Raamatupidaja kutsestandarditest.

Raamatupidaja kutsestandardite ajaloost Eestis

Arenenud maailmas on raamatupidajad (accountant) arstide ja juristide kõrval ühe enimreguleeritud tegevusala esindajad.. Vannutamise ja sertifitseerimise vajaduse tingib asjaolu, et oskamatus või ebaeetilisus neis valdkondades põhjustab teenuste tarbijatele (klientidele) suuremat kahju kui muudes sfäärides. Eestis toimib riiklikult reguleeritud audiitorite sertifitseerimise ja kutseomistamise süsteem juba aastaid. Selle eesotsas seisavad Audiitorkogu ja rahandusministeerium. Raamatupidajate sertifitseerimise ja kutseomistamise süsteemile pandi algus 1997. aastal,, kui Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juurde loodi töörühm raamatupidajate kutsestandardite loomiseks. Koostöös Eesti Raamatupidajate Koguga valmis kahe aasta jooksul 1. versioon raamatupidaja I ja II kutsestandardist. 2001. aastal jõustus kutseseadus ja loodi Kutsekvalifikatsiooni Sihtasutus (Kutsekoda), mis hakkas koordineerima erialaliitude kaudu omistavate kutsete süsteemi ja andis seeläbi neile riikliku tunnustuse. Raamatupidaja kutsestandardid (I, II ja III) kinnitati 2002. aastal ja esimene kutseeksam nende alusel toimus 2004. a. detsembris.

Milleks üldse kutseeksamid ja sertifitseerimine?

Peab tunnistama, et selline küsimus on täiesti õigustatud ja ega sellele kohe niisama lihtne vastata polegi. Ükski õigusakt seda ei nõua ja mingeid otseseid hüvesid sellega ka ei kaasne. Eks kogu see süsteem olegi natuke tulevikku suunatud. Piisava arvu sertifitseeritud raamatupidajate korral tekib siin nii isereguleeruvaid mehhanisme kui ka võimalusi otseseks reguleerimiseks. Paljudes riikides ei ole mõeldav raamatupidamisalane karjäär ilma kutsetunnistuseta. Siiski näib mõistlikumana positiivne mõjutamine, läbi täiendavate õiguste andmise. Sümpaatsena tundub näiteks Tšehhi Vabariigis kasutatav süsteem, kus teatava tasemega raamatupidaja olemasolul ei nõuta väiksematelt ja keskmistelt ettevõtetelt enam audiitorkontrolli. Kutsetunnistus annab raamatupidajatele olulise eelise tööturul konkureerimiseks. Samuti annab see tööandjatele suurema kindluse raamatupidajate leidmisel ja/või teenusepakkuja valimisel. Sertifitseerimise kaudu saab vähendada asjatundmatute teenusepakkujate võimalusi ja seeläbi tõsta kogu elukutse mainet. Iseenda jaoks aga oleks kutseeksami tegemine vääriline väljakutse ja oma taseme tõestus.

Praegu toimiv kutseeksamite süsteem

Raamatupidaja kutset omistavaks organiks Eestis on Eesti Raamatupidajate Kogu (ERK). Tegelik töö toimub ERK juures asuvas 15liikmelises kutsekomisjonis, kus on lisaks ERK-le esindatud raamatupidajate erialaühendused, tööandjad, raamatupidamiserialaga koolid, riigiorganid, Kutsekoda, Kaubandus-Tööstuskoda ja Audiitorkogu. Eksamite läbiviimiseks on kutsekomisjoni juurde moodustatud eksamikomisjon, mis valmistab ette eksamiküsimused ja teeb teatavaks tulemused. Kutsekomisjon kinnitab need (või ei kinnita) ja Raamatupidajate Kogu omistab selle alusel riiklikult tunnustatud kutse. Eestis kehtib viietasemeline kutsesüsteem. Raamatupidajatele on kinnitatud hetkel kolm taset: I (assistent), II ja III. Kahe esimese taseme jaoks on kinnitatud programm, mille alusel kutse-eksameid läbi viiakse. .

