Välisriigi tulude maksustamine

Üldist rahvusvahelisest maksustamisest

Välisriigi tulude maksustamisel on oluline residendi mõiste. Eestis maksustatakse residendi kogu maailmas teenitud tulu ning mitteresidendi ainult Eestist saadud tulu. Sarnaselt toimub see ka teistes riikides. Seega isik, kes elab ühes riigis ja töötab teises, peab paratamatult arvestama kahe riigi, nii elu- kui töökohariigi erinevate maksuseadustega. Eesti residendist füüsiline isik deklareerib Eestis kogu maailmas teenitud tulud, sealhulgas välisriigist saadud tulu isegi juhul, kui see on välisriigis juba maksustatud. Kahes riigis tulude deklareerimine ei tähenda veel topeltmaksustamist. Topeltmaksustamise vältimiseks koduriigis tavaliselt vähendatakse välisriigis teenitud tulult arvutatavat tulumaksu välisriigis juba tasutud tulumaksu võrra või seaduses sätestatud tingimustel hoopis vabastatakse välisriigis juba maksustatud tulud maksustamisest Eestis.

Residendi mõiste

Residendi mõiste leiame tulumaksuseaduse §-st 6. Maksustamise mõttes on isiku kodakondsusest olulisem, kus ta tegelikult elab ja millise riigiga ta on tegelikult rohkem seotud. Maksuresidentsust ei muuda ajutine elukohast eemalviibimine, kui elulised huvid on endiselt seotud Eestiga, isegi juhul, kui isik on kodust ära üle poole aasta. Kui Eesti resident viibib ajutiselt Eestist eemal tööl välisriigis, siis tema maksuresidentsus koduriigis reeglina ei muutu.

Maksu- ja Tolliamet on koostanud juhendi füüsilise isiku residentsuse määramise kohta, mis on avaldatud ameti veebilehel
http://www.emta.ee/
.

Maksulepingu kohaldamine

Eesti on erinevate riikidega sõlminud kahepoolse tulumaksuga topeltmaksustamise vältimise ja maksudest hoidumise tõkestamise lepingu (edaspidi maksuleping), millega lepinguosalised riigid jagavad maksustamise õigused omavahel eesmärgiga vältida lepinguosaliste riikide residentide topeltmaksustamist ning tõkestada maksudest kõrvalehoidumist nendes riikides.
Kui lepinguosalise riigi maksuseaduses sätestatu on vastuolus maksulepingus sätestatuga, kohaldatakse maksulepingu maksusoodustust või –vabastust. Erinevates riikides on maksulepingu kohaldamiseks erinevad korrad, võimalik, et maksuvabastuse saamiseks on vaja välisriigis tõendada saaja Eesti residentsust ja esitada tasutud või kinnipeetud tulumaksu tagastamise taotlus või koguni tuludeklaratsioon.

Palgatulu maksustamisest välisriigis

Eesti resident, kes töötab välisriigis, peab arvestama võimalusega, et nimetatud välisriigi seaduste kohaselt maksustatakse selles välisriigis teenitud tulu, isegi juhul, kui saajaks ei ole selle riigi elanik vaid on Eesti resident.
Olenevalt konkreetse riigi sätetest võib füüsiline isik ise olla kohustatud välisriigis saadud tulud välisriigi maksuhaldurile deklareerima, kuigi tavaliselt on tööandjad need, kes palgasaajate maksukohustused vähemalt esialgselt täidavad.

Seega on Eesti residendil alati enne välisriiki tööle asumist kasulik tutvuda just selle riigi maksustamise korraga, mis ei pruugi olla Eesti omaga väga sarnane. Paljudes riikides on sätted, mille kohaselt maksuhalduri juures registreerimata isikutele tehtud väljamaksetelt on kehtestatud tavapärasest kõrgemad kinnipeetavad tulumaksu määrad, mõnes riigis koguni üle 50% väljamakselt.

