Helista, sind aidatakse

Valides kõne telefoninumbrile 1220, saad teada, et karm väide, nagu
oleks inimene oma valude ja hirmudega maailmas üksi, on vale. Ei ole
üksi, kaugeltki mitte. Sinu kõrval, ainult telefonilevi kaugusel, on 24
tundi ööpäevas valves arstid ja väljaõppinud õed, kes sulle appi
tulevad.

Arstlik Perenõuandla neljapäevaõhtuses vahetuses on Tallinna kontoris tööl projektijuht KÜLLI, arst-nõustaja LAURI, õde-nõustaja LILY ja arst-nõustaja TAMARA.

Külli: Perenõuandla hakkas telefoniteenust pakkuma 1.augustist 2005. Meie lühinumber 1220 töötab üle terve Eesti, aga meile saab helistada ka välismaalt, mida õige palju kasutatakse. Sagedasemad helistajad mõnest välisriigist on eestlannad, kes on läinud sinna mehele (mehi, kes naise juurde välismaale kolivad, on vähe), satuvad seal oma beebidega hätta ja küsivad siis mõnelt Eesti arstilt või nõuandlast abi. Isegi laevadelt tuleb Eesti meremeeste kõnesid. Kuid meilt küsivad meditsiinilist nõu ka hotellides viibivad välismaalased.

Eesti- ja venekeelne nõuanne on meie poolt tagatud, ent kõik meie töötajad saavad hakkama ka inglise, saksa ja soome keelega, sõltub, kes nõustajatest vastama satub. Ligemale seitsekümmend protsenti nõuküsijaist on eesti-, ülejäänud muukeelsed.

Esimesed viis minutit kõneaega lauatelefonilt on kliendile tasuta, seejärel hakkab kehtima tavaline minutihind. Tasu pärast ei maksa küll muretseda ja nõu küsides väga kiirustada, sest keskmine kõne pikkus on alla kahe ja poole minuti. Juba sellegi ajaga saab oma probleemi ära rääkida ja ka vastust kuulda. Kõned on anonüümsed. Meile jääb vaid info nõuküsija soo, vanuse ja kaebuse iseloomu kohta.

Jaanuarikuus vastasime rohkem kui 14 tuhandele kõnele, neist 12 766 eest tasub Haigekassa. Haigekassa nimelt ei maksa meile kõnesid, mis on lühemad kui 30 sekundit. Nii näiteks küsib klient, kas analgiin on valuvaigisti, ja meie nõuandja vastab, et jah, analgiin on valuvaigisti. Kõne ei kesta isegi poolt minutit ja see teenindus jääb nõuandla kanda.

Meie Tallinna ja Tartu kontorites töötab koos mitu nõuandjat, aga kolm meedikut töötavad nõustajana oma kodus — üks Hiiumaal, teine Tallinnas ja kolmas Tartus. Ükskõik, missugune liin vaba on, sellele abivajaja satub ja oma probleemile vastuse saab. Kui Tallinnas on näiteks mitu nõuküsijat järjekorras, jaotuvad need vabadele telefonidele kas Tartus või Hiiumaal. Kui klient kohe löögile ei pääse, tuleks pisut kannatust varuda, sest ooterežiim lauatelefonil on kliendile tasuta, mobiili pealt helistades keskmiselt kolm ja pool krooni minut.

Lauri: Talvel helistavad peamiselt väikelaste emad: olen pisikese lapsega kodus, lapsel tõusis palavik 39 kraadini, mida ma peaksin tegema? Kui beebil muid sümptomeid ei ole, tuleks talle paratsetamooliküünal pepusse panna ja kui jalad külmad pole, siis tõmmata jalga viinasokid ja anda rohkesti juua.

Abivalmid nõuküsijad on hooldekodude töötajad. Kui mõne memme või taadi tervis seal viltu kisub, tahetakse meiega konsulteerida.

Tuleb ette ka harva esitatavaid küsimusi. Eile helistas väikelapse ema: lapsel on põsed külmunud, kas ma peaksin lumega hõõruma? Lumega hõõruda ei tohi. Kui külm on põski, kõrvu või ninaotsa näpistanud, tuleks kannatanu rahulikult toatemperatuuril üles soojendada ja külma saanud kehaosa mõne rasvase salviga sisse määrida.

Aga tahaksin rääkida ühest probleemist, mis mõjutab otseselt eestlaste eluea pikkust. Eesti mehed, eriti veel maal elavad mehed, ei hooli oma tervisest. Ka nõuandetelefoni kasutavad nad kui ainukest võimalust nimetuks jääda. Seejuures veel vabandatakse “tülitamise” pärast ja katsutakse oma muret igati pisendada.

Kui me dialoogiga lõpuks tuumani jõuame, selgub vahel nii tõsine tervisehäda, et saada või kohe kiirabi kohale. Ja seda on ka tehtud. Mõni pöördub alles siis meie poole, kui on juba valud rinnus või rasked urineerimishäired, millest on püütud jagu saada televiisoris reklaamitud preparaatide abil. Niisugustel juhtudel on käsimüügiravimid aga siiski väheefektiivsed.

