2009. aasta äriühingute kasumite maksustamise süsteem

Mõtteid ja ideid vestlusringist Pärnu Finantskonverentsil 12.- 13. aprillil 2007. Kadri Arula (KA), Lemmi Oro (LO) ja Reet Teder (RT).

Erandina direktiivi 90/435/EMÜ artikli 5 lõikest 1 võib Eesti, seni kui ta võtab jaotatud kasumilt tulumaksu, maksustamata seejuures jaotamata kasumit, hiljemalt 31. detsembrini 2008 jätkata selle maksu kohaldamist kasumile, mida Eesti tütarettevõtjad maksavad oma liikmesriigis asuvatele emaettevõtjatele. Artikli 5 lõige 1 sätestab, et tütarühingu poolt emaettevõtjale jaotatav kasum peab olema vabastatud kinnipeetavast maksust ning järeldus Euroopa Kohtu 04.10.2001 eelotsusest kohtuasjas Athinaiki Zithopiia AE versus Kreeka riik ütleb, et igasugust kasumi jaotamisel tekkinud maksukohustust võib käsitleda kinnipeetava maksuna artikli 5 lõike 1 mõttes.

RT: Ärme muuda meie maksusüsteemi, vaid täidame direktiivi. St ärme maksusta neid dividende, mida tütarettevõte emaettevõttele maksab, kui viimase osalus on vähemalt 10%. Riskid loomulikult on: muidugi jääb saamata lisatulusid, ligi 700 miljonit krooni. Teiseks oluliseks riskiks on teiste riikide käitumine – kas nemad asuksid maksustama Eestis teenitud dividende või kasumeid? Eesti Kaubandus-Tööstuskoja partnerid peavad seda äärmiselt ebatõenäoliselt.

KA: Eesti Tööandjate ja Tööstuse Keskliidu palvel teostas KPMG analüüsi, kus võrdles nimetatud kahte alternatiivi eesmärgiga välja selgitada nende riskid (vt tabel). Klassikalisel maksusüsteemil on tõesti omad eelised, sest teistes riikides on ikkagi traditsioonilised süsteemid.

Aspekt / alternatiiv Praeguse maksusüsteemi säilitamine Klassikaline maksusüsteem (10 + 10) 1. EL seadusandlus ja arengud Rakendamine keeruline Rakendamine lihtne 2. EL liikmesriikide meetmed Tõenäosus kõrge Tõenäosus keskmine 3. Maksulepingud Taganemise risk kõrge Risk ebatõenäoline 4. Välisinvestorid Väga atraktiivne Atraktiivsus kõrgem võrreldes naaberriikidega 5. Eesti investorid Kõrge motivatsioon Keskmine motivatsioon

Aga probleeme võivad tekitada mõlemad, sest 10% klassikalise maksusüsteemi mõistes on väga madal maksumäär ning Eestit võidakse hakata käsitlema madala maksumääraga riigina. Eesti investorite eelistus oleks kindlasti olemasoleva maksusüsteemi säilitamine. Igasugune maksusüsteemi muutmine toob endaga kaasa kulutusi.

Investorite ootused on seejuures järgmised: · välisinvestorid: o soodne maksumäär; o stabiilsus; o maksusüsteemi toimemehhanismi lihtsus; o usaldusväärne maksuadministratsioon; ja o väike ja stabiilne maksukulu IFRS aruandluses; · kohalikud investorid: o stabiilsus; o maksusüsteemi lihtsus; ja o suurte muudatuste vältimine, millega võiksid kaasneda ettevõtjatele täiendavad kulud.

Seejuures tuleb nentida, et Eesti ei ole sugugi madala maksumääraga riik, ta kuulub maksukonkurentsis maksumäärade alusel umbes Euroopa Liidu riikide keskmesse. Näiteks kui Saksa investor peaks investeerima kümnesse Euroopa riiki, kus oleks tal seda kõige soodsam teha? Eesti oli alles 9. kohal, seega meie madalad maksumäärad on müüt.

Millised on aga 2009. aasta äriühingute kasumite maksustamise süsteemi alternatiivid täna?

