Lemmi Oro: Raamatupidaja peab oskama numbritega ka midagi peale hakata

Kuuldavasti oli huvi teie ettekande vastu
sel Pärnu raamatupidamiskonverentsil
suur. Millest rääkisite?

Mul oli sel korral veidi veidravõitu teema - valik, rääkisin raamatupidaja rollidest. Tahan rõhutada, et eelkõige peab raamatupidaja olema kõikide majandustehingute kirjendaja – kõik, mis äris toimub, tuleb raamatutesse kirja panna. Teine asi, mida ma väga loodan, on see, et nad pärast nendest numbritest ka aru saavad. Tegelikult pannakse numbrid kirja selleks, et teha mingeid otsuseid, plaane, saada selgust, kas läheb hästi või ei. See on minu nägemus sellest, milleks raamatupidajat vaja on.

Teisalt, natuke tähtsustatakse raamatu - pidaja kui maksumaksja esindaja rolli üle. Isiklikult saan aru, et Eesti maksusüsteem on suhteliselt lihtne ja me püüame tõesti, et maksukohustused jookseksid välja raamatu pidamisarvestusest. Või vähemalt peaks maksukohustuste täitmiseks suhteliselt vähe täiendavaid kulutusi tegema, aega või raha või mida iganes. Nagu seda kenasti kutsutakse – administratiivne koormus maksude maksmisel peaks väike olema.

Vist võtsin ka liiga suure suutäie ette, üritasin selgitada, mida toob kaasa majanduse pehme maandumine maksudes. Ma püüdsin natuke rääkida majanduse pildist. Ma ise otseselt majandusprognoosiga ei tegele, seda teeb meie makromajanduse osakond. Aga ega me siin ei saa ka pimesi makse siiasinna summida, olgu siis poliitiline otsus milline tahes, me peame mingit ettekujutust mõjude osas omama. Ütlesin ka oma seisukoha välja, et minu arvates ei saa maandumisest rääkida, see tähendaks, et me tuleme maa peale ehk nulli, aga majanduskasv nii väikseks ka ei saa minna.

Poole aasta jooksul ahmisin kõikjalt infot kokku, olgu siis SEB-i ülevaated või Baltimaade Arengufoorum, mis siin suurejooneliselt just peeti, või IMF-i Euroopa väljavaade või kas või meie konverentsi programm, Konjunktuuriinstituudi baromeetrid, mida iganes.
Jäin ise rahule ja mul on selline tunne, et publik ka. Loodan, et nad said midagi sellist, mida nad iga päev ei kuule.

Mis ootab meid järgmisel aastal maksunduses ees?

Aktsiisitõusud ootavad meid. Alkoholi hind peab tõesti olema selline, et ta ei oleks väga lihtsalt kättesaadav. Mõistlik oleks olnud aktsiise tõsta samm-sammult, mitte üllatama või koguni ehmatama maksumaksjat. Aga meie ei ole otsustajad, me saame vaid nõu anda.

Võib ju öelda, et ära joo ega suitseta, aga ilma kütuseta ei saa kuidagi ja kõik peavad mõtlema, kuidas hakkama saada. Seda saab käsitleda kui sõnumit, et Eesti tootmine on energiamahukas. Mul ei ole täpselt peas, aga kui Soome tarbija ostukorvis on 3,5 protsenti energeetikat, siis Eestis on 7 protsenti, täpselt kaks korda rohkem. See tähendab, et igasugune energiahindade tõus lööb meid kaks korda kõvemini kui soomlasi – aga ilmastikutingimused on meil pigem soojemad. Siin on koht mõtlemiseks.

Mis saab ettevõtte tulumaksuga?

Viimane ja tegelikult kõige praktilisem teema oli ettevõtte tulumaks, mille eelnõu peaks Riigikogu kohe algatama. On olemas valitsusliidu otsus, et jätkatakse tänase süsteemiga, on kabineti otsus, oli pressikonverents, aga kuni keegi pole veel eelnõu näinud ega pole seadust vastu võetud, ei saa otsuseid teha, eelkõige neid, millest sõltub, kas investor tuleb Eestisse või ei.