Välisriigis tasutava tulumaksu suurus võib oleneda näiteks palgasumma suurusest, aga ka tululiigist, erinevatest maksuvabastustest ja -soodustustest või muudest asjaoludest.
Kui Eestis on erisoodustuselt tulu- ja sotsiaalmaksu tasumise kohustus tööandjal, siis välisriikides on need tavapäraselt saaja maksustatava tulu hulgas. Lisaks tulumaksule võidakse palgalt välisriigis koguda muid makse, mida Eestis pole, näit kirikumaks.

Välisriigi maksukohustuste kohta soovitame hankida infot väljamakse tegijalt ja välisriigi maksuhaldurilt.

Paljude riikide maksuhaldurid pakuvad inglisekeelset infot oma veebilehel, näiteks maksustamise kohta Soomes aadressil
http://www.vero.fi/
.
Tasub tööandjalt uurida, milliseid makse ja millisele riigile töötaja palgalt makstakse. Kui tööandja on töötajatele tehtud väljamaksetelt maksukohustused täitmata jätnud, nõutakse maksuvõlad saajalt endalt kui maksumaksjalt sisse.

Juhime tähelepanu, et välisriigi tööandjad ei esita deklaratsioone Eesti maksuhaldurile, mistõttu välisriigi tulusid Eesti residendist töötajate tuludeklaratsioonis ei eeltäideta. Välisriigist saadud tulud on alati vaja ise Eesti tuludeklaratsiooni märkida. Kui Eesti maksuhaldur soovib kontrollida välisriigi tulude deklareerimise õigsust, saab ta Eesti residentide välisriigi tulude kohta infot välisriigi maksuhalduritelt. Erinevate riikide maksuhaldurid teevad koostööd Eesti maksuametnikega, et nõuda sisse Eesti residendi välisriigis tekkinud maksuvõlad.

Maksulepingu mõju palgatulu maksustamisele

Riikidevahelistes maksulepingutes on erinevate tululiikide maksustamise kohta eraldi sätted. Palgatulu maksustatakse reeglina ainult residendiriigis. Kuid kui töö on toimunud Eestiga maksulepingu sõlminud välisriigis, võidakse palgatulu maksustadada ka seal, kui maksulepingus märgitud tingimused on täidetud. Enimtuntud on tingimus, mille kohaselt töötamine välisriigis üle 183 päeva 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul toob kaasa maksukohustuse töö tegemise riigis. Kuid maksulepingu palgatulu maksustamist käsitleva artikli 15 lõige 2 annab palgatulu maksustamise võimaluse töö tegeliku toimumise riigile ka juhul, kui töötaja on viibinud välisriigis lühema perioodi, tingimusel, et tööandja on nimetatud riigis resident või omab seal püsivat tegevuskohta.

Maksuleping annab välisriigile õiguse maksustada Eesti residendi tulu, kuid maksu võetakse ainult juhul, kui selle välisriigi seadused maksustamise ette näevad, sest maksuleping ei sätesta seadusest mittetulenevaid maksukohustusi.

Kui riigiga, kus Eesti resident töötab, maksulepingut sõlmitud ei ole, võidakse palgatulu välisriigis maksustada nii nagu selle riigi seadus ette näeb.

Topeltmaksustamine välditakse Eestis, kuid maksulepingu olemasolul on selleks võimalused suuremad.

Oletame, et Eesti resident töötas ühe kuu Eestiga maksulepingu sõlminud riigis, näiteks Soomes, sai palka 10 000 Eesti krooni Soome tööandjalt, ning Soomes peeti nimetatud palgalt kinni tulumaksu 3500 Eesti krooni. Sellist maksustamist Soomes maksuleping ei keela. Kuna töötaja on Eestist eemal ajutiselt, siis tema maksuresidentsus Eestis ei muutu. Eesti residendist töötaja täidab andmed Soomest saadud palga ja seal kinnipeetud tulumaksu kohta Eesti tuludeklaratsiooni maksustatava tulu tabelisse 8.1. Eestis tulumaksu nimetatud tulult juurde ei määrata, sest Eesti seaduste alusel arvutatav tulumaks (2006.a 23%) oleks väiksem.

Maksuleping vabastab Eesti residendi palgatulu maksustamisest välisriigis, kui töötaja viibib välisriigis alla 183 päeva 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul ning töötab Eesti tööandja heaks ning palka maksab Eesti tööandja. Sellisel juhul maksab töötaja tulumaksu vaid Eestis, kuigi töö toimus välisriigis.

