23. september 2007
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Ära kuula, mida inimene ütleb, vaata, mida ta teeb.

Ära kuula, mida inimene ütleb, vaata, mida ta teeb. Soovitus tööandjale, kes tahab aru saada raha tegelikust mõjust töötajale

Juhtide uskumused palga tähtusest inimesele on vildakad.

Alates palgatöö tekkimisest on kõiki omanikke ja tööandjaid vaevanud üks mure: kuidas panna palgatöötaja oma tööd tegema ja kuidas sundida teda veel rohkem tööd tegema. Erinevatel aegadel on paremate tulemuste saavutamiseks kasutatud erinevaid võtteid, kuid üheks oluliseks vahendiks on alati olnud raha. Sajandeid lähtuti eeldusest, et raha abil ja raha kaudu saab inimest mõjutada paremini ja rohkem töötama. Ja see toimis. Mõrad seni toiminud mehhanismi tekkisid alles 20. sajandi alguses.Tööandjad jõudsid järeldusele, et töötaja on midagi enamat kui masina pikendus: tal on oma vajadused, ta tahab areneda, teha sisukat tööd ning iseseisvalt otsustada. Ja kui omanikud tahavad veel paremat tulemust saada, tuleb neil lisaks rahale töötajale pakkuda midagi enamat.Kuna enamus täiendavat motivatsiooni lubavatest vahenditest ei maksnud midagi või olid palgakuludega võrreldes suhteliselt odavad, siis üritati neid eeskujulikes organisatsioonides ka rakendada. Tulemused olid headEelmise sajandi 50-60-ndatel aastatel said alguse ka massilised töötajate uuringud, kus kirjaliku küsitluse vormis uuriti inimestelt, mis on neile töö juures tähtis ning mis motiveeriks neid rohkem pingutama. Enamasti selgus, et töötajad ei pidanud palka esmatähtsaks, oluline oli kindlusetunne, huvitav töö, arenguvõimalused jne., palk järjestus enamasti oma tähtsuselt 3. – 7-ndale kohale.Pehmete väärtuste rolli inimese tööalase käitumise mõjutajana on tugevalt ülehinnatud ja ainutähtsustatud. Probleem ei ole seejuures mitte inimlike väärtuste olulisuse rõhutamine, vaid raha ja palga kui käitumise regulaatorite tähelepanu alt kõrvale jätmine. Tulemuseks on moondunud arusaamised ja hoiakud palga mõjust inimeste tööga seotud otsustele ja käitumisele.Nii on tekkinud teatav hingeline segaduse: ühelt poolt tugevalt juurdunud teadmised ja uskumused, et palk ei ole inimesele esmatähtis ning teiselt poolt igapäevane praktika, kus inimeste ainsaks motiiviks tundub olevat raha ja töötajate hoidmiseks ning ligimeelitamiseks kasutatakse aina kiiremini suurenevaid summasid.

Kirjalikud küsitlused ei anna õiget informatsiooni tegelike motivaatorite kohta.