Põhimõtteliselt me maksustaksime jätkuvalt jaotatud kasumit, mida on korrigeeritud vastavalt maksureeglitele. Nagu tulumaksuseaduses enne 2000. aastat: kui kulutusi on tehtud üle lubatud piirmäärade, siis need kulutused lähevad maksu alla. Lisaks on veel üks muudatus: likvideerimisjaotisi maksustame ka uue põhimõtte järgi, äriühingu tasandil. Kui kasum on teenitud Eestis, siis sõltumata sellest, kas seda jaotatakse ettevõtte tegevuse jooksul või jaotatakse siis, kui ettevõte ennast likvideerib, maksustatakse äriettevõtte tasandil.

Täna maksustatakse saaja tasandil see viimane kasum, mis on likvideerimisjaotiste nime all. Täna on maksukonkurents eriti ettevõtte tulumaksu tasandil väga terav ja me ei tahaks ka kapitali liikumisele takistusi teha. Kui täna maksustame topelt neid kasumijaotisi, mida saab aktsionär, kellel on vähem kui 15-protsendiline osalus, siis uue mõtte järgi ei tahaks me üldse mitteresidentidele makstavatelt dividendidelt maksu kinni pidada, st loobuda täielikult topeltmaksustamisest igasuguse osaluse juures.

Kui aga Eesti „saapavabrik” on kõigile eestlastele saapad jalga tootnud ja kui ta nüüd tahaks minna Gruusiasse, Bulgaariasse või kuhu iganes „saapaid tootma”, siis ka nemad peaksid saama rahulikult sinna minna. Me ootaksime nende kapitali koju ega teeks selleks takistusi ning vastutaksime selle tulu täielikult Eestis maksustamise eest. Täna me lubame välismaal makstud maksu maha arvata ainult Eestis kasumi maksust, aga eelnõu kohaselt igasugusest maksukohustusest aastadeklaratsiooni alusel.

Kas teid konverentsidele kutsutakse sageli?

Pakkumisi on küll palju, aga ma ütlen ära. Sellel aastal pole ma peaaegu üldse esinenud, Pärnu oli ainus. Tööd ja muid kohustusi on palju ja rahva ette võib minna alles siis, kui on midagi öelda ja selleks tuleb põhjalikult valmistuda.

Olete te rahandusministeeriumis juba kaua töötanud?

Augustist 1995, nii et üldse mitte kaua. Maksunduses olen ma novembrist 1991, alustasin tollases Riigi Maksuametis. Vahepeal olen ka Tallinna Maksuametis töötanud, sellist struktuuri täna polegi enam. Mulle meeldib selline loominguline pool rohkem, eelnõude väljatöötamine näiteks. Mu õpitud eriala on hoopis programmeerimine.

Me ise ütleme, et tegeleme siin väitlemisega etteantud teemal. Me ei aja siin isiklikku asja, me nõustame ministrit ja valitsust. Meil võib siin ka igasugu „tarku mõtteid” tulla, aga kui me ei suuda neid poliitikutele maha müüa, siis pole neist ka kasu.

Osale arutelus

Toetajad:

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Taavi Majandustarkvara

Taavi Majandustarkvara iseloomustab laialdane funktsionaalsus, integreeritavus ja hea klienditugi. TAAVI Majandustarkvara aitab ettevõttel luua tervikliku integreeritud infosüsteemi, mis käib pidevalt ajaga kaasas.

Innovatiivne ja suurte võimalustega Microsoft Dynamics NAV

Keskmistele ja suurtele ettevõtetele mõeldud Dynamics NAV on Microsofti majandustarkvaradest globaalselt enim müüdud ja kiiremini arenev lahendus, mida on viimasel kümnendil jõuliselt arendatud.

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Tööriistad