Noor arvutikasutaja versus eakas arvutikasutaja

Arvutid saadavad inimesi tänapäeval juba kõikjal: tööl, kodus, kaupluses, kus iganes. Samuti on ka arvuti kasutajaid kõikjal. Juba pikemat aega on olemas programme, mis õpetavad ka eakaid arvuteid kasutama ja see laiendab arvutikasutajate ringi iga päevaga.

Arvutite suure kasutuselevõtuga ja igapäevase töö tegemine arvutis on muutunud nüüdseks nii igapäevaseks, et valdav enamus tänapäeva valgekraelasi ei kujuta oma tööpäeva ilma arvutita ettegi. Infoühiskond lihtsalt nõuab kiiret andmevahetust, kiiret info liikumist ja suurepärast tarkvara, mis seda kõike võimaldab. Siin on arvutikasutajal valida, kas ta kasutab juba loodud tarkvara, laseb ta olemasolevaid programme kohendada või leiab, et ükski olemasolevatest lahendustest ei rahulda tema vajadusi ning tellib tarkvara, mis on just talle kirjutatud.

Arvuti teeb seda, mida kästakse

Olulise infokilluna toon välja, et arvuti ise ei mõtle mitte midagi, ta teeb täpselt seda, mida on arvutil teha kästud. Arvutile on käskudeks hiirega liikumised ja sellega tehtud valikud, klaviatuurilt sisestatud nupuvajutused - arvuti jaoks kõik üheselt mõistetavad käsud. Keerulisemaks minnes on arvutiprogrammid pikad nimekirjad käsklusi, mida arvuti täidab vastavalt kasutaja soovile. Tavakasutaja ei pea teadma, mis käsud programmis sees on ja millises järjekorras neid täidetakse, teda huvitab ainult see, et programm teeks seda, mis tal on vaja.

Siinkohal olen sunnitud mainima, et nooremad inimesed on seda paremini mõistnud ja ei karda arvutit. Vanematel inimestel aga võib arvutimaailm veel üsna segane ja pelgust tekitav olla. Olen kohanud eakaid, kes alguses kardavad arvuteid kui tuld, ent mõningase tutvumise järel on leidnud Internetis suurepärase meelelahutuse.

Vanusel ei ole vahet, nõudmistel on

Kui rääkida aga tööst arvutitega ja programmide arendusest ei ole vahet, kas programmile esitab nõudmisi 25 või 65 aastane inimene. Tema teab, et oma töös on tal tarvis teha selliseid toiminguid, näha selliseid aruandeid ja et programmi peab olema lihtne käsitleda. Selle tarvis ongi olemas eraldi inimesed, näiteks projektijuhid või tarkvara konsultandid. Nende töö on panna kirja nõudmised programmidele ja siis neid programmeerijatele korralikult ette anda. Selleks hetkeks, kui programmi loomine või muutmine läheb programmeerija kätte, peab olema oluline osa väljatoodud ning programmeerijal on ülesandeks vaid programm ellu äratada.

Kuna arvutiga saab luua mistahes süsteeme, mis klientidele pähe torkavad on suureks probleemiks kõikvõimalikud „tore oleks” punktid. Need on sellised võimalused, mis annavad programmi kasutamisele mugavust juurde ja otseselt ei puuduta vajalikke tööprotsesse. Need mugavusvõimalused annavad tohutult juurde programmi kasutamisele, ent neil on üks viga: need maksavad täpselt samamoodi kui programmi olulised osad. Programmeerijal ei ole vahet, mida ta programmi sisse kirjutab (ta võib vabalt teha väikeseid nupukesi ja linnukesi), küsimus tekib selles, kas klient soovib ka nende lisavigurite eest maksta. Siin ei ole samuti vahet, kas mugavuselemente soovivad noored või eakad arvutikasutajad - selliste olukordade lahendamiseks ongi oluline hea kliendi ja programmi loojate või parandajate vaheline asjalik ja üksteist mõistev suhtlus.

Raha ei ole probleem, kui programmi kasutaja saab täpselt aru, mille eest ta maksab ja miks see talle hea on. Just see ongi kõige olulisem saada aru, kas see mille eest raha küsitakse on vajalik ja kasulik. Enne, kui hakatakse programmi looma või muudatusi sisse viima, toimub alati kliendi ja arendajate vahel pidev suhtlus, kus räägitakse lahti kõik vajaminevad tööd ja tööde maksumus. Alles siis, kui tööd on kirjeldatud täpselt nii, nagu klient seda on soovinud ja hinnaklass on vastuvõetav läheb töö tegemine programmeerija kätte. See välistab olukorra, kus hiljem võib tekkida küsimus tööde tasustamise eest.

Noor otsib innovatiivsust

Taaskord pöördudes programmi kasutajate vanuste juurde, on erinevust märgata uute võimaluste pidevas otsimises nooremate programmikasutajate poolt. Inimese psühholoogiast on teada, et nooremad on varmamad haarama kinni uutest võimalustest ja seeläbi mõtleb keskmine noor rohkem sellele, kuidas oma tööpäeva paremini organiseerida ja mugavamaks muuta. Väide kehtib keskmise arvutikasutaja kohta ja mingeid põhjapanevaid järeldusi sellest teha ei saa ja annaks siinkohal ka eakatele võimaluse tõestada, et ma olen asjadest valesti aru saanud. Üldiselt on aga reegel see, et kümnest uuenduste sooviast on üheksa pigem nooremapoolne.

Hoolimata sellest, kas programmi kasutaja soovib uuendusi või mitte, on ta noor või vana on programmide eesmärk pakkuda talle head töökeskkonda ja mõnusat töötegemist. Inimese loomuses on juba see, et eriti ei taheta tegeleda asjadega mis ei meeldi ja on ebamugavad, vähemalt mitte pikalt ja pidevalt. Seetõttu ongi arvutid nii laialt levinud ja aina laiendavad oma haaret.

Osale arutelus

  • EML

Toetajad:

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Standard ERP on integreeritud äritarkvara keskmistele ja suurtele ettevõtetele.

Standard ERP ühendab endas traditsioonilise ettevõtte ressursiplaneerimise (ERP) ja kliendihalduse (CRM) kõrval laialdasel hulgal erilahendusi lähtuvalt ettevõtte spetsiifikast ning vajadustest.

Books 8 on uue põlvkonna äritarkvara väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele.

Põhipakett sisaldab kõike majandusarvestuseks esmatarvilikku võimaldades registreerida ostu ja müügitehinguid, jälgida klientide võlgnevusi ning enda võlgnevusi tarnijatele. Kõikidest sisestatud toimingutest tehakse automaatselt kanne pearaamatusse.

Valdkonna tööpakkumised

METSÄ GROUP`S FINANCE TEAM is looking for ASSISTANT CONTROLLER

Tammiste Personalibüroo OÜ

05. november 2017

Uudised

Tööriistad