Lühiajaliste finantsinvesteeringute kajastamine ja arvestus

Lühiajaliste finantsinvesteeringute all mõistetakse kauplemise eesmärgil soetatud väärtpabereid ning lunastustähtajani hoitavaid väärtpabereid, mille lunastustähtaeg saabub 12 kuu jooksul bilansipäevast.Väärtpaberi all mõistetakse dokumenti, milles on dokumenteeritud eraõigus sellisel viisil, et selle õiguse maksmapanekuks on tingimata tarvilik seda dokumenti omada. Väärtpaberituru seadus ei reguleeri eraõiguse alusel väljaantavate maksevahendite (veksel, tšekk jms.) käivet.
Investor saab regulaarset tulu väärtpaberitelt tavaliselt dividendina või intressina, olenevalt väärtpaberi liigist. Lisandub ühekordne tulum/kadum väärtpaberite müügilt, kui soetushind oli müügihinnast kõrgem/madalam.

Väärtpaberid jagunevad kõige üldisemalt järgmiselt:
1) omandiõigust tõendavad väärtpaberid (aktsia, investeerimisfondi osa jms);
2) võlakohustust tõendavad väärtpaberid (võlakiri, obligatsioon, hoiuse sertifikaat jms);
3) ostu- või müügiõigust või -kohustust tõendavad väärtpaberid e. tuletisväärtpaberid (optsioonid, derivatiivid jms).

Omandiõigust tõendavad väärtpaberid

Aktsia on väärtpaber, mis näitab selle omaniku (aktsionäri) õigust osale ettevõtte varast ja kohustistest. Aktsiale omistatakse kokkuleppeline väärtus, mida tavaliselt nimetatakse nimiväärtuseks. Mõnedes välisriikides emiteeritakse ka nimiväärtuseta aktsiaid. Aktsia väikseim nimiväärtus Äriseadustiku järgi on Eestis 10 krooni: kui aktsia nimiväärtus on suurem, peab see olema 10 krooni täiskordne. Aktsiad on vabalt võõrandatavad. Eristatakse liht- ja eelisaktsiaid, nimelisi ja esitajaaktsiaid. Esitajaaktsiate emiteerimine on Eestis keelatud.

Lihtaktsia omanikul on hääleõigus aktsionäride üldkoosolekul. Lihtaktsia omanikul on õigus saada dividendi, mille suurus sõltub aktsiaseltsi töö tulukusest. Dividendi maksmise otsus võetakse vastu aktsionäride üldkoosolekul. Lihtaktsia omanikud võivad eelisjärjekorras osta täiendavalt emiteeritud aktsiaid. Lihtaktsia omanike vahel jaotatakse proportsionaalselt osalusele majandusüksuse tegevuse lõpetamisel pärast kohustiste kustutamist ning eelisaktsionäridele kuuluva osa eraldamist järelejäänud osa firma varadest.

Eelisaktsia omanikul on õigus saada dividendi vastavalt kindlale dividendimäärale, mis fikseeritakse aktsiaseltsi põhikirjas ja tavaliselt väljendatakse protsentides eelisaktsiakapitali nimiväärtusest. Eelisdividendi arvestamine ei sõltu aktsiaseltsi kasumist. Eestis kehtib kumulatiivne eelisdividend, st jooksval aastal väljamaksmata dividendi käsitatakse kohustusena ning lisatakse järgmis(t)e aasta(te) dividendile. Eelisdividend makstakse välja enne lihtdividendi. Eelisaktsionäridel on eesõigus aktsiaseltsi lõpetamisel allesjäävate varade jaotamisel. Eelisaktsiate nimiväärtuste summa ei või olla Äriseadustiku järgi suurem kui 1/3 aktsiakapitalist. Eelisaktsia omanikel ei ole hääleõigust. Erandiks on eelisdividendi mittemaksmise tõttu omandatud hääleõigus. Aktsiaseltsi põhikirjaga võib sätestada, et eelisaktsia omamine annab hääleõiguse teatud otsuste vastuvõtmisel (piiratud hääleõigus).

Nimelisest aktsiast tulenevad õigused kuuluvad isikule, kes on aktsionärina kantud aktsiaraamatusse. Nimeliste aktsiate kohta peetakse Väärtpaberite Keskdepositooriumis aktsiaraamatut elektroonilisel kujul. Aktsiaraamatuga on õigus tutvuda aktsionäril, juhatuse ja nõukogu liikmel ning pädeval riigiasutusel, samuti teistel isikutel, kellel on selleks õigustatud huvi.

Esitajaaktsiast tulenevad õigused loetakse kuuluvaks isikule, kelle valduses on aktsiatäht. Esitajaaktsiate emiteerimine ei ole Eestis lubatud.