Kui Eesti äriühing osutab teenuseid välismaal, näiteks paigaldab maju Norras, ning selline tegevus toimub seal püsivalt, näiteks kauem kui 6 kuud, siis Norraga sõlmitud maksulepingu kohaselt loetakse, et Eesti äriühingul on Norras tekkinud püsiv tegevuskoht. Kui nüüd Eesti resident viibib nimetatud Eesti äriühingu töötajana Norras ehitusel, maksustatakse tema palgatulu Norras vaatamata selles välisriigis nimetatud töötaja poolt viibitud ajale.

Kui toodud näidete puhul Eesti resident oleks töötanud mõnes teises riigis, kellega maksuleping veel jõustunud ei ole, näiteks Venemaal, kohalduksid olenemata saaja residentsusest Venemaal alati nii Eesti kui ka Venemaa maksustamise sätted. Eestis võetakse Eesti residendi palgatuludelt tulumaksu arvutamisel arvesse tulumaks, mida Venemaa seaduste kohaselt Eesti resident pidi seal saadud tuludelt maksma.

Tööjõurent

Tööjõurendi all mõistame olukorda, kui tööandja annab oma töötajad kasutada teisele isikule, näiteks välisriigi residendile. Reeglina on töötasu maksmise kohustus tööandjal, kellega on sõlmitud tööleping, tööjõu kasutaja tagab töötingimused ja –ohutuse.

Kui töötajad alluvad Eesti äriühingult teenust saava välisriigi residendist isiku juhtimisele ja kontrollile ning Eesti tööandjal puudub vastutus ja kontroll töötajate üle, siis nimetatud töötajate maksustamisel loetakse, et Eesti äriühing ei ole enam tegelik tööandja, vaid pigem vahendaja. Sellise palgatulu maksustamisel tuleb lähtuda toimuva tegelikust sisust. Asjaolu, kus töö tegelikult toimub ning millise riigi resident on tööandja tegelikult, omab suurt tähendust lähetusega seotud hüvitiste maksustamisel Eestis ning maksulepingutes sätestatud palgatulu maksuvabastuste kohaldamiseks välisriikides.

Maksulepingu lahutamatuks osaks on selle protokoll. Norra, Soome, Rootsi, Taani ja Islandiga sõlmitud maksulepingute protokollides on säte, mille kohaselt tööjõurendi korral maksulepingust tulenevad palgatulu maksuvabastused välisriigis ei kehti, kui Eesti tööandja osutub hoopis tööjõu vahendajaks. Näiteks kui Eesti äriühing on oma töötajad rentinud Norra residendile, siis loetakse tegelikuks tööandjaks Norra residenti ning Eesti residendist töötajate palgatulu võidakse maksulepingu kohaselt maksustada Norras juba juhul, kui töötajad viibivad Norras alla 183 päeva 12 kuu jooksul.

Kui Eesti tööandja on Eestis tulumaksu samalt Norras teenitud tulult juba kinni pidanud, tekib töötaja palgatulu topeltmaksustamine.
Seetõttu ongi Eesti seaduses Eesti tööandjale ette nähtud võimalus tulumaksu mitte kinni pidada juhul, kui saajal on tõend, et sama tulu juba välisriigis maksustatakse. Topeltmaksustamine välditakse ja Eestis enammakstud maksud tagastatakse residendist füüsilise isiku tuludeklaratsiooni alusel.

Näiteks peeti Eestis kinni palgalt summas 10 000 krooni kinni tulumaks 1 840 krooni. Töötaja saab maksuteate ka välisriigi maksuhaldurilt, mille kohaselt sama isik peaks samalt tulult maksma tulumaksu välisriigis, näiteks summas 1 000 krooni. Nimetatud töötaja tasub tulumaksu välisriigi maksuhaldurile, deklareerib välisriigi tulud koos makstud maksuga Eestis ning taotleb tagasi Eestis kinnipeetud tulumaksu välisriigis tasutud osas (näites tagastatakse töötajale Eestis 1 000 krooni).