Ei ütleks, et eesti meeste ravimata tervis oleks perearstide tegemata töö. Perearst ju küla peal haigeid otsimas ei käi, kui nad ise ei tule või neid ei tooda. Mehed ei hooli tihtipeale oma tervisest. Niisugust ümberkäimist oma tervisega ei saa nimetada mehiseks tagasihoidlikkuseks!

Külli: Mõnikord soovitakse hinnangut oma raviarsti otsuste kohta. Klient on arsti juures käinud ja spetsiifilise ravi saanud, aga ta küsib meie käest üle, kas ikka tehti õiged uuringud ja määrati õige raviskeem. Meie arstid ei analüüsi siin ühegi medtöötaja otsusi, sest “vigade parandamine” telefoni teel võib osutuda petlikuks.

Mis ravimitesse puutub, siis soovitame kergemate kaebuste puhul käsimüügipreparaate. Aga loomulikult anname me nõu ka retseptiravimite kohta, mida miski ravib, aga see on siiski ainult soovituslik ja patsiendi oma perearsti otsustada.

Öisel ajal helistavad ka need, kel probleeme uinumisega. Oleme aidata püüdnud. Kuigi hingevalus ja suitsiidi kavatseva inimese kaebused kuuluvad Eluliinile, ei saa me neidki tagasi lükata.

Arst-nõustaja telefon ja arvuti, kuhu salvestatakse nõuküsija sugu, vanus ja kaebuse iseloom (küsija nimi ja aadress jäävad anonüümseks), on intervjuu ajal suletud. Ta avab selle ühe kõne ajaks.

50aastane mees tahab teada, miks ta põlved ragisevad ja “sipelgad” jooksevad mööda jalgu. Tohter vastab, et üks põhjusi võib olla eaga kaasnev kulumine või siis elu jooksul esinenud traumad. Ragisevate põlvede vastu soovitab tohter põletikuvastaseid-soojendavaid salve. Sipelgatunne võib olla verevarustuse või närvisüsteemi häiretest või ka mõne mineraalaine, näiteks magneesiumi puudusest organismis. Põlvedele elastikside ja häirele vaatamata liikuda. Kui tulemuseta, siis reserveerida aeg perearstile ja täpsustada diagnoosi.

Lauri: Mõnikord helistab meile inimene, kes ütleb lihtsalt: doktor, mne vo vsjuudu ploho (doktor, mul on igati halb olla). Ka sellele küsijale tuleb rahuldav vastus anda. Kõigepealt püüame küsitledes välistada ägeda juhtumi. Tihti on kaebus tingitud viirusinfektsioonist, aga abi palutakse ka pohmelli vastu. Ei ole ühtegi seisundit ja üheski seisundis klienti, keda ei saaks aidata! Mina teeksin peapesu pigem neile, kes abi ei otsi ja oma tervise lõplikult tuksi panevad.

Külli: Kindlasti vähendab nõuandetelefon tublisti häirekeskuse tööd. Kui klient sinna helistab ja vajab meditsiinilist nõuannet, suunavad nad tavaliselt patsiendi kõne otse meile. Meie saame anda meditsiinilist nõuannet, kiirabi saatmise otsustab lõplikult Häirekeskus, eriti, mis puutub kutse kiirusesse. Kui kiirabi vaja ei ole, anname kliendile edaspidiseks raviks nõu. Häirekeskusega on meil tihe side. Samas helistatakse ka otse meile ja selgub, et siin ei aita muud kui kiirabi, sel juhul suuname kõne ise otse Häirekeskusesse.

MEELESPEA HELISTAJALE

Tehke ülevaade kõikidest ravimitest, mida tarvitate, seda küsime me kindlasti (võtke või ravimikarbid telefoni juurde).

Pange valmis paber ja pliiats juhuks, kui mõni nõuanne tuleks üles kirjutada.
Mõõtke ära kehatemperatuur.
Kui võimalik, mõõtke enne helistamist ka vererõhku.

Osale arutelus

  • Juta Üts

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

e-arveldaja – raamatupidamise tarkvara alustavale ja väikeettevõtjale (esimene aasta tasuta)

e-arveldaja on veebipõhine tarkvara, mis sobib hästi just alustavale ja väikeettevõtjale, aga ka mittetulundusühingule ning sihtasutusele. Sellel on tänaseks juba üle 5300 kasutaja.

Profit - lihtne ja funktsionaalne majandustarkvara

Profit on lihtne, aga funktsionaalne äritarkvara, mis sõltuvalt valitud moodulitest sobib nii väike- kui suurettevõtetele. Tarkvara katab tüüpilise ettevõtte igapäevased vajadused tänu erinevatele moodulitele, mis on omavahel täielikult integreeritud.

Valdkonna tööpakkumised

Taxify is looking for an ACCOUNTANT

Taxify OÜ

17. detsember 2017

Maxima otsib FINANTSANALÜÜTIKUT

Maxima Eesti OÜ

22. detsember 2017

Uudised

Tööriistad