RT: Püüame teha kõik, et säilitada meie maksusüsteemi emotsionaalselt tajutav erinevus teiste riikidega. Igal juhul tuleb aluspõhimõtted säilitada. Sellest sündis ka investeeringute reserviga tulumaksuvabastuse idee. Investeeringute reserv põhineks juba Äriseadustikust tuttaval reservi põhimõttel, sinna võiks kanda kuitahes suure osa kasumist.

Maksukohustus ei tohiks olla dividendide jaotamisega seotud. Kui äriühing soovib dividende maksta, peaks ta vabastama osa kasumit reservist ja sel juhul maksaks dividende, makstes ka makse, seejuures ei piirduks maksukohustus ainult dividendi-summaga, vaid maksu makstaks ka kingitustelt jmt.

KA: Uus alternatiiv oleks investeerimisreserviga süsteem, milles tulumaks oleks sama määraga, mis füüsilistel isikutel. Aasta kasumist arvataks maha investeerimisreserv, ülejäänud osa kasumist maksustataks aastapõhiselt. Üleminekusätted näevad ette, et kuni 2008. aasta lõpuni teenitud kasumite reservi arvamise kohta tehakse otsus.

LO: Kui me vaatame tänast maksusüsteemi üldse, on meie üks eelis alati pildis olemine just selle maksusüsteemi tõttu, Eesti juures on alati tärn ja kõik loevad selle juurde kuuluvat teksti. Me peaksime täna maksustama rohkem tarbimist ja vähem teenimist, kuid tingimus on see, et riigi vajadused saaks kaetud. Küsimus on ka selles, kust läheb tasakaal, st kui inimene ei osta enam järjekordset külmkappi, sest kui näiteks tarbimine järsult langeb, mis saab riigieelarvest? Seetõttu tuleb mõelda, et kas ainult selles ühes suunas liikumine on siiski ainuõige valik. Seda peetakse aga juba poliitiliseks küsimuseks.

Kui me viime oma süsteemi kooskõlla EL ema-tütarettevõtte direktiiviga, on A2 süsteemi risk selles, et me loobume tänasest süsteemist ja hakkame maksustama kõiki tulusid, viies dividendide maksustamise nende saaja tasandile. Nii topeltmaksustamise vältimise leping kui ka muud taolised direktiivid püüavad siiski luua ühtset turgu ja selles seisneb teine küsimus – kas selle variandi puhul saab üldse öelda, et Eestis on kasumimaks? Kui leitakse, et ei ole, siis ei anna teised riigid Eestist tulevale rahale maksuvabastust. Täna on Eesti saapavabrikud tootnud juba nii palju saapaid, et kõigil on Eestis saapad juba olemas ning tuleb investeerida ka väljapoole. Aga mis saab edasi?

Nüüd teise variandi kohta, mis on see investeerimisreserviga süsteem, seda reservi „kirbutsirkust” on Euroopas ennegi tehtud. Me peaksime tegema süsteemi, mis on Euroopa bürokraatidele „söödav”, samuti maksumaksjale arusaadav ja maksuhaldurile jõukohane. Tuleb meeles pidada, et maksusüsteemi põhieesmärk on siiski riigieelarve täitmine. Reservivariant toob riigi eelarvesse raha igal juhul rohkem, kui A2 variant.

RT: Eesti Kaubandus-Tööstuskoda viis reservivariandi lõpule eelnõu kujule ning nüüd annab selle sümboolselt üle Rahandusministeeriumile.

KA: Välisinvestorid tahavad kindlustunnet ning ebamääraseid variante ei armasta. Seega oleks tarvis luua üheselt mõistetav maksusüsteem.

LO: Lubab, et Jõuludeks saab seadus vastu võetud.

Osale arutelus

Toetajad:

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

TAAVI PALK – parim valik kõigile palgaarvestajaile

Töötasude arvutamist ja maksustamist puudutava seadusandluse igaaastane muutumine ja uute peensuste jätkuv lisandumine on palgaarvestusest teinud ühe komplitseerituma valdkonna finantsarvestuses.

SmartAccounts - lihtsaim ja kiireim raamatupidamistarkvara pilves

SmartAccounts on majandustarkvara, mis on suunatud väikese ja keskmise suurusega uuendusmeelsetele ettevõtetele, kelle jaoks on oluline lihtsus ja mugavus.

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Tööriistad