Omakapitali mõjutavad majandustehingud ja –sündmused ning nende kajastamine omakapitali muutuste aruandes

Käesolevas
artiklis kirjeldakse tüüpilisi tehinguid või
sündmusi, mis põhjustavad muutusi aktsiaseltsi
omakapitalis. Antakse ka näpunäiteid selliste tehingute
kajastamiseks omakapitali muutuste aruandes. Artiklis ei käsitleta
konsolideerimisgrupi omakapitali muutuste aruande koostamist.

Omakapitali defineeritakse kui jääkosalust majandusüksuse varades pärast kõigi kohustuste mahaarvamist. Omakapital liigitatakse seotud ja vabaks omakapitaliks. Seotud omakapitali kuuluvad nimiväärtuses väljendatud aktsiakapital, ülekurss ja reservid. Seotud omakapitalist ei tohi teha omanikele väljamakseid. Ülekurssi võib kasutada aktsiaseltsi kahjumi katmiseks ja aktsiadividendi baasina. Kohustusliku reservi arvelt, kui see on varem moodustatud, võib vajaduse korral katta majandustegevuse arvestusperioodi kahjumit.

Vaba omakapitali, mis moodustub perioodi kasumist ja eelmiste perioodide jaotamata kasumist, arvelt saab teha omanikele väljamakseid, moodustada reserve ja suurendada aktsiakapitali (näiteks jaotada aktsiadividend).

Omakapitali muutuste aruandes kajastatakse kõik vaadeldaval aruandeperioodil toimunud omanike sissemaksed omakapitali, kõik väljamaksed omanikele, tehingud omaaktsiatega, aktsiate tühistamised, muutused reservides. Omakapital esitatakse komponentide lõikes vaadeldava aruandeperioodi alguses, perioodi jooksul toimunud omakapitali komponentide suurenemised/vähenemised ja omakapitali komponentide saldod perioodi lõpul. Kahe bilansipäeva vahelised muutused ettevõtte omakapitalis näitavad aruandeperioodil toimunud puhasvara suurenemisi või vähenemisi, kaasaarvatud omanikele tehtud väljamaksed. Toimunud muutuste põhjuseid selgitatakse aastaaruande lisades.


Aktsiakapital nimiväärtuses ja ülekurss

Aktsiaselts võib emiteerida piiramatul arvul aktsiaid. Lubatud aktsiate arv on aktsiaseltsis maksimaalselt emiteeritav aktsiate arv, mis fikseeritakse põhikirjas. Tegelikult emiteeritav aktsiate arv võib olla lubatuga võrdne või väiksem.

Aktsiakapitali moodustamiseks/suurendamiseks on kaks põhimõttelist võimalust:

omanike investeeringud kui sissemakstud kapital;
kasumlikust majandustegevusest tulenev jaotamata kasum.

Aktsiakapitali suurendamine toimub aktsiate emiteerimisega. Aktsiate emissioonihind võib olla nimiväärtusest suurem, kuid ei tohi olla nimiväärtusest väiksem. Aktsiakapital loetakse suurendatuks siis, kui aktsionärid on aktsiate eest täielikult tasunud. Aktsiate eest on võimalik tasuda kas rahas või teha mitterahalisi sissemakseid.

Aktsia nimiväärtus on aktsiale omistatud kokkuleppeline väärtus. Emiteeritud aktsiate nimiväärtuste summa moodustab bilansis kajastatava nimiväärtuses arvestatud aktsiakapitali.

Kui aktsiate emiteerimishind on nende nimiväärtusest kõrgem, moodustub emiteerimishinna ja nimiväärtuse vahena ülekurss. Ülekurss jaguneb liht- ja eelisaktsiate ülekursiks, vastavalt sellele, milliste aktsiate emiteerimisel ta tekkinud on. Bilansis esitatakse esmalt eelisaktsiakapital nimiväärtuses, seejärel lihtaktsiakapital nimiväärtuses. Eelisaktsiate ülekurss esitatakse bilansis enne lihtaktsiate ülekurssi.

Aktsiate emiteerimisega seonduvad kulud kajastatakse jooksva perioodi kasumiaruandes.

Aktsiaid võib emiteerida ka aktsiate märkimisega. Märgitud aktsiakapitali tuleb arvestada nimiväärtuses arvestatud aktsiakapitalist eraldi seni, kuni märkijad on nende eest täielikult tasunud. Kui märgitud aktsiate eest on täielikult tasutud, loetakse aktsiakapital suurendatuks.


Omaaktsiad

Omaaktsiad tekivad siis, kui aktsiaselts ostab aktsiad tagasi või saab need tagasi annetusena.

Omaaktsiad kajastatakse bilansilise omakapitali vähendina ja neid ei tohi üldreeglina tagasi osta rohkem kui 10 % aktsiakapitalist. Omaaktsiaid arvestatakse kas soetusmaksumuse meetodil või nimiväärtuse meetodil. Kui aktsiaselts rakendab soetusmaksumuse meetodit ja ostab aktsiaid tagasi erinevatel aegadel erineva soetusmaksumusega ning seejärel hakkab neid müüma, rakendatakse kas kaalutud keskmise või FIFO meetodit.

Omaaktsiate soetustehingu kirjendamisel debiteeritakse kontot Omaaktsiad aktsiate soetusmaksumuses.

Omaaktsiate müügil krediteeritakse kontot Omaaktsiad aktsiate soetushinnas. Kui omaaktsiate müügihind on soetushinnast kõrgem, krediteeritakse tasakaalustamiseks kontot Omaaktsiate ülekurss. Kui omaaktsiate müügihind on soetushinnast madalam, debiteeritakse kontot Omaaktsiate ülekurss maksimaalselt selle kreeditsaldo ulatuses. Vajaduse korral debiteeritakse lisaks kontot Jaotamata kasum.

Sõltumata sellest, kas omaaktsiate arvestuses kasutatakse soetushinna meetodit või nimiväärtuse meetodit, jääb omaaktsiatega tehtavate tehingute tulemusena omakapitali suurus ühesuguseks. Omakapitali struktuur on erinev. Pärast kõigi omaaktsiate müüki või tühistamist ühtlustub ka omakapitali struktuur.

Soetusmaksumuse meetod on oma olemuselt lihtsam kui nimiväärtuse meetod, mistõttu teda kasutatakse sagedamini.

Loe edasi ajakirja RP. märtsi numbrist.

Osale arutelus

  • Juta Tikk

Toetajad:

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Books 8 on uue põlvkonna äritarkvara väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele.

Põhipakett sisaldab kõike majandusarvestuseks esmatarvilikku võimaldades registreerida ostu ja müügitehinguid, jälgida klientide võlgnevusi ning enda võlgnevusi tarnijatele. Kõikidest sisestatud toimingutest tehakse automaatselt kanne pearaamatusse.

TAAVI PALK – parim valik kõigile palgaarvestajaile

Töötasude arvutamist ja maksustamist puudutava seadusandluse igaaastane muutumine ja uute peensuste jätkuv lisandumine on palgaarvestusest teinud ühe komplitseerituma valdkonna finantsarvestuses.

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Tööriistad