Võlakohustust tõendavad väärtpaberid

Võlakiri on väärtpaber, mis sisaldab laenuvõtja kohustust tagastada laen kokkulepitud tähtajal laenuandjale ning tasuda intressi laenu kasutamise eest. Enamlevinud võlakirjade liigid, intressimaksete alusel liigitatuna, on tavavõlakirjad ja intressita võlakirjad. Tavavõlakirja soetaja (investor) saab tulu perioodiliste intressimaksete kujul (tavaliselt 2 korda aastas). Intressita võlakirjalt saab investor tulu võlakirja soetushinna ja nimiväärtuse vahena.

Lunastustähtaja saabumise järgi klassifitseeritakse võlakirju ühistähtaegseteks võlakirjadeks, sarivõlakirjadeks ja ennetähtaegselt tagasiostetavateks võlakirjadeks. Ühistähtaegsed võlakirjad ostetakse tagasi võlakirja lunastustähtajal korraga. Sarivõlakirjad ostetakse tagasi lunastustähtaegadel seeriakaupa. Ennetähtaegselt tagasiostetavad võlakirjad ostetakse tagasi enne lunastustähtaja saabumist. Tagasiostu algus teatatakse võlakirjade emiteerimisel.

Tuletisväärtpaberid

Tuletisväärtpaberid e. derivatiivid kujutavad endast õigust või kohustust osta või müüa mingit finantsvara. Levinumad tuletisväärtpaberid on optsioonid, forvardid ja futuurid. Optsioon annab tema omanikule õiguse, kuid mitte kohustuse müüa või osta vastaspoolelt finantsvara varem kindlaksmääratud ajal ja hinnaga. Forvard ja futuur kohustavad lepingupooli tulevikus müüma või ostma mingit finantsvara varem kokkulepitud ajal ja hinnaga.

Lühiajaliste finantsinvesteeringute soetamine

Majandusüksuse investeering teiste ettevõtete aktsiatesse või võlakirjadesse fikseeritakse bilansis käibevarana, kui väärtpaberid on ostetud kiire realiseerimise eesmärgil. Sellised väärtpaberid kajastatakse bilansis lühiajaliste finantsinvesteeringute kirjel. Lühiajaliste finantsinvesteeringutega kauplemise eesmärgiks on tulu teenimine soetushinna ja müügihinna erinevustelt. Ostetud väärtpaberid võetakse arvele soetusmaksumuses, mis võib erineda väärtpaberite nimiväärtusest. Soetamise kajastamine peab toimuma järjepidevalt kas tehingupäeval või väärtuspäeval. Valitud meetodit tuleb järjepidevalt rakendada kõikidele samasse rühma kuuluvatele väärtpaberitele. Erinevatele väärtpaberitele võib rakendada erinevaid meetodeid (vt RTJ 3 §11; IAS 39.38). Tehingupäev on päev, mil ettevõte võtab endale kohustuse väärtpaberite ostuks või müügiks. Väärtuspäev on päev, mil majandusüksus saab ostetud väärtpaberite omanikuks või kaotab omandiõiguse müüdud väärtpaberite üle.

Kiire edasimüügi eesmärgil ostetud väärtpaberite soetusmaksumusse kuulub väärtpaberi ostuhind, kuid erandina soetusmaksumuse üldreeglist ei lülitata lühiajaliste finantsinvesteeringute soetusmaksumusse tehingukulutusi (vt RTJ 3 §10; IAS 39.43).

Kui väärtpaberid ostetakse järelmaksmisega, loetakse soetusmaksumuseks makstava tasu nüüdisväärtus. Järelmaksmisega seonduv intressikulu kirjendatakse tekkepõhise finantskuluna. Järelmaksmisega soetatakse tavaliselt pikaajalise kasu saamise eesmärgil omandatud väärtpabereid.

Osale arutelus

  • Juta Tikk

Toetajad:

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

TAAVI PALK – parim valik kõigile palgaarvestajaile

Töötasude arvutamist ja maksustamist puudutava seadusandluse igaaastane muutumine ja uute peensuste jätkuv lisandumine on palgaarvestusest teinud ühe komplitseerituma valdkonna finantsarvestuses.

Veebipõhine Microsoft Dynamics NAV majandustarkvara terviklahendus

Tänapäeva ettevõtete väljakutseks on pidev ärikeskkonna muutumine. Majandus- või äritarkvara peab seejuures olema paindlik, kasvama koos ettevõttega. Samas tuleb koguda ja vaadata oma andmeid täiesti uuel viisil, et teha tuleviku otsuseid, mitte konstateerida minevikku. Majandustarkvara peab olema kaasaegne, hästi integreeritud ja aitama tööaega kokku hoida.

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Tööriistad