Autor: Raamatupidaja.ee • 8. veebruar 2007
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tööraamatu kätteandmisega viivitamisel tekkiva kahju hüvitamine

Riigikohus selgitas 1. novembri 2006. a lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-76-06 tööandja vastutuse eeldusi töötaja tööraamatu kinnipidamisel.

Kehtiva Eesti Vabariigi töölepingu seaduse (TLS) § 119 lg-st 1 tulenevalt on tööandja tööraamatu kinnipidamisel kohustatud maksma töötajale keskmist palka iga tööraamatu kätteandmisega viivitatud päeva eest kuni tööraamatu kätteandmiseni.

Riigikohus märgib oma otsuses, et pärast võlaõigusseaduse (VÕS) jõustumist (s.o 1. juulist 2002. a) on TLS § 119 lg 1 kohaldamise eeldused muutunud. TLS § 119 lg 1 sätestatud hüvitiste eesmärgiks oli lihtsustada kahju nõudmist selliselt, et töötaja ei peaks tõendama talle tekkinud kahju. See oli ka põhjendatud, kuivõrd normi kehtestamise ajal 1992. a lähtuti asjaolust, et töötaja ei saanud tööle asuda, kui tal ei olnud uues töökohas esitada tööraamatut (TLS § 30 lg 1 p 2). Seetõttu oli ka põhjendatud hüvitise maksmine kuni tööraamatu kätteandmiseni. Praeguseks ajaks on õiguslik olukord oluliselt muutunud, sest tööraamatu puudumine või selle esitamata jätmine ei takista töölepingu sõlmimist. Seega ei ole ühest küljest mõistlikku põhjust eeldada, et töötajale tekib kahju tööraamatu puudumise tõttu, kuid teisest küljest ei saa kahju tekkimist ka täielikult välistada.

Alates 1. juulist 2002. a tuleb õiguskaitsevahendite kohaldamisel lähtuda ka VÕS sätetest, kuivõrd VÕS § 1 lg 1 tulenevalt kohaldatakse võlaõigusseaduse üldosas sätestatut kõikidele lepingutele, sealhulgas töölepingutele. VÕS § 6 lg 1 kohaselt peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Riigikohus leiab oma otsuses, et hea usu põhimõttega oleks vastuolus, kui tööandja peaks maksma hüvitist tööraamatu kätteandmisega viivitamise eest, kuigi töötaja ei ole seeläbi kahju saanud.

VÕS § 101 lg 1 p 3 sätestab ühe õiguskaitsevahendina kohustuste rikkumisel kahju hüvitamise nõude. Seega kui tööandja rikub tööraamatu kätteandmise kohustust, võib töötaja nõuda kahju hüvitamist VÕS alusel, kuid nõude rahuldamise eelduseks on töötajal kahju tekkimine. Ehk teisisõnu, töötaja peab tõendama, et tööraamatu kinnipidamisega on talle kahju tekkinud.

Riigikohus selgitab täiendavalt, et juhul, kui töötaja tõendab, et tal on tekkinud kahju tööraamatu kätteandmisega viivitamise tõttu, võib tööandja vastutusest vabanemiseks tugineda VÕS §-le 103 ja tõendada, et tema võimalik kohustuse rikkumine on vabandatav.

Täiendav informatsioon: Advokaadibüroo Glimstedt Straus & Partnerid partner Ilmar Straus ([email protected]) või jurist Melika Kiilmaa ([email protected]).

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700