24. jaanuar 2007
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kuuma saunaga kehva suusailma vastu

Niiske talv loob soodsa pinnase viirushaiguste levikuks. Soe ilm võib meid petta ning meelitada välja kergema riietusega, kuid seejuures jõuab kõle tuul niiske ilmaga teha me kehaga hävitavat tööd. Veel enam — organism on jäänud talve tulekuks päikesevalguseta ikkagi nõrgemaks.

Kõik oleneb sellest, kui tugev on immuunsüsteem võitlemaks külmetushaigustega. Palju sõltub toitumisest ja karastatusest. Suvine vitamiinirikas toit oli see, mis paljuski määras organismi vastupidavuse haigustele, kuid vähem tähtis pole toit, mida sööme just täna ja praegu.

Külma vastu kuumaga

Kui rõskete ja tuuliste ilmade tulekuga hakkab meid kimbutama nohu, köha, pea- ja kuklavalu, siis oleks aeg enesele teadvustada, et organismis on midagi korrast ära. Külmetus tuletab meelde, et on aeg midagi ette võtta ja muuta elukorraldust. Kui tekivad külmavärinad ja peavalu, ei tohiks kohe haarata tablettide järele. Ei tohi võtta kohe alguses võimalust võidelda haigusega ise, sest tabletid nõrgestavad organismi.

Külmatunde vastu tuleb kohe astuda kuumaga, miatte lastes külmal võimust võtta. Tähtis on soojatunde saavutamine. Hea, kui saab kütta sauna soojaks või hüpata kuuma ürdivanni. Kui seda võimalust pole, piisab ka põleva kamina või ahju ääres kuumas jalavannis istumisest.

Hea, kui on käepärast kuuse- või männiekstrakt, mida lisada sorts vette. Veel parem on teha põldosjaga jalavanni ja juua samal ajal ka põldosja kuuma teed meega. Loomulikult võib teha sinepivanni ja turjale asetada sinepi(pipra)plaastrid, mis ammust ajast kõigile teada. Ei ole vaja oodata, kuni haigussümptomid välja löövad, keha kuumutamine on organismile kiireks abiks võitluses haigusega.

Peame meeles, et palavikku pole mõtet kohe alla võtma hakata tablettidega. Palavik vabastab meid jääkainetest ja püüab taastada organismi normaalse seisundi. Palavik on haiguse väljaravija ja koheselt tablettidega pidurdada seda ei tohiks. Tuleb mõelda vaid oma organismi tugevdamisele, et tal jätkuks sisemisi jõude haigusega võitlemiseks ja siin on osa ka soojusregulatsioonil.

Kui palavik juba tõuseb, on hilja kuumaga võitlema hakata, sest siis on keha täis aktiivsust. Palavikuga tekkivat kuumust tuleks summutada jahedate kompressidega, määrides keha viina-vee seguga või õunaäädikaga. Palaviku ajal pole ka hea liiga kuumi jooke juua ega palju süüa.

Mida süüa, et mitte haigeks jääda

Ei maksa arvata, et pimeda ja sünge aja saabudes peaks hakkama sööma rasvaseid toiduaineid energiavajaduse rahuldamiseks. Praegusel ajal nõuab organism veelgi enam vitamiini- ja mineraalaineterikkaid toiduaineid. Kui suvel sõime aedvilju rohkem toorelt ja lubasime endale rohkem toite külmalt süüa, siis praegu on mõttekas tarvitada sooja toitu ja kuuma jooki. Külmade ilmadega ihkame ju rohkem sooja suppi ja praadi köögiviljahautistega ning kuuma jooki.

Hea, kui sügavkülmikusse on varutud vitamiinirikast kraami, oleks sel puhul ju puhas toidukraam omast käest võtta. Profülaktika mõttes, aga ka haigestumisel on eriti oluline palju juua ja parimad on muidugi omatehtud mahlad ilma säilitusaineteta. Joomiseks sobivad ka ravimtaimedest tehtud teed. Juua on vaja just neerude töö stimuleerimiseks ja parimad on just hapud mahlad, ka ravimteele (olgu see kummelist, kõrvenõgesest, põldosjast, piparmündist või muust) oleks vaja lisada haput mahla. Ärme unusta ka mett joogile lisamast.

