Seotud isikute vaheliste näiliste tehingute maksustamine

30. mail 2007. a tegi Riigikohus haldusasjas nr 3-3-1-22-07 lahendi, milles asuti mitmetele maksustamise seisukohalt olulistele seisukohtadele. Vaidluse sisuks oli kahe seotud äriühingu vahel tehtud tehingute maksustamine. Maksuhaldur luges näiliseks nii müügitehingud, mil seotud isikult ostetud kaup müüdi tagasi poole odavamalt kui seotud isikule laenu andmise. Riigikohus leidis, et nii käibe- kui ka tulumaksuga maksustamine on olnud põhjendamatu.

Käibemaks

Riigikohus märkis, et käibemaksuarvestuses tuleb lähtuda sellest, et ettevõtjate vahelise käibe maksustamine ei pruugi ettevõtjatele kaasa tuua tegelikku maksukoormust, kuna tasumisele kuuluvast käibemaksust kuulub sisendkäibemaks mahaarvamisele. Isegi kui tegemist on näilike ehk tühiste tehingutega, ei saa ettevõtted ega riik kasu, kui ettevõtted on nii sisend- kui ka tasumisele kuuluvat käibemaksu korrektselt kajastanud. Seetõttu oleks käibemaksu täiendav määramine maksuhalduri poolt eesmärgipäratu ka juhul, kui tehingute näilisus leiaks tõendamist. Küll aga oleks maksustamine põhjendatud maksupettuse tõendamise korral (näiteks kui ostja ei kasutanudki kaupa maksustava käibe jaoks, mistõttu ei saanud tal tekkida sisendkäibemaksu arvestamise õigust).

Riigikohtu seisukoht võib oluliselt mõjutada senist maksuhalduri praktikat. Nimelt on maksuhaldur pidanud tihti vajalikuks nn näiliste tehingute maksustamist põhjendusel, et müüjalt ei ole võimalik käibemaksu sisse nõuda. Sellest Riigikohtu lahendist saaks aga järeldada, et kuivõrd mõlemad tehingu pooled on korrektselt kajastanud nii sisend- kui ka tasumisele kuuluvat käibemaksu, siis tuleks maksuhalduril keskenduda maksusumma sissenõudmisele müüjalt, mitte aga ostja poolt sisendkäibemaksu arvestamise keelamisele.

Tulumaks

Üheks maksuvaidluste teemaks on alati olnud ka laenulepingute maksustamine. Kõnealuses lahendis on Riigikohus täpsustanud, millistest kriteeriumitest lähtuvalt saab hinnata laenusuhte reaalsust.

Laenusuhet ei saa seada kahtluse alla üksnes seetõttu, et lepingupooled on seotud isikud või et laenu andmine ei ole äriühingu põhitegevusalaks. Samuti ei ole oluline, millise osa moodustavad laenutulud (intressid) äriühingu muust tulust. Maksustamisel on määravaks asjaolu, kas laenu tagasimakse tähtaeg vastab tavapärastele tingimustele ning kas laenu tagasimaksmine on reaalne. Riigikohus leidis: „Laen võib osutuda laenuandja ettevõtlusega mitteseotud väljamakseks näiteks juhul, kui laenusaaja tegevus raha kasutamisel viitab ilmselgelt tagasimaksmise võimatusele. Ettevõtlusega mitteseotusele võib viidata laenu andmine ebamõistlikult pikaks ajaks, ebamõistlik tagasimakse graafik, tagasimakse tähtaja korduv pikendamine või laenusumma korduv suurendamine. Hinnates laenusaaja suutlikkust laenu tagasi maksta on oluline arvestada ka tagatise olemasolu”.

Ka intressita laenusuhe ei pruugi tingimata tähendada seda, et tegemist on muu väljamaksega. Intress on küll reeglina laenusuhtest tulenev ainus tuluallikas laenuandjale, mis põhjendab laenu seotust tema ettevõtlusega, kuid intressi asemel võib laenuandja saada ka muid hüvesid. Riigikohus märkis: „erandlikel asjaoludel võib ettevõtlusega seotuks lugeda ka intressita laenu. Seda näiteks juhul, kui laenuandja saab laenutehingust kasu mõnel muul viisil (soodustused, osa ühise äriprojekti kasumist vms).” Just seotud isikute puhul võib selline seisukoht osutuda oluliseks. Tulumaksuseaduse kohaselt saab maksustada seotud isikute tehinguid nn siirdehindade alusel, kui need erinevad oluliselt samasugustest tehingutest mitteseotud isikute vahel. Intressita laenu puhul tähendaks see saamata jäänud intresside maksustamist. Kui aga laenuandja saab intresside asemel muid soodustusi, siis maksustamise alus puudub.

Samas rõhutas Riigikohus, et kui laenu andmise hetkel puudub maksustamise alus, võib see tekkida hiljem kui laenutingimusi muudetakse (näiteks pikendatakse oluliselt laenutähtaega). Seega tuleb lepingupooltel olla tähelepanelik laenulepingute muutmise kokkulepete sõlmimisel, sest lepingutingimuste muutmine võib kaasa tuua maksuriski.

Osale arutelus

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Veebipõhine Microsoft Dynamics NAV majandustarkvara terviklahendus

Tänapäeva ettevõtete väljakutseks on pidev ärikeskkonna muutumine. Majandus- või äritarkvara peab seejuures olema paindlik, kasvama koos ettevõttega. Samas tuleb koguda ja vaadata oma andmeid täiesti uuel viisil, et teha tuleviku otsuseid, mitte konstateerida minevikku. Majandustarkvara peab olema kaasaegne, hästi integreeritud ja aitama tööaega kokku hoida.

Taavi Majandustarkvara

Taavi Majandustarkvara iseloomustab laialdane funktsionaalsus, integreeritavus ja hea klienditugi. TAAVI Majandustarkvara aitab ettevõttel luua tervikliku integreeritud infosüsteemi, mis käib pidevalt ajaga kaasas.

Valdkonna tööpakkumised

Maxima otsib FINANTSANALÜÜTIKUT

Maxima Eesti OÜ

22. detsember 2017

Taxify is looking for an ACCOUNTANT

Taxify OÜ

17. detsember 2017

Uudised

Tööriistad