Kui välisriigi seaduste alusel siiski Eesti residente tulumaksuga ei maksusta, siis Eesti tööandja väljamakse tegijana peab residendist füüsilisele isikule tehtud tulumaksuga maksustatavalt väljamakselt tulumaksu Eestis kinni pidama, seda ka juhul kui Eesti äriühing väljamakse tegijana on vaid tööjõu vahendaja.

Lähetus

Eestis ei maksustata tulumaksuga Vabariigi Valitsuse kehtestatud tingimustel ja piirmäärades näiteks töötajale tööandja poolt makstavaid töölähetusega seotud päevaraha (tulumaksuseaduse § 13 lg 3 p 1). Töötaja lähetamise korral välisriiki on hetkel kehtiva määruse kohaselt maksuvaba päevaraha 500 krooni päevas. Kui isik osutab teenust võlaõigusliku lepingu alusel, ei saa lähetuse päevaraha maksuvabastust Eestis kohaldada.

Töölähetus on töötaja lähetamine tööülesannete täitmiseks väljapoole töölepinguga määratud töö tegemise asukohta. Töö tegemise asukoht kui töölepingu kohustuslik tingimus peab olema kindlaks määratud töölepingus. Töölepingus fikseeritud töö tegemise koht peab ka sisuliselt vastama sellele, kus töötaja peamiselt oma tööülesandeid täidab.

Kui Eesti äriühingu põhiline majandustegevus seisnebki Eestist tööjõu otsimises ja välisriiki vahendamises ning kui Eesti äriühingu või tööandja töötajad tegelikult kunagi Eestis ei tööta või kui töölepingusse on töö tegemise kohaks märgitud välisriik, ei saa olla tegemist lähetusega Eestist ning ei ole õigustatud lähetuse päevarahade maksuvabastus Eestis.

Maksuvabalt saab maksta päevaraha Eestis ainult juhul, kui sisu poolest on tegemist lähetusega.

Juhul kui tõepoolest on tegemist lähetusega, ei pruugi Eestis maksuvabad lähetusega seotud päevarahad ning sõidu- ja majutuskulud olla maksuvabad välisriigis. Sellised Eestist lähetamistega seotud tulud võidakse olenevalt välisriigi seadustest saaja palgatuluna tulumaksuga maksustada.

Samuti vastupidi, välisriigi seaduste kohaselt maksuvabadeks loetud tulud ei too automaatselt kaasa maksust vabastamist Eestis.
Näiteks kui välisriigi seaduste kohaselt antakse töötajale maksuvabastus päevarahale summas 100 krooni päevas seoses töötaja ajutise eemalviibimisega kodust, siis Eesti seadustes sellist maksuvabastust ette nähtud ei ole ning selline tulu maksustatakse koduriigis esimesest kroonist.

Muud tulud

Maksulepingutes on eraldi sätted erinevate tululiikide maksustamise kohta. Lisaks palgatulule on maksulepingutes reeglina kokku lepitud kinnisvaratulu, dividendi, intressi, litsentsitasu, vara võõrandamise kasu, ettevõtluse kasu, juhtimisorgani liikme tasu, esinejate tasu, pensioni ja riigiteenistuse tasu maksusoodustuste ja –vabastuste sätted. Konkreetsest riigist saadud konkreetse tululiigi korral tuleks lähtuda just selle riigiga sõlmitud maksulepingust. Igast välisriigist saadud iga tululiigi kohta arvutatakse Eestis tulumaks eraldi. Näiteks Soomes palgalt määraga 35% tasutud tulumaksusummaga ei saa vähendada samast või teisest välisriigist või Eestist saadud üüritulult tasutavat tulumaksu.

Soovitame täpsemat infot maksulepingute mõjust küsida Maksu- ja Tolliameti teenindusbüroodest, üldist infot saate Maksu- ja Tolliameti veebilehelt http://www.emta.ee/.

