1. august 2007
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kui toidaks ka mõistust

Aju on keha juhtimiskeskus. See, kuidas me millessegi suhtume, mida meelde jätame ja mäletame, mille üle rõõmustame ja kui sageli kurvastame, on ajutegevuse tulemus. Aju kontrollib ka meie südame löögisagedust, hingamist, seedeorganite tööd.

Aju kaalub ainult 1-1,5 kg ja moodustab vaid 2 protsenti keha kogukaalust. Samas kasutab aju ära ühe viiendiku kogu hapniku- ja verevarustusest. Aju meenutab konsistentsilt poolkõvaks keedetud muna ja sisaldab umbes sada miljardit neuroniks nimetatud närvirakku. Ta sisaldab ka ligi 60% rasva, sest iga närvirakk on ümbritsetud rasvamolekulidest moodustunud membraaniga. Seepärast peab ka toit, mida sööme, sisaldama rasva.

Inimese närvisüsteemis arvatakse olevat umbes 60 keemilist vahendusainet. Tuntuimad on serotoniin, endorfiinid, noradrenaliin, atsetüülkoliin. Kuigi päris täpselt nende toimeainet ei teata, on kindlaks tehtud, et toit, mida sööme, mõjutab vahendusaineid ja sellest omakorda sõltub meie enesetunne.

Intelligentsuse üle on alati palju vaieldud. Arvatakse, et see on inimesele geneetiliselt kaasa antud. Samas näitavad tänapäevased uuringud, et sedagi olulist omadust saab arendada ja et söödava toidu kvaliteet on üks olulisemaid tegureid IQ tõstmisel.

Aju vajab kvaliteetseks vaimutegevuseks õiget kütust. Toit peab sisaldama glükoosi, mida leidub süsivesikuterikkas toidus (puu- ja köögiviljad, seemned, pähklid, täisteraviljad). Proteiin on teine väga tähtis ajutoit (liha, kala, munad, piimatooted).

Omega-3 ja omega-6 rasvhapped on vajalikud aju mahu suurendamiseks ja mälu parandamiseks (rasvane kala, pähklid, mandlid, seesami- ja päevalilleseemned).

Intelligentsi suurendavad ka mineraalained ja vitamiinid. Aju maksimaalse jõudluse tagavad 9 mineraali: raud, magneesium, fosfor, mangaan, naatrium, kaalium, kaltsium, tsink, boor. Ajule on olulised 7 vitamiini. Nendeks on B-rühma vitamiinid B1, B2, B3, B5, B6, biotiin ja C-vitamiin.

Retseptid, mille üks või teine koostisosa hoiab meie ajutegevuse heas vormis

MAASIKA-SOJAKOKTEIL

u 200g maasikaid

1 karp (130g) naturaalset soja-kodujuustu200ml marjamahla või piima2-3sl roosuhkrutjääkuubikuid

Pane maasikad koos kodujuustu, suhkru ja mahlaga mikserisse ja püreeri ühtlaseks massiks. Lisa ka jääkuubikud ja vahusta kokteiliks. Vala kõrgetesse klaasidesse ja serveeri. Sojatooted sisaldavad peaaegu kõiki vajalikke aminohappeid, samuti omega-3 rasvu, mineraale ja vitamiine.

KREEKAPÄRANE HUMMUS

1 purk konserveeritud kikerherneid

3-4 sl seesamipastat (tahhiinit)näputäis soolasidrunimahlahakitud petersellipurustatud musta pipart

Purusta kikerherned koos vähese konservvedelikuga saumikseri abil, lisa vähehaaval tahhiini, maitsesta soola, pipra, sidrunimahla ja peterselliga. Hummus sobib oivaliselt leivakatteks, grillvarraste juurde kastmeks. Huvitava maitsenüansi annab ka hautatud aedviljadele. Oad-herned toidavad aju magneesiumi, mangaani, fosfori, raua ja tsingiga.

AVOKAADOKREEM

1-2 küpset avokaadot

1-2 küüslauguküüntpisut meresoolapalsamiäädikat või sidrunimahlau 2 sl seedermänniseemneidjahvatatud musta pipart

Püreeri avokaado sisu ja seedermänniseemned saumikseriga, maitsesta soola, sidrunimahla, pipra ja küüslaugupressis purustatud küüslauguga. Määri avokaado-kreemi või asemel täisteraleivale. Sobib suurepäraselt ka praelisandiks ja on hoopis tervislikum kui tavapärane rasva- või kooresoust.

Avokaadod sisaldavad hulgaliselt A-, C- ja E-vitamiini, mis kaitsevad aju stressiga kaasnevate vabade radikaalide kahjustuse eest. Avokaadodes on ka palju stressi leevendavat kaaliumi.

HERBIVOORI GRILLVARDAD

4 väikest sibulat

4 šampinjoni4 tomatit2 ananassirõngast4 musta ja 4 rohelist kivideta oliivi1 väike viilutatud kabatšokk

Lõika sibulad pooleks ja ananassirõngad neljaks. Lüki kõik ained puust grillvarrastele ja pintselda õliga, mis maitsestatud vähese soola ja musta pipraga. Grilli vardaid sütel umbes 15 minutit. Küpsetamise jooksul pintselda veel mitu korda õliga.

PÄHKLIMAIUSTUSED

peotäis metsapähkleid

peotäis mandleidpeotäis kõrvitsaseemneidpeotäis india pähkleidpeotäis kookoshelbeid1-2 sl tahhiinit1-2 sl mett2-3 sl jaanikaunapulbrit

Jahvata pähklid ja seemned pulbriks. Selleks sobib kasutada ka kohviveskit. Sega hulka tahhiini ja mesi. Sõtku mass ühtlaseks ja veereta vorstitaoliseks. Lõika otsast kastanisuurused tükid, vooli ümmargused pallid ja veereta jaanikaunapulbris.

Pähklid ja seemned on proteiini- ja mineraalirikkad, samuti sisaldavad omega-6 rasvhappeid, samuti E-vitamiini ja kaltsiumit. Kasulikkuse tõttu tuleks eelistada mandleid ja sarapuupähkleid.

Autor: Triinu Laanemäe

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700