Kasutusrendi võimalikkusest RTJ 9 mõistes.

Auditeerides erinevaid avaliku sektori asutusi ja nende majandustehinguid on sageli vajalik analüüsida ka asutuse poolt sõlmitud liisinglepingute vastavust RTJ nr 9’le. Nimelt sätestab RTJ nr 9, millistel juhtudel tuleb klassifitseerida sõlmitud rendileping kasutusrendilepinguks ja millistel juhtudel kapitalirendilepinguks. Selliseks analüüsiks tuleneb omakorda vajadus riigieelarve seadusest, mille § 29 lg 3 sätestab, et riigiraamatupidamiskohustuslasel on keelatud kasutada kapitalirenti .

RTJ nr 9 kohaselt tuleb klassifitseerida rendilepingud kapitalirendilepinguks juhul, kui põhilised renditava vara omandiga seonduvad riskid ja hüved on kandunud üle rentnikule. Kui asutused, kes on lepinguid sõlminud, on järginud allpool toodud RTJ 9 punkti 12 nõudeid, · et lepingu lõppedes ei tohi vara omandiõigus rentnikule üle minna; · et rendiperiood ei tohiks katta üle 75% renditava vara majanduslikust elueast; · et rentnikul ei oleks lepingu lõppedes optsiooni osta renditavat vara jääkväärtusega, mis on oluliselt madalam antud hetke turuhinnast jne, siis RTJ nr 9 punktis 13 toodud nõuetest on tavaliselt mööda vaadatud. Ja seda tavaliselt mitte rendilepingut sõlmiva asutuse süül vaid liisingfirmade poolt pakutavatest tingimustest tulenevalt. Nimelt annab RTJ 9 p13 regulatsiooni, et · rendileping on kapitalirendileping, kui selles on sätestatud, et rendi katkestamisel rentniku poolt kannab rendileandjale katkestamisest tulenevad kahjud rentnik; · rendileping on kapitalirendileping, kui renditava vara jääkväärtuse õiglase väärtuse muutusest tingitud kasumid ja kahjumid võtab enda kanda rentnik.

Olles analüüsinud paljusid avaliku sektori asutuste poolt sõlmitud rendilepinguid, millede nimeks on kasutusrendileping, on selge, et sellistel tingimustel kasutus-rendilepingut, nagu RTJ 9 seda sätestab, ei ole avaliku sektori asutustel enamasti õnnestunud sõlmida. Liisingfirmade poolseks põhjenduseks on ilmselgelt soov maandada oma riske – tekitades endale teadlikult olukorra, kus rentnik(ud) võib(vad) suurtes kogustes soetatud sõidukid suvalisel hetkel ettevõtte õuele tuua ning lepingu katkestada, on ettevõtte jätkusuutlikkus ilmselgelt pidevas ohus. Siinkohal ei ole ilmselt oluliseks abiks ka paarikuine etteteatamine. Samal ajal peab aga avaliku sektori asutus jälgima, et ei sõlmitaks riigieelarve seadusega vastuolus olevaid lepinguid.

Kindlasti on üheks antud probleemi põhjuseks ka teadmatus – kui paljud avaliku sektori asutustes liisinglepingutega tegelejad on lugenud RTJ nr 9 nõudeid? Tavaliselt kuulub riigihanke komisjoni valdkonnaspetsialist, kes tunneb valdkonda, millele vara renditakse. Komisjoni kuulub ilmselt ka jurist. RTJ tunnevad aga enamasti raamatupidajad ja finantsjuhid. Kui palju on läbi viidud riigihankeid millede komisjoni on kuulunud raamatupidaja ning mille raames on liisitud vara, teate teie? Kui paljudes alla riigihanke piiri jäävates hangetes on dokumentide kooskõlastajaks raamatupidaja, kes oskaks välja tuua RTJ nõuded? Kuid samas - kui palju on raamatupidajaid, kes tunnevad RTJ ja on võimelised analüüsima ka lehekülgede kaupa juriidilist teksti, selgitamaks, kumba liisinglepinguga sisuliselt tegemist on?

Seega on ilmselgelt ühelt poolt vajalik hankijate koolitamine antud valdkonnas. Hankijate teadlikkuse korral, oleks ilmselt võimalik vähemalt suuremate riigihangete korral, kus hangitakse kümneid ja sadu sõidukeid korraga, liisingfirmadega kokkuleppele jõuda ja muuta standardlepingu tingimusi RTJ nõuetele vastavamaks. Sest hetkel eksisteerivad ka avaliku sektori suurhangete tulemustel sõlmitud liisinglepingutes eelpooltoodud puudused.

Osale arutelus

  • Siiri Antsmäe

Toetajad:

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Profit - lihtne ja funktsionaalne majandustarkvara

Profit on lihtne, aga funktsionaalne äritarkvara, mis sõltuvalt valitud moodulitest sobib nii väike- kui suurettevõtetele. Tarkvara katab tüüpilise ettevõtte igapäevased vajadused tänu erinevatele moodulitele, mis on omavahel täielikult integreeritud.

Veebipõhine Microsoft Dynamics NAV majandustarkvara terviklahendus

Tänapäeva ettevõtete väljakutseks on pidev ärikeskkonna muutumine. Majandus- või äritarkvara peab seejuures olema paindlik, kasvama koos ettevõttega. Samas tuleb koguda ja vaadata oma andmeid täiesti uuel viisil, et teha tuleviku otsuseid, mitte konstateerida minevikku. Majandustarkvara peab olema kaasaegne, hästi integreeritud ja aitama tööaega kokku hoida.

Valdkonna tööpakkumised

SAINT-GOBAIN EHITUSTOOTED AS otsib OSTURESKONTRO RAAMATUPIDAJAT

Saint-Gobain Ehitustooted AS

17. oktoober 2017

Uudised

Tööriistad