Välisriigi tulude deklareerimine Eestis

Eesti residendist füüsiline isik deklareerib Eestis ka välisriigis teenitud tulu. Välisriigis juba tasutud tulumaksusumma saab kirjutada residendist füüsilise isiku tuludeklaratsiooni välismaa tulude tululiigile vastavasse tabelisse või ettevõtluse vormi E välismaa tulude tabelisse vastava tulusumma juurde välisriigi tulumaksu lahtrisse. Eesti tuludeklaratsioonis võib näidata tulumaksu, mille tasumine oli välisriigi seaduste või maksulepingu alusel kohustuslik ja lõplik (tagastamatu).

Välisriigis teenitud palgatulu deklareeritakse Eesti füüsilise isiku tuludeklaratsioonis tabelis 8.1. Kui töö on välisriigis toimunud üle 183 päeva 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul ning palgatulu on välisriigis olnud maksustatav, kantakse andmed tabelisse 8.8. Nimetatud tabelisse kantud tulusid Eestis ei maksustata.

Kui töö on välisriigis toimunud üle 183 päeva 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul ja välisriigis on palgatulu olnud maksustatav, kuid välisriigis tegelikult tasutav tulumaksu summa on null, näiteks lubatud mahaarvamiste tõttu maksustatavast tulust, siis kantakse andmed samuti tabelisse 8.8. Palgatulu maksustamist välisriigis tõendab kirjalik kinnitus välisriigi maksuhaldurilt.

Kui aga Eesti resident sai välisriigist tulu, mida seal tulumaksuga ei maksustatud, siis makstakse kogu summalt tulumaks ainult Eestisse, arvestades lubatud mahaarvamisi Eestis.

Kui isik lahkub Eestist nii, et
enam elukohta Eestis
ei ole, muutub ka maksuresidentsus ning mitteresidendina ei ole tal enam Eestis kohustust deklareerida kogu maailmas teenitud tulu.

Välisriigi tulumaksu tasumise tõendamiseks peab Eesti residendist tulusaajal olema väljamaksja või välisriigi maksuhalduri tõend, millele on märgitud väljamaksjat ja saajat üheselt tuvastavad andmed, väljamakse suurus (üldsumma koos kinnipeetud maksudega) ja sellelt tasutud maksud liikide ja summade lõikes. Välisriigis tasutud tulumaks näidatakse tuludeklaratsioonis selles valuutas, milles saadi. Tõendile on oluline märkida väljamakse ja maksude valuuta ja kuupäev, sest saadud tulu ja makstud maksud arvutatakse Eesti kroonidesse vastavalt tulu saamise ja tulumaksu tasumise päeval kehtinud Eesti Panga päevakursile.
Nimetatud tõendile märgitud andmed kantakse tuludeklaratsiooni tululiigile vastavatesse tabelitesse. Tulu juurde märgitakse ka riik, kuhu on juba samalt tulult tulumaks makstud.

Tulumaksukohustuse arvutamisel Eestis arvestatakse ka Eesti seaduste kohaselt võimalike mahaarvamistega tulust. Kuid

Eesti tuludeklaratsiooni märgitud mahaarvamiste (näiteks eluasemelaenu intress, koolituskulu) alusel ei saa tulumaksu tagastada, kui Eestis ei ole üldse tulumaksu tasutud. Kui kogu aasta tulud on teenitud ainult välisriigis, siis Eesti tuludeklaratsiooni märgitud eluasemelaenuintressidelt, koolituskuludelt ega muudelt mahaarvamistelt midagi tagastada pole. Küll saab aga mahaarvamistega vähendada Eestis tasutavat tulumaksusummat, kui välisriigis tasutud tulumaks oli väiksem Eestis samalt tulult arvutatud tulumaksust. Näiteks kui välisriigis teenitud palgatulult summas 10 000 krooni tasuti välisriigis tulumaksu 1 300 krooni, tuleks Eestis juurde tasuda 1 000 krooni. Kui aga näiteks samal isikul on tehtud kindlustusmaksed täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu alusel (pensioni kolmandasse sambasse), mis on Eestis mahaarvatavad, (tulumaksuseaduse § 28 tingimustel) saab neid Eestis maksustatavast tulust maha arvata kuni 1000 krooni ulatuses ning tegelikult tuludeklaratsiooni alusel tulumaksu juurde tasuda ei tuleks.

