Eesti majanduskeskkonna muutumine

Vaatamata sellele, et läheb nii hästi, ei pruugi see nõnda jätkuda, rääkis Pärnu Turunduskonverentsil 17.-18.mail Erki Kert.

- Eesti majanduskasv on stabiilselt tugev. Viimased 7–8 kvartalit on majanduse kasv olnud äärmiselt kiire. See ei saa olla jätkusuutlik.

- Konjuktuur püsib ülipositiivsena. Ettevõtted ja tarbijad andsid vastavalt Eesti Konjukturiinstituudi uuringule meie majanduse hindeks 9 palli, mis on maksimumhinne.

- Sissetulekud kasvavad üha kiiremini. Palga kasv on olnud viimastel aastatel tohutult kiire. Palgad kasvavad iga päevaga järjest kiiremini ja see on harukordne. Tulevikus see nii kiiresti enam ei saa olla ja see on ohtlik, sest inimesed on ära harjunud sellise kasvuga nagu viimastel aastatel on olnud ja teevad vastavalt ka oma tulevikuootusi.

- Kulutused on suurenenud. Iga kvartaliga ostetakse aina enam uusi autosid. Näiteks märtsis registreeriti 60% rohkem autosid kui eelmisel aastal samal ajal

- Tarbitakse enam kui kunagi varem. Jaemüük on kasvanud aastas üle 20%. Ärge laske end pimestada kasvutendentsist, et müük läheb hästi. Ei maksa järeldada, et see on turunduse teene. Tänapäeval läheb kõikidel hästi, seda on suhteliselt lihtne saavutada see. Mitte hästi minemiseks peaks üsna palju pingutama.

- Aga väljapool Eestit tuntakse meie pärast siirast hirmu. Meil ei ole endal eemaltvaataja pilku, et asja hinnata. Taasiseseisvumine saavutati ligi 17 aastat tagasi ja meie jaoks on see kasv väga uus asi. Me ise ei taju, kui hästi meil läheb ja me ei taju ka ohte, mis sellega kaasnevad. Taani suurpank Danske Bank hoiatas kogu Ida-Euroopa regiooni ülekuumenemise ja raske maandumise eest. Välismaised fondid on muutunud ettevaatlikumaks ja oma positsioone järjest vähendanud.

- Ajalugu on hea õpetaja. Kui vaadata Ameerika majanduskasvu alates 1930ndatest, võib täheldada, et vahepeal liikus kõver üles, seejärel alla. Point on selles, et kui me läheme kasvus kõrgele, kukutakse ka järsku madalale alla. See oli nii mitmeid kordi, 1930ndatel, 40ndatel ja hiljemgi. Kõrgele ei jääda ja alla tulles keskele ei tulda. Suurbritannia majanduskasvuga enam-vähem sama lugu. Kõrgele minemise järel tuli järsk madalale tulek. Liiga kõrgele ronides on kukkumine päris valus. Täpselt neid samu majandustsükleid mõjutab inimpsühholoogia: inimesed mõtlesid saja eest samamoodi nagu täna. Kui palgad kasvasid, tarbiti rohkem ja seepärast oli kukkumine järsem kui oleks oodanud. Et kukkuda, ei pea kuigi kõrgele ronima, on Soome näide. Mina ei usu, et me kukuksime sama madalale kui kukkus Soome. Mida nii järsk kukkumine endaga võiks kaasa tuua? Aastatel 1990–93 juhtus see, et Helsingis kukkusid kinnisavarahinnad umbes 40%. Korter, mis maksis aastal 1990 miljon marka, maksis kolm aasta hiljem oluliselt vähem. Need, kes oskasid seda arvestada, suutsid toime tulla. Soome pangandussektor jõudis alles 1996. aastaks uuesti kasumisse. aastatel 1990–1993 kasvas töötute armee 300,000 inimese võrra ehk kolmelt protsendilt 16-le.

- tegelikult asume me väga kõrgel. Võrrelgem Eesti lühikest ajaloojuppi sellega, kus oli Ameerika 1930ndatel. Ma ei usu, et tuleb nii suur depressioon, kuid olgem ettevaatlikud.

