24. juuni 2007
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Arvuti, silmad ja prillid

Silmad väsivadKontoritöötaja tänapäeval enam ilma arvutita ei saa. „Töötan praktiliselt terve päeva arvutiga,“ räägib Lastekaitse Liidu kontori sekretär Liina Kotsalainen. Ühtpidi on arvuti hea abimees, teisalt ütleb Liina: „Olen täheldanud, et kui pean pingsalt lugema ja veel kiiresti, siis väsivad silmad juba lõunaks ära.” Temaga on nõus arvatavasti kõik, kelle põhiliseks töövahendiks on arvuti.Tekib hirm, et arvuti on ohtlik vaenlane. Internetist infot otsides saab selgeks, et arvuti ise ei olegi see kurja juur. Pahad on hoopis pildi värelemine, hägused kujundid, pingsalt kuvari jälgimine. “Kuvariga töötamine ei tohiks otseselt nägemisteravust halvendada,” toob asjasse selgust ka optometrist Kärt Roosioja. “Küll aga on kuvariga töötamisel probleemiks silmade väsimine ja pingestumine ning sellest tekkivad peavalud. Üheks põhjuseks on see, et arvutiga töötamisel ei pilguta me silmi piisavalt ning tagajärjeks on silmade kuivus.”Vabariigi Valitsus on välja töötanud kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded, mis paneb paika töökoha ja -keskkonna nõuded. On ette nähtud, et tööandja peab arvuti taga istuva töötaja saatma silmade kontrolli ka siis, kui töötaja seda ise ei nõua. Kui selgub, et töötaja nägemisteravus on vähenenud, peab tööandja hankima arsti tõendi alusel töötajale kuvariga tööks ettenähtud prillid või muud nägemisteravust korrigeerivad abivahendid või kokkuleppel töötajaga hüvitama nende maksumuse.

Murega arsti juurde

Liina hakkas silmadele rohkem tähelepanu pöörama pärast viimast jõulupuhkust, mis tuli veeta kipitavate ja punetavate silmadega. “Kuna apteegid olid pühade ajalsuletud, ei saanud ma õigeaegselt ka ravimeid, misjärel põletik iseenesest tagasi tõmbas,” räägib ta. Paraku lõi põletik taas välja kuu hiljem, nii et tuli ikka arsti poole pöörduda. “Sain kurva uudise – silmadel oli kerge põletik ning ilmselt oli mul olnud see juba pikka aega. Arvasin, et silmad on lihtsalt pingsast arvuti vaatamisest väsinud ja seetõttu punetavad.”Nagu näha, on väikseimagi murega mõttekas kohe arsti poole pöörduda. Arsti või optometristi poole tuleb pöörduda ka siis, kui ei näe enam hästi ja on vaja prille. „Optometrist kontrollib inimeste nägemisteravust, määrab prilli- ja kontaktläätsede retsepte, soovitab ja müüb prille, päikeseprille ja muid optilisi abivahendeid, teostab pisemaid prilliremonte ja võib valmistada ka prille,“ kirjeldab Kärt optometristi ametit.