Selles kirjutises toodud näidetes on tulumaksusumma arvutused toodud lihtsustatud kujul. Tuludeklaratsiooni alusel Eestis juurdemakstava tulumaksusumma arvutamisel võetakse arvesse kogu maailmas teenitud maksustatavad tulud, erinevatele tululiikidele kohalduvad erinevad maksumäärad, Eestis lubatud mahaarvamised ning viimaste piirangud, abikaasade ühisdeklaratsiooni korral ka abikaasa andmed, residendiks oldud perioodid jne, mistõttu võib tegelik kogu tuludeklaratsiooni alusel arvutatud tulumaksusumma näidete arvutustest konkreetsetest asjaoludest olenevalt erineda.

Topeltmaksustamise vältimine

Välisriigis juba tasutud lõplik (mittetagastatav) tulumaks võetakse Eestis samalt tulult tulumaksu arvutamisel arvesse ning olenevalt tululiigist kas vähendatakse Eestis tasumisele kuuluvat tulumaksu välisriigis samalt tulult juba tasutud tulumaksu võrra või vabastatakse välisriigis juba maksustatud tulu Eestis maksustamisest.

Kui välisriigis tasutud tulumaksusumma on suurem Eesti seaduste alusel samalt palgatulult arvutatud tulumaksust, siis Eesti tulumaksusummat ületavat välisriigi tulumaksu osa Eestis ei tagastata. Oletame, et Eesti resident on tasunud tulult summas 10 000 krooni välisriigis tulumaksu 3500 krooni. 2006.a saadud tuludele kohaldub Eestis tulumaksu määr 23%. Eeltoodus on näha, et Eesti tulumaksukohusustus samale tulule oleks olnud väiksem kui välisriigis makstud summa, kuid välisriigis kinnipeetutud maksust Eestis midagi ei tagastata.

Tuletame meelde, et Eestis võetakse kogu maailmas teenitud tuludelt tulumaksusumma arvutamisel arvesse ka maksuvabastused, näiteks maksuvaba summa 24 000 krooni aastas kohaldub ka välisriigi tuludele, kui Eestis maksustatavad summad puuduvad. Kuid kui välisriigis on juba tasutud tulumaksu rohkem Eestis arvutatust, ei ole Eestis maksuvaba summat võimalik kohaldada.

Kui aga Eesti seaduste kohaselt arvutatud tulumaks on suurem välisriigis tasutud tulumaksust, tuleb Eestis juurde tasuda vahe, mille võrra välisriigi tulumaks oli väiksem Eesti tulumaksukohustusest.

Näiteks kui välisriigis teenitud palgatulult summas 10 000 krooni tasuti välisriigis 13% tulumaksu, siis Eestis määratakse nimetatud summale juurde 10% ehk vahe (23-13), mille võrra Eesti tulumaks on suurem. Kogu Eestis juurdemääratava tulumaksusumma arvutamisel lahutatakse maksustatavast summast maha maksuvaba osa (24 000 krooni aastas) ning muud lubatud mahaarvamised, kui isik on vastavaid kulutusi teinud.

Olgu Eesti resident olnud 2006.a üle poole aasta välisriigis tööl ja saanud kokku 7 000 EUR palka. Eestis arvutatult tuleks tasuda tulumaks 19 671 EEK = (7 000 EURx15,6466-24000) x 0,23. Kui välisriigis on samalt summalt juba tasutud tulumaks 700 EUR, mis on 10 953 EEKi, siis Eesti ja välisriigi tulumaksu vahet summas 8 718 krooni (=19 671 – 10 953) Eestis tasuda ei tule, sest Eestis on nimetatud tulu maksuvaba (tulumaksuseaduse § 13 lg 4). Nimetatud palgasumma tuleb Eestis siiski deklareerida välisriigi tulude tabelis 8.8.

