Palgakasvu kiirenemine jätkus 2006. aasta lõpuni

Eelmisel aastal mõjutas palgakasvu kiirenenud majandustegevus, mis tulenes ennekõike laenuraha sissevoolu tõttu üha aktiivsemaks muutunud kinnisvara- ja ehitustegevusest. Samal ajal avaldas palkade kasvule mõju suurenenud tuludega tegevusalade käekäik, kus põhjuseks oli kõrge tarbimisnõudlus.

Keskmine brutokuupalk oli 2006. aasta viimases kvartalis 10212 krooni, mis on 17,5 protsenti rohkem kui aasta tagasi samal ajal. Vaatamata suhteliselt kiirele hindade kasvule kiirenes brutopalga reaalkasv ehk palgakasv, kust inflatsioon on juba maha arvatud möödunud aasta lõpus koguni 12,6 protsendini ning netopalga reaalkasv 13,7 protsendini. Eelmise aasta kokkuvõtteks oli keskmine brutopalk 9351 krooni, brutopalga reaalkasv 11,3 ning netopalga reaalkasv 12,3 protsenti.

Tegevusaladest avaldasid kogu 2006. aasta lõikes brutopalga kasvule püsivalt tugevat mõju ehitus, kaubandus ning töötlev tööstus, kus palgakasv ulatus keskeltläbi 20 protsendini. Nendel kolmel tegevusalal töötab kokku 44 protsenti kõigist töötajatest. Ehitussektori kiire kasv mõjutas omakorda ehitusmaterjali-, metalli- ning puidutööstust, kus hinnatõus ja tulude kasv võimaldasid kvalifitseeritud tööjõu hoidmiseks palkasid tõsta. Sama stsenaarium leidis aset ka kaubanduse puhul, kus kõrge tarbimisnõudluse tõttu suurenenud tulud ja hinnad kajastusid ka palkade kiires kasvus.

Nõudlus tööjõu järele kasvas eelmisel aastal koduturul hüppeliselt, samuti avanesid Euroopa Liitu astumise järel mitmete välisriikide tööturud. Seetõttu on osa Eestist pärit tööjõust leidnud töö Soomes, Inglismaal, Iirimaal, Rootsis, Norras ja teistes riikides. Umbkaudsetel hinnangutel töötab välisriikides vähemalt 20 000 eestimaalast, mis on 3 protsenti kogu hõivatute arvust Eestis. Vähenenud tööpuuduse ja eestiväliste tööturgude avanemise tulemusena paranes oluliselt töötajate positsioon palgaläbirääkimistel – töövõtjad nõudsid ja nõuavad jätkuvalt üha kõrgemaid palku.

Avatud tööturgude tingimuses on palkade ühtlustumise protsess paratamatu ning kiire palgakasvu jätkumist võib oodata ka käesoleval aastal. Seepärast on oluline pöörata tähelepanu töökorralduse efektiivsemaks muutmisele ning kaasaegsete tehnoloogiate juurutamisele ettevõtetes. Töötajad on muutunud nõudlikumaks ja teadlikumaks ning töökoha valikul on rahalise palga kõrval üha olulisemad töötingimused ja muud töökeskkonnast tulenevad tegurid.

Osale arutelus

Toetajad:

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Veebipõhine Microsoft Dynamics NAV majandustarkvara terviklahendus

Tänapäeva ettevõtete väljakutseks on pidev ärikeskkonna muutumine. Majandus- või äritarkvara peab seejuures olema paindlik, kasvama koos ettevõttega. Samas tuleb koguda ja vaadata oma andmeid täiesti uuel viisil, et teha tuleviku otsuseid, mitte konstateerida minevikku. Majandustarkvara peab olema kaasaegne, hästi integreeritud ja aitama tööaega kokku hoida.

e-arveldaja – raamatupidamise tarkvara alustavale ja väikeettevõtjale (esimene aasta tasuta)

e-arveldaja on veebipõhine tarkvara, mis sobib hästi just alustavale ja väikeettevõtjale, aga ka mittetulundusühingule ning sihtasutusele. Sellel on tänaseks juba üle 5300 kasutaja.

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Tööriistad