Töölepingud lonkavad mõnes firmas kahte jalga

Tööinspektsioon tuleb ennekõike meelde siis, kui jutuks võetakse tööõnnetused.
Lisaks töökeskkonnale on aga Tööinspektsiooni järelevalve all vastavalt põhimäärusele ka töösuhted, mis mängivad olulist rolli töökeskkonnas.
Tööinspektsioon on sotsiaalministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, mis:
teostab riiklikku järelevalvet töötervishoidu, tööohutust ja t ö ö s u h t e i d reguleerivate õigusaktide täitmise üle töökeskkonnas ning rakendab riiklikku sundi seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses.

Kontrolliti senisest rohkem ettevõtteid

Töösuhete järelevalve 2006.aastal tähendas seda, et kontrolliti 1878 tööandjat, mis on võrreldes 2005.aastaga 151 kontrollimise võrra suurem. Kõige rohkem oli kontrollitud firmasid loomulikult Tallinnas ja Harjumaal, kuhu on koondunud Eesti majanduselu raskuspunkt. Kogu kontrollimistest tubli veerand tehti selles piirkonnas. Järgnesid Ida-Virumaa ja Tartumaa ja nende järel peaaegu võrdse kontrollimismahuga Järvamaa, Valgamaa, Jõgevamaa, Lääne- ja Hiiumaa ning Võrumaa. Kontrollitud ettevõtete arvu kasvas märgatavalt eelmise aastaga võrreldes Pärnumaal ja Järvamaal, veerandi võrra ka Põlvamaal ja Saaremaal. Kontrollimisi (sealhulgas üld-, siht- ja ettekirjutuste täitmise kontroll) viidi läbi 2861. Inspektsiooniti suurenes kontrollimiste arv võrreldes eelmise aastaga kuues inspektsioonis - Järvamaal, Jõgevamaal, Põlvamaal, Pärnumaal, Saaremaal ja Valgamaal. Rohkem oli kontrollimisi jällegi Tallinna ja Harjumaa ettevõtetes, teisel kohal oli Ida-Virumaa.

Nõudeid varasemast rohkem

Nõudeid ettekirjutustes ja kontrollaktides märgitud vähemolulisi rikkumisi avastatud rikkumiste kõrvaldamiseks esitati 3603. Võrreldes 2005.a. on nõuete arvu suurenenud märgatavalt - 421 võrra ehk 13%. Ettekirjutustes nõuete arvu kasv on täheldatav pea kõigis inspektsioonides. Suurim kasv oli Järvamaal, Lääne-Virumaal, Pärnumaal, Raplamaal, Saaremaal ja Võrumaal.

