22. mai 2007
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Autosõidus on nii rutiini, vastutust kui ka loomingut

Autojuhtimine ja autojuhina möödamaailma kulgemine on võimalus liikuda kiiremini ja mugavamaltüha kaugemale. Kuid see on ka vastutus.

Vanasti öeldi, et mehed on autodemaailmas rohkem kodus kui naised. Tänapäeval see enamnaljalt paika ei pea ja keegi ei kipu nii enam eriti ka ütlema.Sest on naisi, keda tõmbab autode maagia vägagi ja nad onennast autode tehnilise külje pealt rohkemgi harinud kui mehed.Selles loos on aga siiski just meeste mõtted autodega jaautojuhiks olemisega seoses. Raamatupidamisfirma omanik Raido Valdreja tuntud loomeinimene Tamur Tohver jagavad oma arvamust teiega.

Miks olete üldse autojuht - misajendas teid omal ajal lubasid taotlema?

Raido: „Autojuhtimine ontänapäeval üsna elementaarne tegevus. Juhilubasidtegema ajendas vajadus autoga sõita ning auto oli lubadetegemise hetkel juba olemas. Aasta oli siis 1992. Eestis on siiskiautosõit ajavõit!“

Tamur: „Lubasid ajendas tegema1990. aastal suurema liikumisvabaduse vajadus ning tekkis esimeneisiklik sõiduauto. Tol ajal toodi Soomest Ladasid, ma tõinDatsun Cherry, kümme aastat vana ja varuosasid mitte kuskil. Agakolm aastat pidas vastu. Liikumisvajadus tulenes eelnevast elust:palju tuttavaid kooliteatritest ja alates 13-ndast eluaastastmalevates... Päris malevates. Üle Eesti.“

Millise automargiga hetkel sõidateja mille järgi auto valisite?

Tamur: „Sõidan RenaultMegane II Dynamic De Luxe’ga, universaal, 2004. aastast, mustavärvi. 2000 läksin ostma kasutatud Volvot, sama salong müüska Renault’sid. Valik “kasutatud Volvo / uhiuus Renault” jauudishimu (Renault oli äsja Eestisse tulnud ja mitte levinud)kallutasid mind Renault’ ostma. 2004 vahetasin auto lihtsalt samamargi uuema mudeli vastu. Siiani pole kahetsenud: tundlik, mugav,turvaline ja ökonoomne. Käivitub, lukustub ilma võtmeteta.Nagu vanasti lastele öeldi: anna signaali ja läheb käima.“

Raido: „Hetkel sõidantumesinise seitsmeaastase Mercedesega. Hindan autode puhul saksakvaliteeti, mugavust ja ohutust - seetõttu sai valitudMercedes.“

On teil olemas unistusteauto, misvõib-olla liiga kallis?

Tamur: „Üht kindlat eiole. Käsitlen autot kui tarbevahendit ja hindan seetõttukõiki aspekte korraga, kuid autol peab olema lisaks sisule kaesteetiline välimus. Näiteks nagu MINI, Jeep Cherokee,Jaguar, Land Rover, Hummer, Volvo Amazon ja XC90, Chrysler PTCruiser, Porche Cayenne. Ja mitte tingimata selles järjekorras.“

Raido: „Ei, mul ei oleunistusteautot. Auto on minu jaoks siiani olnud tarbeese ning valikuteen vastavalt võimalustele.“

Kuidas võiksid kaasliiklejadTallinna tänavatel iseloomustada teid kui autojuhti?

Raido: „Usun, et mind võiksiseloomustada kui teistega arvestatavat ja korrektset juhti. Üritanliikluseeskirju mitte rikkuda ning ohutult liigelda – seda nii endakui kaasliiklejate jaoks.“

Tamur: „Raske öelda,kuidas iseloomustaksid. Püüan peatuda vöötrajaees, lasen ummikutes teisi juhte kõrvalt ja kõrvaltänavateltvahele, annan bussile teed, lülitan suunatule enne pööretsisse, ei pargi Hummerit invaliidi kohale, ootan kannatlikultroheliste lehtede taga… Aga sõidan ka rullnokki karpi,signaali lasen närvilistele vastu ja lähen vahel mõttetuvõidukihutamisega kaasa. Hetkeks, kui kaasliiklejate nahaalsusja hoolimatus vihastab.“

Kas distsiplineerite end tihti, etjalg ei vajuks liiga tugevalt gaasipedaalile? Või oleteloomuomaselt ettevaatlik inimene?

Raido: „Võib küllöelda, et tuleb ennast disiplineerida, et mitte kiirust ületada.Tihti ju ei tunneta, et kiirus on kasvanud lubatust suuremaks jatuleb ikka pilk spidomeetrile heita.“

Tamur: „Loomuomaselt olenlihtsalt rahulik inimene. Aga ka sellisel on hea autoga heal maanteelraske end normidesse suruda. Samas mõttetuid riske ma ei võtaja keset Tartu maanteed püüan kolmandat rida mittetekitada.“

Olete sõitnud oma autoga kavälismaa teedel? Millistes riikides ja kuidas nende liiklustiseloomustaksite?

