Töö Eesti ja Soome vahel

Kuna Soome on kohe meie naaberriik, on paljud eestlased olnud huvitatud sellest, et kuidas saavad Helsingis töötamisega hakkama need eestlased, kes valinud oma tee soomlaste kõrvale. Et kuidas elatakse siis, kui töö annab põhjuse ja vajaduse pidevalt liikuda Eesti ja Soome vahel?

Kui sõitsin hiljuti laevaga Helsingisse, kuulsin kogemata pealt jutuajamist, kus kaks kolleegi vestlesid töö teemadel. Alguses jäi mulje, et nad on bussijuhid, kes sõidavad parajasti esmaspäeva hommikul Soome tööle, kuid lähemalt uurides selgus, et tegemist on hoopis autojuhtidega.

Kuna intervjuu teema oli juba üles võetud ja autojuht Ain Kalamäe lahkesti nõus oma tööst Raamatupidaja.ee-le rääkima, ongi selles loos kajastatud teemat, kuidas korraldab üks inimene oma elu siis, kui töö annab põhjuse pidevalt Eesti-Soome vahel sõita.

Ain Kalamäe töötab autojuhina tegelikult juba kolmandat aastakümmet ning vaata, et peagi ei hakka tiksuma neljas aastakümme.

Staažikas autojuht hakkas kunagi selle töö peale, kuna autosõit ja rooli keeramine tundusid kuidagi hingelähedased ning nüüd ei kujutagi ta ette, et mõnda muud tööd teha tahaks. Imelik on seegi, et kui vahel mehaanilisemat masti tööd tegevad inimesed kurdavad, et istuv amet hakkab tervisele, siis Kalamäe sama meelt ei ole.

“Liigesed jäävad natuke kangeks vahel, aga muud terviseprobleemi ma oma tööst küll saanud ei ole,” märgib ta.

Kalamäe töötab firmas ES Sadolin AS. Tegelikult teeb ta kaubavedusid ka Eesti-siseselt, kuid vähemasti kord nädalas saab ta korralduse sõita Helsingisse Sadolini tehase sealsesse esindusse. Ja nii võtabki Kalamäe ette Soome sõidu.

“Tegelikult pole selles midagi rasket,” möönab ta. “Olen juba ära harjunud ja kui alguses ei osanud sõnakestki soome keelt, siis nüüd juba pursin ka seda.”

Soome sõidu paberid, saatelehed, saab ta kätte logistikult eelnevalt tööpäeval, ja tavaliselt stardib ta Raplast, oma kodulinnast juba varahommikul, et jõuda näiteks kella kaheksase laeva peale. Viking Line’iga on Kalamäe harjunud sõitma, kuna see laev võtab peale ka värvaineid, mida kõikidele laevadele pole lubatud.

Euroopa Liidus olles on kaubavedude asjaajamine tunduvalt lihtsam kui enne, räägib Kalamäe. Kui varem oli palju tegemist nii Eesti kui ka Soome tollidega, on nüüd paberimajandus kohe tunduvalt kergem - lihtsalt osta broneeritud laevapilet välja ning sõida koos oma suure autoga laevale. Auto jääb autotekile seisma, Kalamäe aga läheb reisijate tekile ning tavaliselt mööduvad enamik reisidest kolleegide seltskonnas ja vesteldes.

Helsingisse kohale jõudes sõidab Kalamäe kohe Sadolini sealsesse esindusse, mis asub Ida-Keskuses. Ja edasi toimib tema töö nagu iga teine kaubavedu - kaubaalused laaditakse maha (ka Kalamäe ise aitab kaasa laadimisel - seega on tema töö talle ka spordi eest) ja omakorda kaup, mis vajab Eestisse toimetamist, laaditakse peale.

Vajalikud saatelehed on taas Kalamäel vaja vaid vastu võtta. Ja nii ongi tema tööotsa üks olulisemaid ülesandeid täidetud. Õhtul tuleb laev Eestisse tagasi. Ja autojuht sõidutab oma auto koos kaubaga Raplasse. Töö on tehtud - edukalt.

“Tegelikult meeldib mulle täitsa Soomes käia. Vaheldust on. Ja ikka natuke teistmoodi. Mulle meeldib palju ringi liikuda, suhelda. Ja Soomes on liiklus ka palju parem kui Tallinnas. Võibolla see tundub ka seepärast nii, et ise oled välismaal ettevaatlikum, aga liikluskultuur tundub siiski viisakam.”

Laevasõitudel on Kalamäe meelest tore seegi, et kolleegidega vesteldes kuuleb teiste töölugusid. Näiteks üks kolleegidest teeb ka tihti Soome-sõite - tema töö on vaid keerulisem, sest kaupa tuleb Soomes laiali vedada mitmetesse kohtadesse, samas kui Kalamäel on vaid üks ots ja üks kindel sihtpunkt.

“Kui ikka kümnes kohas võtad kaupa peale ja kümnes kohas pead selle maha laadima, siis see teeb küll autojuhi töö keerulisemaks, aga muud probleemi pole,” märgib Kalamäe.

Amet on talle õpetanud lisaks kannatlikkusele ka ettevaatlikkust, sest liikluses on just ettevaatlikkus kõige olulisem. Et vältida õnnetusi, millest tegelikult kuuleb ju iga päev - selleks on vaja õppida olema viisakas liikleja.

Soomlastega koostöö suhtes on Kalamäel vaid positiivsed kogemused, ehkki samas on ta tähele pannud ka seda, et kui eestlased teevad ka vahel ületunde, kui töö nõuab, siis ometi soomlased on seda meelt, et kui tööaeg on läbi, siis see on ka läbi.

“Olen tähele pannud, et ületunde soomlased juba ei tee,” räägib Kalamäe.

Küsisin temaltki selle kohta, et kui palju ta puutub oma töös kokku ka raamatupidajatega või palgaarvestajatega. Ja selgus - et Sadolinis töötatud aastate jooksul pole Kalamäe kordagi - vähemalt mäletamist mööda - oma firma raamatupidajatega kokku puutunud.

Palk läheb otse ju pangaarvele. Seejuures palgaga ja üldse tööga vajalikud lepingud saadetakse tänapäeval ka koju posti teel. Vajalikud dokumendid, mis kaubaveol vajalikud, saab ta logistikult. Ja tõesti - raamatupidajad on need kolleegid, kellega autojuht üldse kokku ei puutugi.


Osale arutelus

  • Aive Antsov

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Taavi Majandustarkvara

Taavi Majandustarkvara iseloomustab laialdane funktsionaalsus, integreeritavus ja hea klienditugi. TAAVI Majandustarkvara aitab ettevõttel luua tervikliku integreeritud infosüsteemi, mis käib pidevalt ajaga kaasas.

Kiire ja lihtne aruandlus ja palgaarvestus

Raamatupidamistarkvaraga AccountStudio muudad aruannete koostamise ja palkade arvestamise kordades lihtsamaks ja kiiremaks.

Valdkonna tööpakkumised

Maxima otsib FINANTSANALÜÜTIKUT

Maxima Eesti OÜ

22. detsember 2017

Taxify is looking for an ACCOUNTANT

Taxify OÜ

17. detsember 2017

Uudised

Tööriistad