Ka talvel peame jääma normaalse segatoidu juurde nii, et umbes 70% oleks taimseid ja 30% loomseid saadusi. Ei pea tormama poest kõiki eksootilisi puuvilju ostma, kui endal olemas puhas kaup külmikus või keldris. Piisab isegi oma õuntest, kõrvitsast, peetidest, porgandist, kapsast jm selle sarnasest.

Kui sügavkülmas on astelpajumarjad, mustsõstrad, vaarikad või maasikad — siis olgu need igapäevasel toidulaual. Pole vaja oodata haigeks jäämist, et alles siis neid tarvitada. Oluline on organismi tugevus, et mitte haigestuda.

Soovitusi haiguste ennetamiseks ja raviks

Jäta esikohale kiudaineterikas toit köögiviljade, marjade, puuviljade ja täisteratoodete näol. Eriti oluline on valida toite rafineerimata toiduainetest, et saada kätte organismile vajalikud vitamiinid ja mineraalained. Unusta valge sai ja peenleib! Parim organismi turgutaja on kaerapiim, mida tuleks juua pikemalt paaripäevaste vaheaegadega.Olulised on kõik hapupiimasaadused, eriti biotooted, mis rikastavad organismi kasulike “elusbakteritega”, aidates võidelda kahjulike bakterite ja viirustega.Tähtis on korralik hommikusöök. Peale klaasi vee joomist (organismi saastainetest puhastamiseks) peame sööma täisteraviljadest putrusid, kuhu lisatud riivitult aedvilju vitamiinidega rikastamiseks. Müslid, helbed ja kama külma piimaga jäägu suviseks toiduks! Eks füüsilise töö tegijad söögu juurde ka võileibu koos kuuma joogiga, kui selleks vajadus. Talvel ei tohi unustada kaunvilju, mis on rikkad valkainete ja B-rühma vitamiinide poolest. Oatoidud aitavad tõsta vastupanuvõimet nakkushaigustele.Liha söömisel jäägu kehtima reegel: vähem rasvast, rohkem taist. Kuid ärge unustage kala. Kasulikumad on rasvased kalad tänu oma rasvhappelisele kooslusele. Nii on omal kohal heeringas, ka räim, skumbria, lõhe jt rasvarikkad kalad. Kalavalk on hästi seeditav ja kalarasv lisaks oomega rasvhapetele annab ka vajalikud rasvlahustuvad vitamiinid.Nüüd on ka aeg teraviljade idandite söömiseks, need on tõelised organismi tugevdajad. Valmisidandeid võite osta poest või teha ise. Kõik puuvilja-, marja- ja köögivilja mahlad on omal kohal, eelistada tuleks värskelt valmistatud toormahlu. Kasulikud on jõhvika-, kirsi-, mustsõstra-, vaarika-, kõrvitsa-, porgandimahl jt. Eriti hea profülaktika mõttes ja ka haiguse algperioodil on peedimahl, mille joomine soojana võib tagandada haiguse paari päevaga. Kõiki naturaalseid mahlu lahjendada veega ja juua soojana koos meega.Ärge unustage mett. Mesi annab kiirelt energiat, ravib külmetuse korral põletikulisi koldeid ja tugevdab organismi. Meega võib teha rindkere kompresse, tilgutada veega lahjendatult ninna, ravida kurgu limaskesta (lasta suus sulada) ja lisada mahladele ning ravimteedele.Organismi talviste rünnakute eest kaitsevad küüslauk ja sibul. Tänu antibakteriaalsele toimele hävitavad nad kahjulikke baktereid, tugevdavad immuunsüsteemi. Kasulik on läbi teha ravikuur küüslaugu tinktuuriga. Nohu leevendab küüslaugu või sibula tõmmis meega, mida ninna pannes lahjendada veega. Bronhiidi ja kopsupõletiku korral on kasulik teha mee, küüslaugu, sibula, mädarõika ja jõhvikasegu, mida hoida eelnevalt paar päeva külmkapis. Seda segu tuleks võtta iga päev söögi kõrvale, mis kergendab bronhiidi, kopsupõletiku ja gripi kulgu.Külmetushaiguste peletajad on ka mädarõigas, mustrõigas, porru jt. Kindlasti ei tohiks talvel puududa nii joogis kui ka toidus ingver. See juur on jõudnud toorena köögi- ja puuviljaosakondadesse, kuid ka pulbrina maitseainete letti. Vitamiinid kuivatamisel kaovad temast, seega raviks tuleks kasutada üksnes värsket juurt. Ingver on soojendav taim, loob külmetamise korral tee hulgas kohe sooja tunde, hoiab ära kõrge palaviku, hävitab gripiviirused, leevendab valu jm. Kuid profülaktika mõttes tuleks teda mitte üksnes teena juua, vaid riivida ka igapäevatoitudesse (pipra asemel). Ingverijuur sobib kõikjale, kuhu lisatakse peterselli, mädarõigast või küüslauku. Toidud, kuhu lisatakse kaneeli, sobib samuti ingver.Nii profülaktikaks, kui ka haiguste korral on omal kohal maitse- ja ravimtaimed saialill, naistepuna, piparmünt, monarda, pune, mustsõstralehed ja -marjad, pärnaõied, liivatee, paiseleht, sookail, põdrasammal, salvei, põdrakanep, raudrohi, meliss, maasikalehed, kummel, petersell/seller, kõrvenõges, vaarikamarjad ja varred-lehed, kibuvitsa- ja astelpajumarjad, kadakamarjad, pihlakamarjad jt. Neist valmistatud teesid juua mitu korda päevas. Olulised on suvel varutud taimetinktuurid: punane päevakübar, kasepungad, naistepuna, saialill jt. Kui pole enda valmistatud, siis võib osta ka apteegist. Neid on hea lisada soojale joogile või võtta lahjendatult sooja veega enne sööki.Hingamisteede haiguste korral on head ka igasugu inhalatsioonid, nagu kartuliaur, soodaaur, purustatud küüslaugu ja sibula aur, nuluõli aur jt.Kurguhädade korral on abiks ravimtaimedest valmistatud tõmmised ja tinktuurid — salveist, saialillest, päevakübarast, kasepungadest, sibulast, küüslaugust, soolast, meest jt. Kanget tõmmist ja tinktuuri tuleb lahjendada veega ja kuristada nendega kurku.