Tamur: „Väga vähe.Soomes, Lätis. Mõlemas on liiklus minu jaoks üsnasama, mis meil. Soome paljukiidetud ettevaatlikus on siis meistkolmest vast kõige kõrgem. Teede kvaliteet lähebpõhjast vaadatuna segasemaks kusagil enne Riiat.“

Raido: „Olen tihti sõitnudrendiautoga Lõuna-Euroopas (Hispaania, Itaalia, Kanaarid).Teede kvaliteet on muidugi võrreldamatult parem. Palju onmitmerealisi eraldatud kiirteid, mis teeb sõitmise kiireks,mugavaks ja ohutuks. Suurlinnades on liiklus tihe ja tipptunnilummikud.“

Oletage – te saaksite muuta kolmemomenti Tallinna liikluses. Mida muudaksite ja miks?

Tamur: „Normaalne kõikipunkte siduv jalgrattateede võrk ja kohe! Kõige hullemon linnaosade side kesklinnaga. Meetrilaiune mahamärgitudjoontevahe autosõiduteel on mõlemale poolele ainultkõrgendatud risk. Invakohtadele parkijate karm kasvatamine.Kolmandaks: saaks kahe esimesega hakkama.“

Raido: „Kõik muutusedon seotud suurte investeeringutega ja annan endale aru, kust metuleme ja kus me oleme. Muudaksin suured liiklussõlmedmitmetasandilisteks, välja arendada tuleks Tallinna ringtee(d)ning luua toimiv, kiire, mugav ja puhas rööbastransprtäärelinna elamurajoonidega.“

Nüüd aga oletage – teilekingitakse miljon krooni, et osta uus auto. Millise margi valite jamiks?

Tamur: „Ühe asemel võtankaks. Ühe linnasõiduks ja ühe mäe-metsasõiduks.Et tunneks end mõlemal pool hästi ja seda mõlematpoolt minus on. Sel juhul ei oma margid tähtsust, aga ilmseltkaldub see linnasõiduk Euroopasse ja metsa oma Jaapanisse.“

Raido: „Mercedes võiAudi. Nagu juba ütlesin, hindan saksa kvaliteeti, mugavust jaohutust.“

Kas autosõidu ajal meeldibteile mõelda loomingulisi mõtteid? Näiteksmaakandi rahulikel teedel?

Tamur: „Jah, nii on. Muusikatõstab rattad õhku, summutab müra ning ongi nagufilmis – oled enesega ja kõik libiseb mööda. Hetkpeatub, mõte teravdub.“

Raido: „Autoga sõit onsuhteliselt automaatne tegevus, mistõttu autorool ontõepoolest koht, kus võimalik rahulikult mõtteidmõlgutada. Kas loomingulisi või praktilisi, sõltubmeeleolust.“

Kus asuvad need teed, kus teile jateie autole meeldib kõige rohkem sõita?

Tamur: „Kunagi olin vaidSaaremaa suur patrioot – meri lapsest saadik lähedal jakuidagi teine manner. Paar aastat tagasi leidsin eneses Otepääkandi. Auto valiks muidugi võimalikult siledaid teid, minavaheldusrikkaid.“

Raido: „Need teed ei asuEestis. Raske on rõõmu tunda aukudes loksumisest võiTallinn-Tartu maanteel veokitest möödasõituüritades.“

Kas töö ja teie auto onväga tihedalt seotud?

Tamur: „Väga tihedalt eiole, aga suur auto on hea – vahel vaja mahutada näitlejaid võivõttegruppi või tehnikat.“

Raido: „Ei ole tihedaltseotud. Minu töö möödub enamasti kontoris jaautot kasutan tööle ja koju sõiduks.“

Kas kardate midagi seosesautosõiduga?

Tamur: „Lohakaid kihutajad onebameeldivad ja nahaalseid suunatuledeta ettekeerajaid rammiks heameelega.“

Raido: „Annan endale aru, etiga sõit (eelkõige maanteel) on seotud riskiga kaotadaelu või tervis. See risk võib olla küll imeväike,aga see ei ole olematu. Samas ei tähenda see seda, et ma kardakssõita.“

On teil õnnestunud seniautoõnnetusi vältida? Kui jah, siis mis on aidanud?

Tamur: „Aidanud on kiirereaktsioon, etteaimamine ja kogu platsi jälgimine nagukorvpallis.“

Raido: „Mul ei ole õnnestunudvältida. Küll ei ole ma neist ühtegi ise põhjustanud.Autoõnnetuste vältimisel on põhireegel sõitalubatud piirkiirusega. Samuti on vaja olla tähelepanelik jaettevaatlik.“

Milline on pikim vahemaa, mida oleteautoga ühe korraga ja jutti läbinud?

Raido: „Tallinast Riiga.Üldiselt mulle ei meeldi pikki vahemaid autoga läbida jaseda eriti mitte ise roolis olles. Eelistan kasutada lennukit, laeva,ronge.“

Tamur: „Pikim vahemaa on ühelpäeval ringi mööda Eestit üle tuhande kilomeetri.Vedasime ühe projekti käigus ise eesti keele õppematerjalevene õppekeelega koolidesse, sest puudus vastav kullerteenus.Õppisime ja söövitasime palju mällu nendestkogukondadest, mida nägime, ka tühjadest küladest.Antud juhul oli just auto see vahend, mis sellist isiklikku kogemustvõimaldas. Tallinna ja Riia vahet sõitsin pidevalt, kuilavastasin Läti Raadios kuuldemängu. Ei sugugi pikem otskui Tallinn-Pühajärve, aga mitu asja jõuab rittamõelda. Mitu filmi elada.“

Autor: Aive Antsov

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700