Raamatupidaja I (assistent) annab oma tööga sisendi raamatupidamisarvestusse ja aruandluse koostamisse täites talle antud ülesandeid raamatupidaja juhendamisel. Tavaliselt on raamatupidaja assistendi töö sisuks üks lõik ettevõtte raamatupidamisest. Kutseeksamile pääsemine eeldab kas kutsealase koolituse läbimist või töökogemust raamatupidaja assistendina. Eksami edukas sooritamine eeldab ainult üldisi ja kaunis elementaarseid raamatupidamisalaseid teadmisi.

Raamatupidaja II põhilised tööülesanded on dokumentide kontroll, majandustehingute klassifitseerimine ja registreerimine, finantsaruannete koostamine, eelarvete ettevalmistamine ja dokumenteerimine, inventuuride läbiviimine, maksude arvestamine ja deklareerimine, sisekontrolli süsteemi ülesehitamises osalemine. Eksamil osalemine eeldab vähemalt 2aastast töökogemust. Vajalike teadmiste määratlemisel on võetud aluseks arenenud riikide ja rahvusvaheliste sertifitseerimisorganisatsioonide minimaalsed nõuded raamatupidajale (accountant). Need eeldavad lisaks põhjalikule finants- ja maksuarvestuse (raamatupidamise) tundmisele ja vastava metoodika valdamisele ka arvestataval määral seonduvate valdkondade (kuluarvestus, finantsanalüüs, rahandus, eelarvestamine jmt) tundmist. Just see viimane ongi saanud tõsiseks probleemiks raamatupidajate kutse-eksami sooritamisel. Eesti raamatupidajad on näidanud ennast väga heast küljest pidevalt toimuvate muudatustega kohanemisel. Selgelt on aga märgata puudujääke süva- teadmiste ja -oskuste ning üldise metoodika vallas. Ilmselt lootsid paljud,, et eksamit on võimalik edukalt sooritada ainult oma rikkalike töökogemuste najal ilma eraldi eksamiks õppimata. Võime siin tuua võrdluse mõne teise kutsealaga. Võtame näiteks autojuhid. Mõelge, kes teist suudaks ilma õppimata ära teha autojuhi eksami? Aga sõita oskate ju küll! Igal juhul osutus II taseme eksam paljudele ülejõukäivaks. Kutsekomisjon ei püüdnudki enam käivitada III taseme eksameid, vaid hakkas otsima võimalusi kogu süsteemi muutmiseks.

Oodatavad muudatused kutseomistamise süsteemis

Kogu kutseomistamise süsteem nii Eestis kui Euroopa Liidus peab lähematel aastatel üle minema nn teadmistepõhiselt aluselt kompetentsipõhistele kutsestandarditele. Senise süsteemi probleemid ärgitasid raamatupidamise kutsekomisjoni olema uutele põhimõtetele üleminekul esimeste hulgas. Juba alates 2008. aastast peaks senise kava järgi kutsete omistamine põhinema mitte ainult teadmiste kontrollil, vaid ka konkreetsete oskuste hindamisel. Teadmised ja oskused on küll omavahel tihedalt seotud, kuid siiski veidi erinevad asjad. Kuidas see oskuste kontroll toimuma hakkab, seda ei oska me veel täpselt ütelda, aga kutsekomisjoni poolt loodud vastav töörühm töötab selle kallal. Kõik järgnevad põhimõtted on veel väljatöötamise staadiumis ja ei pruugi rakendust leida. Igasugused ettepanekud, tähelepanekud ja märkused selle kohta on kõigiti oodatud (koolitus@erk.ee või ERK kodulehe foorumil). Seni on töörühm jõudnud määratleda tulevased kutsetasemed ja peamised kompetentsi valdkonnad. Olukorra paremaks tundmaõppimiseks on nii raamatupidajate kui tööandjate hulgas viidud läbi küsitlus, mille tulemusi põnevusega oodatakse. Ette on nähtud 5 kutsekvalifikatsiooni taset.

Tase 1. „Raamatupidaja assistent (algaja raamatupidaja)“ Raamatupidaja assistent töötab raamatupidaja juhendamisel, täidab üksikuid tööülesandeid, ei pea omama terviklikku pilti raamatupidamise põhimõtetest.