Sobivad prillid

Muuhulgas saab optometristilt abi sobivate prilliklaaside ja raamide välja valimisel. „Arvutiga töötavatele inimestele soovitatakse prilliläätsesid, mis on kaetud spetsiaalse peegeldusvastase (AR) pinnakattega. See soodustab klaasil valguse läbilaskvust ja vähendab peegeldusest tekkinud valguskadusid,“ selgitab Kärt.Igaüks, kes prilliostuga kokku puutunud, teab, kui raske on leida tõeliselt kena ja sobiv raam. „Tänapäeval on kõikjal prillipoodides olemas koolitatud optometristid või müügikonsultandid, kelle tööülesandeks ongi kliendile sobiv raam aidata valida,“ rahustab Kärt. „Nii et kliendi ülesandeks jääb ainult oma maitse järgi raam välja valida ja siis juba optometrist vaatab üle, kas see sobib kliendile.“„Raam ei tohiks olla liiga kitsas ega liiga lai, see peab hästi istuma nina peal ja kõrvade taga, asetsema silmast õigel kaugusel ning prilliraam ei tohiks vaateväljale ette jääda,“ tutvustab Kärt mõningaid üldisemaid soovitusi. Tuleb välja ka, et paljusid raame saab vastavalt kliendi näo ja pea kujule veidi korrigeerida. „Ja kui see kuidagi võimalik ei ole, siis soovitatakse analoogse välimusega, ent sobivama kujuga raame.“Prilliraamivalikul võib abi olla ka tehnikast. „On olemas seade, kus kliendist tehakse digitaalfotod erinevate prilliraamidega. Võrreldes fotosid, saab klient vaadata iseend kõrvaltvaatajana, et siis koostöös klienditeenindajatega valida välja sobivaim prilliraam,“ lausub Kärt. „Kõige rohkem abi on seadmest tugeva lühinägelikkuse astmega klientidel, kelle nägemine ilma optilise tugevuseta prooviraamides on kehvavõitu.“

Hoia ja hoolitse

“Eks see hirm ikka ole, et silmapõletik tuleb uuesti kimbutama, aga püüan silmi ise hoolsalt jälgida, et mitte uuesti nii pikalt vaevelda,” tunnistab Liina nüüd. “Kuna ma olen läbinud töökeskkonna spetsialisti koolituse, olen teadlik,milliseid harjutusi peaksin silmadele tööpäeva jooksul tegema, aga kui on palju tegemist, ei tule meeldegi pausi pidada.”Kui meelde tuleb, heidab Liina aeg-ajalt pilgu aknast välja, et silmi lõdvestada või sulgeb minutiks silmad. “Kuna üheks probleemiks on silmade kuivus, tuleks kindlasti pidevalt silmi pilgutada,” õpetab Kärt. “Kasulik on ka aeg-ajalt aknast välja või kaugusesse vaatamine ning silmalihaste harjutuste tegemine.”Ka kuvari valik on oluline. „Silmadele on sõbralikumad uued kristall- ja LCD-kuvarid,“ ütleb Kärt.

Kaitse silmi suvel

Suvel saavad arvutikasutaja silmad veel teisegi vastase. See on päike. Nägemishäireteta inimestel on lihtne. Nad ostavad omale prillipoest UV-kiiri mitte läbi laskvad päikeseprillid. Ka läätsekandjad saavad sedasama teha. Ent mis jääb üle prillikandjatel? Kuidas nemad oma silmi päikse eest võiksid kaitsta? Tuleb välja, et selleks on võimalused täitsa olemas.„Esiteks on olemas fotokromaatilised prilliläätsed,“ selgitab Kärt. „Need on klaasid, mis adapteeruvad valguse intensiivsuse (täpsemalt UV-kiirguse) muutumisega – päikese käes nad tumenevad, varjus ja siseruumides aga muutuvad taas tavalisteks läbipaistvateks prilliklaasideks. Sellisel juhul ei ole vaja ruumist väljudes tavalisi prille päikeseprillide vastu vahetada.“ Ka materjali ja värvitooni valik on olemas. Fotokromaatilisi prilliläätsesid on nimelt saadaval nii pruuni kui ka halli värvi ja nii klaasist kui ka plastikmaterjalist.„Teiseks võimaluseks on paigaldada prilliraamidesse toonitud optilised klaasid. Neid on võimalik paigaldada kõikidesse prilliraamidesse ning ka mõningatesse päikseprilliraamidesse,“ annab Kärt nõu. „Mõnesse päikeseprilliraami ei saa paigaldada optilisi klaase raami liigse kumeruse või eripärase kuju tõttu. Täpsemat nõu annavad konkreetse raami kohta optometrist või optik.“ Positiivne on see, et toonitud klaase on saadaval erinevate tumedusastmetega ja värvivalik on väga suur.

P.S. Kui oled lugemisega siiani jõudnud, oled tõenäoliselt juba silmi pingutanud. Nüüd on aeg teha silmaharjutusi või panna arvuti kinni ning jalutada loodusesse.

Autor: Kätlin Vainola

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700