Võimalikud tulumaksu ümberarvutused

Asjaolu, et Eesti tööandja on välisriigis teenitud tuludelt tulumaksu juba Eestis tasunud, ei vabasta saajat tulude maksustamisest välisriigis. Maksulepingutes on riigid kokku leppinud, millise tululiigi korral millise riigi seadused kohalduvad. Kui Eesti residendil tekib Eestis juba maksustatud tulult maksukohustus ka välisriigis selle riigi seaduste ja maksulepingu alusel, tagab topeltmaksustamise vältimise koduriik Eesti ning eelnevalt Eestis enammakstud tulumaks tagastatakse Eestis maksumaksja taotluse alusel.

Kuna erinevate riikide tulude deklareerimise korrad ja tulumaksu tasumise tähtajad on erinevad, on võimalik, et samalt tulult välisriigis tasutud tulumaksu saab Eestis deklareerida ja arvesse võtta tunduvalt hiljem kui on Eestis samade tulude deklareerimise ja nendelt tulumaksu tasumise tähtaeg. See tähendab, et välisriigi tulumaksu Eestis arvessevõtmiseks on vaja Eestis juba esitatud tuludeklaratsioon parandada ja taotleda Eestis enammakstud tulumaksu tagastamist.

Kui välisriigi tulu on Eestis juba deklareeritud koos välisriigis tasutud tulumaksuga, kuid pärast Eestis tuludeklaratsiooni esitamist selgub, et välisriigis esialgselt makstud tulumaks ei olnudki lõplik vaid näiteks osaliselt hiljem maksumaksjale tagastatakse, on samuti vaja Eestis tuludeklaratsiooni muuta. Välisriigi tulumaksusumma muutumisest tuleneva ümberarvutuse tulemusena on võimalik, et maksukohustus Eestis suureneb ning tulumaksu on vaja juurde maksta Eestis.

Kui Eesti resident leiab, et tema välisriigi tulude maksustamine ei olnud kooskõlas nimetatud riigiga sõlmitud maksulepinguga, on maksumaksjal õigus vaidega pöörduda Eesti maksuhalduri poole.

Sotsiaalmaksuga maksustamisest

Lisaks tulumaksule maksustatakse palgatulu erinevates riikides erinevat liiki sotsiaalkindlustuse maksudega, mida reeglina makstakse riigis, kus töö toimub. Eestis on sotsiaalmaksukohustus tööandja kanda, kuid see pole kõigis riikides nii. On tavapärane, et erinevad sotsiaalkindlustuse maksud peetakse välisriigis kinni töötaja palgast.

Kokkuvõtteks

Oluline on meeles pidada, et Eesti residendi välisriigi tulud deklareeritakse alati ka Eestis. Välisriigis teenitud tulud võidakse olenevalt töötamise riigi maksuseadustest ning maksulepingust maksustada ka selles välisriigis. Eesti residendi topeltmaksustamine välditakse Eestis. Välisriigi tulud ei ilmu eeltäidetuna Eesti tuludeklaratsiooni, mistõttu koormus deklareerimiseks vajalike tõendite kogumisel on maksumaksja õlul. Tulenevalt erinevustest riikide maksusüsteemides ja deklareerimise ning tulumaksu tasumise tähtaegades võib olla vajalik Eestis juba esitatud tuludeklaratsiooni muutmine ja juba tasutud tulumaksusumma ümberarvutus. Kui isik on Eestist lahkunud ja muutunud mitteresidendiks, ei pea ta deklareerima kogu maailmas teenitud tulu Eestis.

Osale arutelus

Toetajad:

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Kiire ja lihtne aruandlus ja palgaarvestus

Raamatupidamistarkvaraga AccountStudio muudad aruannete koostamise ja palkade arvestamise kordades lihtsamaks ja kiiremaks.

Standard ERP on integreeritud äritarkvara keskmistele ja suurtele ettevõtetele.

Standard ERP ühendab endas traditsioonilise ettevõtte ressursiplaneerimise (ERP) ja kliendihalduse (CRM) kõrval laialdasel hulgal erilahendusi lähtuvalt ettevõtte spetsiifikast ning vajadustest.

Valdkonna tööpakkumised

SAINT-GOBAIN EHITUSTOOTED AS otsib OSTURESKONTRO RAAMATUPIDAJAT

Saint-Gobain Ehitustooted AS

17. oktoober 2017

Uudised

Tööriistad