Rikkumisi enim töölepinguseaduse puhul

Töösuhete järelevalve võimaldab töösuhteid reguleerivate õigusaktide sätete rikkumise avastamisel teha ettekirjutusi piiratud ulatuses, seega juhul, kui tööandja on rikkunud talle õigusaktis pandud konkreetset kohustust. Ettekirjutuse pandud kohustuse täitmine peab olema reaalselt võimalik. Seetõttu kuuluvad töösuhete järelevalve korraldamise juhendi alusel kontrollimisele töölepinguseaduse, töö- ja puhkeaja seaduse , puhkuseseaduse ja palgaseaduse. teatud sätete täitmine. Kuna kontrollimisele kuuluvaid sätteid on enamuses töölepinguseaduses, on ka selle seaduse nõuete rikkumisi arvukamalt. Rikkumiste arv õigusaktide kaupa sisaldab nii ettekirjutustes kui kontrollaktides märgitud rikkumisi. Töösuhete kontrollimisel fikseeriti valdav enamus õigusaktide nõuete rikkumisi ettekirjutustes. Kogutud andmetest nähtub, et kõige rohkem rikkumisi avastati töölepinguseaduse TLS § 26 nõuete täitmisel. Selle paragrahvi rikkumisi oli mullu koguni 828 Kõigist rikkumistest moodustas see peaaegu veerandi ehk täpsemalt 23%. Seega teame, millise kivi (seaduse) alla on maetud vähid ehk siis igapäevased rikkumised. Töölepinguseaduse 2. peatükis - Töölepingu sõlmimine - paiknev § 26 määrab kindlaks töölepingu kohustuslikud tingimused ja andmed. Meeldetuletuseks - töölepingus peavad olema järgmised tingimused ja andmed: poolte andmed (nimi, isikukood või registreerimisnumber, elu- või asukoht), töölepingu sõlmimise ja töötaja tööleasumise aeg, tähtajalise töölepingu korral töölepingu kestus ja alus, ameti- või kutsenimetus või kvalifikatsiooninõuded ja tööülesannete kirjeldus, töö tegemise koht või piirkond, palgatingimused, tööajanorm; töötaja põhi- ja lisapuhkuse kestus, samuti alused lisapuhkuse andmiseks; töölepingu lõpetamise etteteatamistähtajad või nende tähtaegade määramise alused ja viide kollektiivlepingu rakendatavuse kohta töölepingule. See töölepinguseaduse muudatus jõustus 1.maist 2004. aasta ja hakkas täielikult kehtima 2005. aasta algusest, seega enam kui kaks aastat tagasi kehtima. Pärast seadusemuudatuse kehtimist kontrollis Tööinspektsioon 2005. aasta esimesel poolel 423 tööandja juures 9706 töölepingut. Kontrollimiste käigus selgitati hulgaliselt vajakajäämisi, mille kohta koostati 262 ettekirjutust.. 2005. aasta esimesel poolel tervikuna oligi töösuhete järelevalves märksõnaks töölepingu seaduse muudatused, millega täiendati töölepingu kohustuslikke tingimusi. Toonase sihtkontrolli tulemused näitasid, et töölepingute nõuetekohane vormistamine on üle p o o l t e kontrollitud tööandjate jaoks tõsine probleem. Suurimaks probleemiks oli töölepingus palgatingimuste kehtestamine: puudus põhipalk või põhipalk oli madalam riigis kehtivast palga alammäärast; lisatasud olid kehtestatud umbmääraselt, samuti puudusid tingimused palga arvutamise viisi ja palga maksmise korra kohta. Tööandjad ei teinud vahet tükitööhindel ja tunnipalgamääral. Probleeme oli ka teiste töölepingu tingimuste kehtestamisega nagu töötegemise asukoha kindlaksmääramine, tööajanormi kehtestamine, tööülesannete kirjeldus jne. Kogemuslikult võis inspektsioon järeldada tookord, et enamus rikkumistest toimuvad väikefirmades, kus puudub personalitöötaja, samuti alles oma tegevust alustanud firmades. Nüüd, peaaegu kaks aastat hiljem ei ole olukord suurt muutunud – ikkagi tekitab kõige rohkem probleeme seesama § 26 töölepinguseaduses! Mõni tööandja lahendas selle probleemistiku omapäraselt - 60 korral ilmnes, et kirjalik tööleping oli lihtsalt vormistamata (TLS § 28). Töösisekorraeeskirjad olid kas kehtestamata või Tööinspektsiooniga kooskõlastamata 545 korral.(TLS § 40). Teatavasti määratakse töösisekord töösisekorraeeskirjadega tööandja juures, kellel on vähemalt viis töötajat. Tööandja, välja arvatud riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutus, kinnitab töösisekorraeeskirjad kooskõlastatult oma asukoha (elukoha) tööinspektoriga. Isikukaart ei vastanud nõuetele 345 juhul (TLS § 21). Ometi näeb seadus ette, et tööandja peab arvestust kõigi töötajate kohta isikukaartidel Igal aastal on murekohaks see, et uue üleriigilise alampalga kehtestamisel jääb palgamäär töölepingus alla kehtiva palga alammäära – mullu oli see nii 83 korral (PalS § 2) Koguni 361 korral leiti, et puudub tööajaarvestus (TPS §§ 7, 14). Puhkuste ajakava oli koostamata 55 firmas (PuhkS § 15). Mõningal määral oli ka seda, et tööleping ei vastanud nõuetele, ei peetud tööraamatuid, töölepingutes olid muudatused vormistamata, tööajakorraldus oli määramata, töövahetus üle 12 tunni ja palgatingimused töölepingus kehtestamata.