Enamus “massidesse läinud” uskumustest selle kohta, mis inimest töös motiveerib, toetub kirjalike küsitluste teel saadud andmetele. Psühholoogid on tõestanud, et inimese ütlused ja tegelik käitumine ei lange alati kokku. Sellise lahknevuse põhjuseks on inimesele omane kalduvus anda sotsiaalselt soovitavaid vastuseid: oskamata alati hinnata oma tegelikku võimalikku käitumist. Eriti moonutatult vastatakse küsimustele, mis seostuvad ühiskonnas tugevalt juurdunud väärtustega. Ja raha on üks nendest. Raha peetakse üldiselt liiga primitiivseks motiiviks, palju “ilusam” on näiteks väljakutseid pakkuv töö või võimalus panustada ühiskonna hüvangusse.Selleks, et mõista raha tegelikku mõju inimese tööalasele käitumisele, tuleb kasutada lisaks küsitlustele ka keerulisemaid uurimismeetodeid ning analüüsida reaalset käitumist. Tüüpiliselt püütakse inimeste tegelike motiividena jõuda nn. projektiivtehnikaid kasutades, näiteks palutakse inimestel hinnata oma tegevust ning siis arvata, kuidas võiksid teised inimesed samas olukorras tegutseda. Inimestel on lastud järjestada erinevad töö omadused sõltuvalt nende tähtsusest neile. Tüüpiliselt on palk näiteks kümne võimaliku teguri hulgas viiendal kohal, naiste puhul isegi veel vähem tähtis. Kui samadel inimestel paluda aga hinnata, missugune võiks see järjestus olla teistel, nendega üldiselt sarnastel inimestel , siis kerkib alati esikohale palk. Palga jõud tööalase käitumise mõjutamisel on selgunud ka siis, kui on mõõdetud tegelike tulemuste (enamasti tööviljakuse) muutumist mitmesuguste, motiveerimiseesmärgil rakendatud programmide juurutamisel. Erinevate uuringute andmetel on näiteks individuaalse tulemuspalga juurutamine suurendanud tööviljakust vahemikus 35 – 45%, samas töö rikastamise programmid 9-17% ning töötajate kaasamise programmid keskmiselt alla 1%.

Raha on inimestele oluline, kuid selle tähtsus sõltub paljudest asjaoludest.

Palk on inimestele väga tähtis ning oluline tööalaste otsuste mõjutaja kahel põhjusel.Esiteks, raha on vahend, mis võimaldab rahuldada praktiliselt kõiki inimlikke vajadusi.Teiseks, palk on märk inimese väärtusest ning oluline staatuse sümbol.Palga tähtsusele rõhumine ei tähenda seda, et ta on ainus, kõikides olukordades ja kõikidele inimestele võrdselt oluline.Inimesed otsustavad palga õigluse ja sobivuse üle suhtelistes kategooriates. Inimesed võrdlevad nii oma panust ja selle eest saadavat palka kui ka teiste panuseid ning selle eest saadavat tasu. Ebaõigluse tunnetamine viib suure tõenäosusega pingutuste vähendamiseni ja/või uue töökoha otsingutele. Inimene võrdleb oma töökoormust ja palka olemasoleval ametikohal töökoormuse ja palga suhtega võimalikes teistes töökohtades: võidakse lahkuda ka siis, kui uuel töökohal saadakse sama palka, kuid töökoormus selle teenimiseks on väiksem.Palga tähtsus sõltub ka sellest, kas tegemist on tööle tuleku, tööle jäämise või üldise töömotivatsiooni otsusega. Tööle tuleku otsuse ja tööle jäämise otsuse korral on suurema tähtsusega palga tase. Motivatsiooni mõjutab kõige tugevamalt aga palga tunnetatud seotus tulemustega. Antud kontekstis ei tähenda palga seotus tulemustega ainult tulemuspalka, vaid ka heade ja nõrgemate töötajate palkade erinevusi.

Palgateemasid oleks arukas käsitleda ostu-müügi mudeli abil

Palk on oma olemuselt hind (väärtuse rahaline väljendus). Palga- ja tööjõuturg on samuti turg ning sellel turul peaksid üldjoontes toimima samad reeglid, mis teenuse ja toote turul. Vale hinnapoliitika viib äris reeglina kurbade tulemusteni, sama mõju on palgaturu reeglitega mittearvestamisel ja/või nende reeglite mõju alahindamisel. Valides töökohta ja hinnates erinevaid pakkumisi arvestavad inimesed samuti “ostetava töökohaga” kaasnevaid lisaväärtusi nagu huvitav ja arendav töö, arenguvõimalused jne.. Kuid nagu eelnevalt välja toodud, on nende võimalike lisaväärtuste mõju ja jõud piiratud.

Autor: Milvi Tepp

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700