tooteid, siis tuleb müügitulu jaotuses välja tuua nii omatoodangu kui ka ostukauba müügitulu.

Remont ja hooldus

Remont ja hooldus jaotatakse remonditava või parandatava objekti järgi järgnevalt:
grupp 331 - metalltoodete, masinate ja seadmete remont;
grupp 452 - mootorsõidukite hooldus ja remont;
grupp 454 - mootorrataste hooldus ja remont;
grupp 951 - arvutite ja sideseadmete  parandus;
grupp 952 - tarbeesemete ja  kodutarvete parandus.

Paigaldamine

Paigaldamist on kolme liiki:
1)

     
paigaldamist, mis kaasneb seadmete müügiga, ei käsitleta kui põhitegevusala, nt müüja paigaldab enda müüdud elektrilise kodumasina;
2)
     
paigaldamist iseseisva teenusena, nt  sideseadmete paigaldust, erinevate tööstuslike masinate ja seadmete monteerimist ja häälestust, käsitletakse kui eraldi seisvat tegevusala,
3)
     
seadmete ja ehituslike toodete paigaldamine, mis on ehitiste oluliseks ja lahutamatuks koostisosaks, nt elektrijuhtmed, signalisatsiooniseadmed, aknad, kuulub ehituse alla.

Vahenduskaubandus

Grupp 461- hulgimüük vahendustasu või lepingu alusel hõlmab ainult vahendustegevust, st et vahenduskaubandus hõlmab kõiki üksusi, mille põhitegevusala seisneb kauplemises kolmanda poole nimel. Nendeks võivad olla kaubaagendid või maaklerid või turustusorganisatsioonid, mis tegutsevad kolmanda poole eest.

Hulgikaubandus

Hulgikaubandusse kuuluvad kõik üksused, mille majandus­tegevus seisneb eelkõige kauba enda nimel edasimüümises jaemüüjatele, tööstus-, kaubandus-, institutsio­naalsetele või professio­naalsetele tarbija­tele, äriühingutele või teistele hulgimüüjatele.

Hulgikaubandus liigitatakse ainult müüdava kaubavaliku alusel. Kui müüdav kaup vastab täpselt EMTAKi neljandale tasemele, tuleb üksus liigitada sellesse klassi. Kui müüdavad kaubad vastavad mitmele neljandale tasemele ja ühegi kaubagrupi osatähtsus ei ole 50% või rohkem, siis tuleb otsustada, kas ülekaalus on toidukaubad või muud kaubad. Kui ülekaalus on toidukaubad, siis määratleda - Toidukaupade, jookide ja tubakatoodete spetsialiseerimata hulgimüük.

Kui ülekaalus on muud kaubad, siis määratleda - Spetsialiseerimata hulgikaubandus.

Jaekaubandus

Jaekaubandus hõlmab üksusi, mille majan­duslik tegevus seisneb kauba müümises peami­selt kodumajapidamises kasutamiseks. Jaemüük on enamasti korraldatud kõigile avatud ruumides. On siiski ka muid jaekauban­duse vorme, nagu müük posti, telefoni või Interneti teel saadud tellimuste põhjal, müük kauplusautodest või ajutistest müügikohtadest.

Jaekaubandust liigitatakse:

1)

     
Müügikoha tüübi alusel, st müük kauplustes või müük väljaspool kauplusi.

2)

     
Jaemüük kauplustes:
a) uute kaupade jaemüügiks;
b) kasutatud kaupade jaemüügiks.

3)

     
Uute kaupade jaemüügi puhul eristatakse jaemüüki spetsialiseeritud ja spetsialiseerimata kauplustes.

Kui müüdav kaup vastab täpselt EMTAKi neljandale tasemele, tuleb üksus liigitada sellesse klassi.

Kui müüdavad kaubad vastavad mitmele EMTAK 4-tasemele ja ühegi taseme osatähtsus ei ole 50% või rohkem, siis määratletakse üksus - jaemüük spetsialiseerimata kauplustes.

Transport

Transpordi puhul on vajalik eristada, kas tegemist on sõitjate või kaupade veoga. Samuti on oluline transpordivahendi liik, nt rong, buss, lennuk vms.

Eraldi on välja toodud muud veondust abistavad tegevused, mille alla kuulub:
1)         veoste ekspedeerimine – ettevõtja, kes organiseerib veo, kuid endal transpordivahendid puuduvad. Juhul kui ettevõtja tegeleb nii veo korraldamisega (ekpedeerimisega) kui ka oma transpordivahendiga kaubaveoga, siis tuleb müügitulu jaotuses näidata mõlemad tegevused ;
2)         mere-lastiveo organiseerimine, laevade agenteerimine;
3)         tollimaaklerite tegevus;
4)         mujal liigitamata veondust abistavad tegevused, nt bussijaamade tegevus.

Majutus ja toitlustamine

Siia kuulub külastajate ja reisijate lühiajaline majutus. Pikaajaline majutus, mille puhul sõlmitakse eluruumi üürileping liigitatakse kinnisvara alla. Kui ettevõtja pakub lisaks majutusele ka toitlustamist, siis tuleb see müügitulu jaotuses eraldi välja tuua.

Toidu ja joogi serveerimise osa jaguneb järgnevalt:
1)         restoranid jm toitlustuskohad - sooja toidu pakkujad;
2)         toitlustamine üritustel – katering ja toitlustamine vabas õhus;
3)         jookide serveerimine - a

javiitekohad, kus põhiline osa müügitulust on jookide serveerimisest, nt ööklubid
.

Reklaam ja reklaamivahendus

Reklaamiagentuurid - kliendi tellimusel reklaami kavandamine- ideest teostuseni.

Reklaamivahendus meedias- reklaami vahendamine elektroonilises ja trükimeedias.

Avalik haldus

Osas 84 - avalik haldus - liigitatakse ainult riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste registris registreeritud üksused. Äriühinguid siia ossa ei liigitata.

Organisatsioonide tegevus

Osas 94 - mujal liigitamata organisatsioonide tegevus - liigitatakse ainult mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse registreeritud üksused. Äriühinguid siia ossa ei liigitata.

Küsimuste ja probleemide korral saab abi RIKist:

E-R 9.00-16.00
Tel: 663 6332, 636 6604

Lingid seadustesse:

Raamatupidamise seadus § 24
Äriseadustik § 4 lõige 6
Kohtule dokumentide esitamise kord

Osale arutelus

Toetajad:

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

TAAVI PALK – parim valik kõigile palgaarvestajaile

Töötasude arvutamist ja maksustamist puudutava seadusandluse igaaastane muutumine ja uute peensuste jätkuv lisandumine on palgaarvestusest teinud ühe komplitseerituma valdkonna finantsarvestuses.

Kiire ja lihtne aruandlus ja palgaarvestus

Raamatupidamistarkvaraga AccountStudio muudad aruannete koostamise ja palkade arvestamise kordades lihtsamaks ja kiiremaks.

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Tööriistad