- Kas intressitõus on hiljaks jäänud? Nüüd, kus me nii kõrgel oleme, ei tohiks tegeleda enam sellega, et mõelda, kuidas veel kõrgemale saada. Kui me oleme juba augu kaevanud, tuleks lõpetada kaevamine ja mõelda, kuidas august uuesti välja saada. Sealjuures auk on kaevatud üsna mõtlematult, saamata seda ise mõjutada. Hoovad ehk labidas on kellegi teise käes. Kui on vaja majandust elavdada, lastakse intress alla, kui jahutada, aetakse intress üles ja tarbimine jahtub. Meie oleme mõjutatud Euriborist. Euroopa Keskpanka ei huvita see, mis Baltikumis toimub, ta teeb oma otsuseid lähtuvalt Saksamaast ja Prantsusmaast, nemad mõjutavad intressiotsuseid. Kuigi intressimäärad on hakanud tõusma, võib olla, et see on hiljaks jäänud.

- Laenumahud kasvavad. See on toimunud üsna võikas tempos.

- Enamus laenudest suunatakse kinnisvarasse ja tarbimisse. Inimesed võtavad pangas raha ja tagasi panka pannakse hoiuste näol minimaalselt. See pilt on päris hirmutav. Selle raha eest ostetakse autosid, kinnisavara ja tarbitakse importkaupa. Rootsi pangast võetakse raha ja antakse samasse tagasi. Meie saame kõrge laenukoorma. Aga veski tuleks panna teistpidi käima.

- Hea eluga ei tohiks ära harjuda. Palkade kasv ei saa sedavõrd kiires tempos jätkuda. Tarbijad peaksid kulutuste kasvu aeglustama. Laenud tuleb ükskord tagasi maksta. Et tulevase situatsiooniga hakkama saada, tuleb sellele mõelda juba tänasel päeval. Märksõnadeks olgu ettevalmistus ja paindlikkus. Võidab see, kellel on kõige parem plaan B. Meie peamiseks ohuks on põhjendamatult kõrged ootused tuleviku osas.

See ei tähenda, et turundusplaan tuleks teha kriisisituatsiooni ootavaks. Aga mõelge, äkki ei taha inimesed enam nii palju autosid osta? Tehke plaan B. Ma tean, te lähete esmaspäeval finantsjuhi juurde ja tahate turunduseelarvet kahekordistada, ja see on väga inimlik (naer saalis).

Lootustandev ettevaatlikkus

Ma olen Eesti tarbijast heal arvamusel ega arva, et meil tuleb sama olukord, mis Ameerikas. Optimismiks annab alust ka uuringutulemustel põhinev: vaatamata sellele, et meil läheb praegu hästi, on inimesed ettevaatlikud. Juba teadvustatakse, et äkki oleme me poole aasta pärast madalamal kui praegu.

Millele tähelepanu pöörata?

Ohu märkideks on ülikiire kasvu jätkumine. Rõõmustama peaksime siis, kui

- makronäitajad vaikses tempos madalamale hakkavad tulema;

- uute laenude väljastamine väheneb;

- uute autode registreerimise tempo langeb;

- jaemüügi kasv aeglustub;

- palgakasv stabiliseerub;

- jooksevkonto defitsiit ei suurene enam;

- majanduskasv langeb madalamale, kuid pikaajaliselt jätkusuutlikule tasemele.

Ühesõnaga, ärge otsige, kes labida ära võttis (need olid Rootsi pangad!), vaid lõpetage augu kaevamine. Ma loodan, et välisinvestorid aitavad meie majanduskasvu sujuvalt pidurdada.

Osale arutelus

  • Erki Kert

Toetajad:

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Taavi Majandustarkvara

Taavi Majandustarkvara iseloomustab laialdane funktsionaalsus, integreeritavus ja hea klienditugi. TAAVI Majandustarkvara aitab ettevõttel luua tervikliku integreeritud infosüsteemi, mis käib pidevalt ajaga kaasas.

Standard ERP on integreeritud äritarkvara keskmistele ja suurtele ettevõtetele.

Standard ERP ühendab endas traditsioonilise ettevõtte ressursiplaneerimise (ERP) ja kliendihalduse (CRM) kõrval laialdasel hulgal erilahendusi lähtuvalt ettevõtte spetsiifikast ning vajadustest.

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Tööriistad