Tase 2. „Raamatupidaja“ Raamatupidaja kasutab omandatud teadmisi ja oskusi tööde tegemisel erinevates situatsioonides. Tööd on pigem rutiinsed, kuid eeldavad teatud isiklikku vastutust ja iseseisvust. Eelduspärane on koostöö meeskonna/grupi teiste liikmetega.

Tase 3. „Kogenud/vanem raamatupidaja“ Kogenud raamatupidaja kasutab teadmisi ja oskusi erinevate tööde tegemisel, millest suurem osa on keerulised ja ebarutiinsed. Temalt oodatakse märkimisväärset (considerable) vastutust ja iseseisvust ning teiste meekonnaliikmete kontrollimist ja juhendamist.

Tase 4. „Tipp/pea/juhtiv raamatupidaja“ Juhtiv raamatupidaja kasutab oma süvateadmisi ja -oskusi kõrget kvalifikatsiooni nõudvate erialaste tööülesannete täitmisel. Selle tasemega inimeselt oodatakse olulist (substantial) vastutusvõimet ja iseseisvust. Tal tuleb vastutada meeskonna/grupi liikmete töö eest ning jaotada ressursse (allocation of resources). Eeldatakse osavõttu ettevõtte arendustegevusest.

Tase 5. „Raamatupidamisekspert“ Raamatupidamisekspert arendab raamatupidamise süsteeme ja teooriat. Nendest 1. ja 5. taseme eksameid esialgu ei kavandata, kuid tasemed nähakse siiski ette. 2. tase ei eelda eelnevat töökogemust, küll aga laialdasi teoreetilisi teadmisi raamatupidamisest ja sellega seonduvast. Mõeldud on see nii koolilõpetajatele kui ka väheste kogemustega raamatupidajatele. 3. tase eeldab põhjalikke teadmisi finantsraamatupidamisest, sellega seonduvatest sfääridest aga niivõrd, et raamatupidamise aruanded iseseisvalt kõikide reeglite kohaselt kokku panna. Siia alla peaks mahtuma valdav enamus meie suurte kogemustega raamatupidajatest. 4. taseme teadmised peaks aga vastama täielikult rahvusvahelistele nõudmistele ja olema vähemalt samaväärsed audiitoritega, st lisaks finantsarvestusele eeldatakse ka kuluarvestuse, finantsanalüüsi, rahanduse, eelarvestamise jmt head tundmist. Rahvusvahelise (ingliskeelse) terminoloogia järgi võiks mõistet „accountant“ kasutada siiski alles IV tasemest alates. I-III taseme puhul oleks õigem kasutada mõistet „book-keeper“.

Kokkuvõtteks

Nagu kogu raamatupidamine on ka sertifitseerimine muutuste lainel. Alates 2008. aastast hakatakse kutsete omistamisel hindama teadmiste kõrval ka tegelikke oskusi. Eksamid muutuvad mahukamaks ja aeganõudvamateks. Uusi põhimõtteid väljatöötava töörühma seisukoht on aga, et seni eksamid sooritanute kvalifikatsioonid jäävad kehtima ja kantakse üle uude süsteemi nii, et nad ei kaotaks, vaid pigem võidaks. 2007. aasta kutseeksamid toimuvad veel vanade programmide alusel. Lugupeetud raamatupidajad, kasutage juhust ja omandage riiklikult tunnustatud kvalifikatsioon lihtsamal viisil! Info kutseeksamite kohta Raamatupidajate Kogu kodulehel www.erk.ee, täpsemalt http://www.erk.ee/sisu.php?nid=12&pid=28&ppid=57.

Osale arutelus

  • Margus Tinits

Toetajad:

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Standard ERP on integreeritud äritarkvara keskmistele ja suurtele ettevõtetele.

Standard ERP ühendab endas traditsioonilise ettevõtte ressursiplaneerimise (ERP) ja kliendihalduse (CRM) kõrval laialdasel hulgal erilahendusi lähtuvalt ettevõtte spetsiifikast ning vajadustest.

SmartAccounts - lihtsaim ja kiireim raamatupidamistarkvara pilves

SmartAccounts on majandustarkvara, mis on suunatud väikese ja keskmise suurusega uuendusmeelsetele ettevõtetele, kelle jaoks on oluline lihtsus ja mugavus.

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Tööriistad