Uus seadus sätestab kultuuriväärtuste väljaveo korra

17. veebruaril jõustus kultuuriväärtuste väljaveo, ekspordi ja sisseveo seadus, mis sätestab korra kultuuriväärtuste väljaveoloa menetlemise, ekspertiiside läbiviimise, ekspordil tolliformaalsuste ja järelevalve teostamiseks. Uues seaduses on reguleeritud kultuuriväärtuste väljavedu Eestist nii kolmandatesse riikidesse kui ka Euroopa Liidu liikmesriikidesse. Eestist on kultuuriväärtusi lubatud välja viia Muinsuskaitseameti väljaveoloa alusel. Luba võib olla alaline või ajutine ning viimase loa korral on isikul kohustus kultuuriväärtus Eestisse tagasi tuua. Maksu- ja Tolliameti tollikontrolliosakonna juhataja Urmas Järgi sõnul täpsustab uus seadus nõudeid, mille täitmist tollis kontrollitakse. “Väljaveoluba on vaja tollile märgistamiseks esitada kahes eksemplaris kas piiril või sisemaa eksporditolliasutuses,” selgitas Järg. “Kui tekib kahtlus saatedokumentides või loa puudumisel, on tollil õigus kaup ekspertiisi läbiviimiseks kinni pidada,” lisas Järg. Juhul kui kultuuriväärtust soovitakse Eestist viia teistesse Euroopa Liidu liikmesriikidesse, peab väljaveoluba kultuuriväärtustega kaasas olema, kuigi deklareerimiskohustus puudub ning luba igakordselt piiril esitada ei ole vaja. Loa esitamise kohustus kehtib riskianalüüsile toetuva pistelise kontrolli käigus tolliametniku nõudmisel. Kultuuriväärtusi on lubatud eksportida kõigist rahvusvaheliseks liikluseks avatud piiripunktide kaudu. Uues seaduses on kultuuriväärtused jaotatud 16 kategooriasse, täpsemalt ajaloolise, arheoloogilise, etnograafilise, kunstilise, teadusliku või muu kultuurilise väärtusega asjad. Näiteks loetakse kultuuriväärtusteks enne 1945. aastat valmistatud sakraalkunsti teosed, ehted ja mööbel, Eestis asuvad hooned või nende osad, mis on vanemad kui 75 aastat, samuti üle 50 aasta vanused Eesti kultuurilooga seotud filmid, helisalvestised ja muusikaseadmed. Väljaveoloa saamiseks tuleb kultuuriväärtuse valdajal pöörduda Muinsuskaitseameti poole, kus viiakse läbi ekspertiis ja väljastatakse vajadusel väljaveoluba. Väljaveoluba kehtib kuni üks aasta, ajutist väljaveoluba on võimalik taotleda kuni viieks aastaks. Juhul kui ekspertiisi tulemusena selgub, et tegemist ei ole kultuuriväärtusega, on isikul võimalik Muinsuskaitseametist võtta segaduste vältimiseks välisriigis sellekohane kirjalik tõend ehk teatis, mille korral ei tule tasuda riigilõivu. Enne EL-iga liitumist taotleti väljaveolube enim postkaartide, müntide, ikoonide ja mööbli väljaveoks. 

Lugupidamisega

Priit Rum
Maksu- ja Tolliamet
Peaspetsialist meediasuhete alal
Telefon: 676 2969; 502 0786
E-post: priit.rum@emta.ee

Osale arutelus

Toetajad:

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

TAAVI PALK – parim valik kõigile palgaarvestajaile

Töötasude arvutamist ja maksustamist puudutava seadusandluse igaaastane muutumine ja uute peensuste jätkuv lisandumine on palgaarvestusest teinud ühe komplitseerituma valdkonna finantsarvestuses.

Kiire ja lihtne aruandlus ja palgaarvestus

Raamatupidamistarkvaraga AccountStudio muudad aruannete koostamise ja palkade arvestamise kordades lihtsamaks ja kiiremaks.

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Tööriistad