Autor: Raamatupidaja.ee • 28. jaanuar 2007
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Siirdehindade maksustamine alates 1. jaanuarist 2007

1. jaanuaril 2007. a hakkasid kehtima tulumaksuseaduse muudatused, mis laiendavad siirdehindade maksustamise võimalusi. Kuna tegemist on kuuma teemaga, siis anname alljärgnevalt lühiülevaate siirdehindade maksustamisest alates 2007. a algusest.

Siirdehinnad (inglise keeles transfer prices) tähendavad kaupade ja teenuste hindu ema- ja tütarühingute või nn assotsieerunud ettevõtete vahelistes tehingutes. Kuigi Eesti tulumaksuseaduses on juba aastaid olnud alus siirdehindade maksustamiseks, ei ole seda võimalust Eestis seni praktiliselt kasutatud.

Alates 1. jaanuarist 2007. a hakkasid kehtima tulumaksuseaduse muudatused, mis laiendavad siirdehindade maksustamise võimalusi, mh kuuluvad tulumaksuseaduse sätted siirdehindade maksustamise kohta kohaldamisele sõltumata sellest, kellega Eesti FIE või juriidiline isik tehinguid teeb. Samuti lisati tulumaksuseadusse ka sätted, mille kohaselt antakse maksuhaldurile õigus nõuda residendist juriidiliselt isikult siirdehinna turuväärtuse kindlaksmääramiseks täiendavaid andmeid seotud isikutega tehtud tehingute kohta ning selle kontserni struktuuri ja tegevuse kohta, kuhu residendist äriühing kuulub.

Koos nende tulumaksuseaduse muudatustega jõustus 1. jaanuaril ka rahandusministri 10. novembri 2006. a määrus nr 53 „Seotud isikute vahel tehtud tehingute väärtuse määramise meetodid”. Määruses on kehtestatud detailsemad turuväärtuse määramised meetodid ning samuti on kehtestatud täiendavad nn siirdehindade dokumenteerimise nõuded. Sellised dokumenteerimisnõuded tulenevad mh Euroopa Nõukogu poolt 20. juunil 2006. a heakskiidetud juhendist siirdehindade dokumentatsiooni kohta Euroopa Ühenduse assotsieerunud ettevõtetele (Code of Conduct on transfer pricing documentation for associated enterprises in the European Union, ametlik lühend EU TPD).

Rahandusministri poolt kehtestatud dokumenteerimisnõuded ei kehti kõigile Eesti maksukohustuslastele, vaid need puudutavad üksnes:

residendist krediidiasutusi, kindlustusseltse ning väärtpaberibörsil noteeritud äriühinguid;residendist äriühingut, kellel on töötajaid arvestatuna koos seotud isikutega 250 või rohkem või kelle tehingueelse majandusaasta käive koos seotud isikutega oli 50 miljonit eurot või rohkem või kelle konsolideeritud bilansimaht oli 43 miljonit eurot või rohkem;ning tehingut, mille üheks osapooleks on madala maksumääraga territooriumil asuv isik.Neil juhtumitel tuleb maksukohustuslasel siirdehindu sisaldavad tehingud dokumenteerida, koostades kaks nn toimikut:rahvusvahelist kontserni puudutavad dokumendid, mis moodustavad põhitoimiku;Eesti residendist juriidilise isiku ning tema tehtud tehingute kohta käivad dokumendid, mis moodustavad riigiomased dokumendid.

Koostatud dokumendid peavad võimaldama maksuhalduril veenduda, et maksumaksjal oli põhjust uskuda, et siirdehind vastab turuväärtusele. Dokumentatsiooni koostamiseks ja maksuhaldurile esitamiseks antakse reeglina maksukontrolli käigus vähemalt 60 päevane tähtaeg, kuid soovitatav on kindlasti koostada seda jooksvalt, tehingute tegemise käigus.

Siiski ei tähenda rahandusministri poolt kehtestatud dokumenteerimisnõuete subjektide piiratud ring seda, et siirdehindade maksustamine ei pruugi puudutada isikuid, kellele dokumenteerimiskohustus ei laiene. Tulumaksuseaduses sätestatud siirdehindade maksustamise (mitte dokumenteerimise) nõuded kehtivad kõigile juriidilistele isikutele ning FIE-dele. Ent üldpõhimõtete kohaselt on maksukohustuslase poolne tõendamiskoormus täidetud, kui täidetud on sellised dokumenteerimisnõuded. Kui dokumentatsioon siirdehindade kujunemise ja selle aluseks olevate asjaolude kohta on korrektselt koostatud, siirdub siirdehindade maksustamisega seotud tõendamiskoormus maksuhaldurile. Selliseks peaks selgete dokumenteerimisnõuete täitmine andma maksukohustuslasele teatud kindluse, et hindade määramisel kontsernisiseste tehingute korral on toimitud õigesti.

Et arvestuslikult toimub 60% rahvusvahelisest kaubandusest rahvusvaheliste äriühingute vahendusel, siis on siirdehindade küsimus viimastel aastatel kogu maailmas aina enam tähelepanu saanud. Eestis, kus juriidilise isiku jaotamata kasum ei ole tulumaksuga maksustatud, on olnud seni väiksem huvi tehingute tegelike väärtuste varjamiseks. Kahtlemata hakkab Eesti maksuhaldur siirdehindade maksustamisele senisest suuremat tähelepanu pöörama, mh ka selleks et osaleda efektiivselt topeltmaksustamise vältimise alases koostöös.

Täiendav informatsioon: Advokaadibüroo Glimstedt Straus & Partnerid partner Priit Lätt ([email protected]) või jurist Rainer Eidemiller ([email protected]).

Vaata lisaks:

Raamatupidaja.ee koolitus "Siirdehindade olemus ja nende maksustamine"

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700