Kontrollimiste arv majandussektori põhiselt

Töösuhete järelevalve juhendi alusel toimub alates 2006.a. 1.juulist töösuhete üldkontroll majandussektori põhiselt. Vastavalt inspektsiooni peadirektori käskkirjaga määrati töösuhete üldkontrollide läbiviimine: põllumajanduse ja metsanduse, ehituse ning jae- ja hulgikaubanduse ettevõtetes ning tervishoiu ja sotsiaalhoolekande asutustes.. Kokku viidi mulluse aasta teisel poolel põllumajandus- ja metsandussektori ettevõtetes läbi 124, ehitus ettevõtetes 118, hulgi- ja jaekaubanduses 175 ning tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutustes 114 üldkontrolli. Õigusaktide rikkumiste sisu majandussektorite kaupa näitas üldist õigusaktide rikkumiste struktuuri. Valdav on kõigis majandussektorites töölepingu tingimuste mittevastavus TLS § 26 sätestatud nõuetele, samuti töösisekorraeeskirjade kehtestamata või tööinspektoriga kooskõlastamata jätmine, kusjuures suurusjärgu võrra suurem oli töösisekorraeeskirjade nõuete rikkumisi hulgi- ja jaekaubanduses. Töö- ja puhkeaja nõuete rikkumistest on arvukam tööajaarvestuse mittepidamine ja tööajakorralduse määramata jätmine. Enim rikkumisi palgamäära kehtestamisel alla palga alammäära oli põllumajanduse ja metsanduse sektoris.

Nõuete mittetäitjatele määrati sunniraha

Töösuhetes ettekirjutuse täitmise mõjutusvahendiks olevat sunniraha rakendamise võimalust kasutas mullu seitse inspektsiooni, kes tegid sunniraha hoiatusi kokku 122 korral 368 000 krooni suuruses summas, millest suuremat osa ei pööratud täitmisele, kuna ettekirjutustes esitatud nõuded said tähtajaks täidetud. Siit järeldub, et seadusenõuete täitmisel ei ole midagi üle jõu käivat, tegemist on pigem hooletuse või ükskõiksusega. Täitmisele pööratud sunnirahade summa oli möödunud aastal 21 500 krooni. Sunniraha kohustuse täitmata jätmise korral võib tööinspektor ja Tööinspektsiooni kohaliku asutuse juhataja rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses (RT I 2001, 50, 283; 94, 580) sätestatud korras, kusjuures sunniraha ülemmäär on 10 000 krooni.

Osale arutelus

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

TAAVI PALK – parim valik kõigile palgaarvestajaile

Töötasude arvutamist ja maksustamist puudutava seadusandluse igaaastane muutumine ja uute peensuste jätkuv lisandumine on palgaarvestusest teinud ühe komplitseerituma valdkonna finantsarvestuses.

Innovatiivne ja suurte võimalustega Microsoft Dynamics NAV

Keskmistele ja suurtele ettevõtetele mõeldud Dynamics NAV on Microsofti majandustarkvaradest globaalselt enim müüdud ja kiiremini arenev lahendus, mida on viimasel kümnendil jõuliselt arendatud.

Valdkonna tööpakkumised

Manpower is looking for a CHIEF ACCOUNTANT

Manpower OÜ

03. detsember 2017

Ramirent Shared Services AS is looking for a GENERAL LEDGER ACCOUNTANT

Ramirent Shared Services AS

27. november 2017

Uudised

Tööriistad