Valitsus kiitis heaks riigi 2006. aasta majandusaasta koondaruande

Valitsus kiitis eilsel istungil heaks rahandusministeeriumis ette valmistatud riigi auditeeritud 2006. aasta majandusaasta koondaruanne.

Rahandusministeerium koostas koondaruande ministeeriumide ja põhiseaduslike institutsioonide majandusaasta aruannete, samuti riigi valitseva mõju all olevatelt raamatupidamiskohustuslastelt laekuva info ning muu aruandluse alusel.

Koondaruanne koosneb tegevusaruandest ja raamatupidamise aastaaruandest, samuti sisaldab see riigieelarve täitmise aruannet. Koondaruande juurde kuulub ka Riigikontrolli kontrolliaruanne. Riigikontroll hindas raamatupidamise aruande õigsust ja tehingute vastavust riigieelarve seadustele.

“Mul on väga hea meel, et esmakordselt andis Riigikontroll riigi raamatupidamisele ja tehingute seaduslikkusele märkusteta hinnangu – väga olulisi möödalaskmisi ei leitud,” rääkis rahandusminister Ivari Padar. „See ei tähenda muidugi, et võime rahulolevalt loorberitele puhkama jääda. Otse vastupidi – nii Riigikontrolli audiitorid kui ka valitsuse siseaudiitorid on teinud ridamisi tähelepanekuid vajakajäämiste kohta. Et säilitada maksumaksja usaldus avaliku võimu vastu, tuleb meil riigi raha kasutamise süsteemi jätkuvalt arendada.”

Riigikontroll tõi välja, et valdavalt riigimetsast koosnevad bioloogilised varad ei pruugi olla kajastatud õiges väärtuses. Samuti leidsid Riigikontrolli audiitorid vigu varade inventeerimises, materiaalse põhivara arvestuses ja kinnisvarainvesteeringute kajastamises. Tehingute seaduslikkuse osas tõi Riigikontroll välja, et eksitud on riigihangete seaduse vastu ning mitmel juhul on investeeringuid tehtud majanduskuludeks ette nähtud vahenditest. Enamikule nimetatud puudustest on tähelepanu juhtinud ka valitsuse siseaudiitorid.

Koos koondaruande esitamisega tegi rahandusministeerium esmakordselt valitsusele ettepaneku prioriteetsete auditivaldkondade määramiseks. “Valitsuse tasemel auditeerimist vajavate valdkondade koordineerimine ja hilisem kokkuvõtete tegemine aitab kaasa vigade leidmisele ja vältimisele aruandluses ja riigi raha väärkasutuste vähenemisele,” selgitas rahandusministeeriumi valitsuskontrolli asekantsler Kalle Kukk. „Samuti võimaldab see leitud puuduste kiiret ja asjakohast parandamist.”

Rahandusministeerium analüüsis valitsuse siseaudiitorite ja Riigikontrolli poolt läbi viidud auditeid 2006. aasta kohta. Sellest lähtuvalt tehakse valitsusele ettepanek määrata prioriteetseteks auditisuundadeks järgmisel aastal riigihangete seaduse rakendamise kontrollimise hindamine, hinnangu andmine riigieelarve eraldiste lepingute seaduslikkusele ja nende täitmise järelevalvele. Samuti vääriks eritähelepanu majandustegevusest laekunud tulude kajastamise ja kasutamise finantskontrollisüsteemi piisavuse hindamine.

Riigi konsolideeritud bilansi maht moodustas 2006. aasta lõpu seisuga 147,3 miljardit krooni. See oli aastaga kasvanud 11,9 miljardi krooni võrra. Käibevarad ehk peamiselt riigi vabade vahendite paigutused hoiustesse ja väärtpaberitesse moodustasid sellest 42,1 miljardit krooni. Põhivarade mahuks kujunes 105,2 miljardit krooni.

Riigi lühi- ja pikaajaliste kohustuste maht oli vastavalt 17,4 ja 22,6 miljardit krooni. Pikaajalised kohustused on aastaga vähenenud 157 miljoni krooni võrra. Riigi netovara moodustas aasta lõpu seisuga 107,3 miljardit krooni.

Riigi konsolideeritud tulem oli möödunud aastal 7,6 miljardit krooni. Võrreldes 2005. aastaga kasvas see 72,5 protsenti. Riigi tegevustulud olid 89,3 miljardit krooni ja tegevuskulud 81,6 miljardit krooni.

Kogu avaliku sektori bilansi maht oli 2006. aasta lõpuks 238,2 miljardit krooni ning tulem 10,7 miljardit krooni.

Koondaruande heakskiitmise järel esitab valitsus selle Riigikogule kinnitamiseks.

Riigi auditeeritud 2006. aasta majandusaasta koondaruande ja Riigikontrolli kontrolliaruandega saab tutvuda rahandusministeeriumi veebilehel http://www.fin.ee/doc.php?78516

Osale arutelus

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Taavi Majandustarkvara

Taavi Majandustarkvara iseloomustab laialdane funktsionaalsus, integreeritavus ja hea klienditugi. TAAVI Majandustarkvara aitab ettevõttel luua tervikliku integreeritud infosüsteemi, mis käib pidevalt ajaga kaasas.

Books 8 on uue põlvkonna äritarkvara väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele.

Põhipakett sisaldab kõike majandusarvestuseks esmatarvilikku võimaldades registreerida ostu ja müügitehinguid, jälgida klientide võlgnevusi ning enda võlgnevusi tarnijatele. Kõikidest sisestatud toimingutest tehakse automaatselt kanne pearaamatusse.

Valdkonna tööpakkumised

Taxify is looking for an ACCOUNTANT

Taxify OÜ

17. detsember 2017

Maxima otsib FINANTSANALÜÜTIKUT

Maxima Eesti OÜ

22. detsember 2017

Uudised

Tööriistad