Riigieelarve tuludest on laekunud 38,6 protsenti

Rahandusministeeriumi andmetel laekus aasta viie esimese kuu jooksul riigieelarvesse 29,3 miljardit krooni ehk 38,6 protsenti eelarves planeeritud tuludest.

Mai lõpu seisuga ületasid riigieelarve tulud kulusid 0,4 miljardi krooni võrra. Võrreldes eelmise aasta viie esimese kuuga on riigieelarve tulude laekumine kasvanud 19,4 protsenti - eelmisel aastal oli samaks ajaks riigieelarvesse laekunud 24,5 miljardit krooni.

Makse laekus mai lõpuks 24,8 miljardit krooni, sellest mais 5,5 miljardit. Kokku on laekunud 41,3 protsenti kavandatud maksutuludest. Eelmise aastaga võrreldes on viie esimese kuu maksutulude laekumine suurenenud 5,4 miljardi krooni ehk 27,6 protsendi võrra.

Sotsiaalmaksu laekumine kasvas mais võrreldes eelmise aasta maiga 28,6 protsenti, seega püsib laekumise kasv ligikaudu aasta alguse tasemel. Eelkõige on selle põhjuseks palkade kiire kasv, aga ka palgatöötajate arvu suurenemine. Vastavalt statistikaameti poolt avaldatud andmetele kasvas keskmine brutopalk esimeses kvartalis 20,1 protsenti ning palgatöötajate arv 1,6 protsenti. Tegevusalade lõikes võib välja tuua ehituse, kus sotsiaalmaksu laekumine kasvas kolmandiku võrra, ning hulgi- ja vahenduskaubanduse, kus kasv oli eelmise aasta maiga võrreldes 36,7 protsenti.

Maksu- ja tolliamet on eelmisel aastal enammakstud tulumaksu mai lõpuks tagastanud 1,4 miljardit krooni, sellest mais 45,7 miljonit. Võrreldes eelmise aasta mai lõpuga on tagastatud ligikaudu kolmandiku võrra rohkem raha. Esialgsetel andmetel kujuneb tagastuste kogumahuks 1,5 miljardit krooni ehk ligikaudu 0,45 miljardi võrra rohkem kui eelmisel aastal. Juurdemääratud tulumaksu maht on esialgsetel andmetel 0,67 miljardit krooni ehk ligikaudu 0,1 miljardi võrra väiksem kui eelmisel aastal.

Kohalikele omavalitsustele eraldati füüsilise isiku tulumaksust mais 785,2 miljonit krooni ehk 27,2 protsenti rohkem kui eelmise aasta mais. Viie esimese kuuga on kohalikele omavalitsustele eraldatud 801,5 miljonit krooni ehk 25,9 protsendi võrra rohkem kui eelmise aasta samal perioodil. Käibemaksu laekus mais 1,6 miljardit krooni, mis on 214,3 miljoni krooni võrra vähem kui aprillis. Laekumise vähenemise põhjuseks oli peamiselt käibemaksutagastuste suurenemine - kui aprillis olid tagastused ligi 1,3 miljardit krooni, siis mais ulatusid need üle 1,5 miljardi kroonini. Laekumine impordilt ulatus mais sarnaselt aprillikuule 460 miljoni kroonini ja laekumine kodumaiselt (sealhulgas EL-siseselt) käibelt 2,7 miljardit kroonini. Võrreldes eelmise aasta viie kuuga on laekumine impordilt suurenenud 9,7 protsendi ja laekumine kodumaiselt käibelt 30,6 protsendi võrra. Viie kuu kokkuvõttes on käibemaksu laekunud 8,6 miljardit krooni, mis on neljandiku võrra enam eelmisest aastast. Eelarves planeeritud summast oli mai lõpu seisuga laekunud 41,7 protsenti. Käibemaksu hea laekumise taga on jätkuvalt kiire eratarbimise ja hindade kasv.

Mittemaksulisi tulusid laekus mais ligi 822,8 miljonit krooni, viie kuuga aga 4,5 miljardit krooni ehk 28,4 protsenti eelarvest. Maikuus laekus oluliselt dividende (195,6 miljoni krooni) ja saastetasusid (147,7 miljonit krooni), toetuste osa oli seevastu tagasihoidlik.

Välisvahendeid laekus mai lõpuks riigieelarvesse 17,2 protsenti aastaks planeeritust, mis moodustab 1,5 miljardit krooni. Mai lõpu seisuga oli toetusi välja makstud ligi 1,7 miljardit krooni ehk 19,6 protsenti eelarvesse planeeritust.

Kulusid on riigieelarvest mai lõpu seisuga tehtud 28,9 miljardi krooni ulatuses, mis moodustab 36,7 protsenti planeeritust. Võrreldes aastataguse ajaga on kulud neljandiku võrra kasvanud. Suurima osakaaluga kululiikideks olid mitmesugused eraldised (sotsiaaltoetused, sihtotstarbelised eraldised) ning tegevuskulud (personalikulud, majandamiskulud), mis moodustasid kogukuludest vastavalt 75,4 ja 19,9 protsenti. Eraldiste maht kasvas võrreldes eelmise aasta maiga 24 protsenti ning tegevuskulud 23,9 protsenti, sealhulgas majandamiskulud 25,9 protsenti.

Osale arutelus

Toetajad:

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Taavi Majandustarkvara

Taavi Majandustarkvara iseloomustab laialdane funktsionaalsus, integreeritavus ja hea klienditugi. TAAVI Majandustarkvara aitab ettevõttel luua tervikliku integreeritud infosüsteemi, mis käib pidevalt ajaga kaasas.

Standard ERP on integreeritud äritarkvara keskmistele ja suurtele ettevõtetele.

Standard ERP ühendab endas traditsioonilise ettevõtte ressursiplaneerimise (ERP) ja kliendihalduse (CRM) kõrval laialdasel hulgal erilahendusi lähtuvalt ettevõtte spetsiifikast ning vajadustest.

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Tööriistad