NB! Haigusi on vaja ennetada, anda organismile rohkem kui tavaliselt C-vitamiinirikkaid ja rohkesti mikroelemente sisaldavaid toiduaineid. Ei ole vaja suurendada söögikogust, vaid muuta korrapärased 4 söögikorda vitamiini- ja mine-raalaineterikkaks. Lisaks jalutuskäigud looduses, veeprotseduurid, hommikuvõimlemine ja üha leviv kepikõnd (tagab ka õige hingamise).

RETSEPTE KÜLMETUSHAIGUSTE RAVIKS

2 spl riivitud ingverijuurt, 1 kaneelikoorepulk, 1 tl tilliseemneid. Segu vala üle 3 kl veega, hauta tasasel tulel 10 min, kurna jahtunult ja joo meega kuumalt 3 kl päevas. Võid valmistada üksnes riivitud ingverijuurest ja lasta tõmmata umbes 20 min.

* * *

1 spl peenestatud vaarikalehti ja varsi, 1 tl pärnaõisi, 1 tl kasepungi, 1 tl kummeliõisikuid. Segu vala üle 1 l keeva veega, lase tõmmata soojas 20 min, kurna ja joo soojana päeva jooksul.

* * *

1 spl kibuvitsamarju vala üle 1 kl keeva veega, hoia termoses üle öö, kurna. Joo 0,5 kl koos 1 spl toore sidrunimahla ja meega.

* * *

2 peenestatud küüslaugu küünt ja 1 punase pipra kaun vala üle 1 kl viinaga, võta tinktuuri 20 tilka sooja veega kord või kaks päevas.

* * *

1 spl peenestatud taruvaiku vala üle 100 ml piiritusega, lase seista pimedas 10 päeva või koheseks tarvitamiseks soojenda vesivannil 1 tund. Võta selitatud lahusest 1 dessertlusikas 0,5 kl 60kraadisesse vette ja joo lonkshaaval 1 kord päevas.

* * *

1 peotäis peenestatud männi või kuusekasve vala üle 1 l keeva veega, lase tõmmata termoses 5 tundi või keeda 30 min aeglael tulel, kurna. Joo 3 kl päevas enne sööki soojalt meega.

* * *

1 tl saialille õisi; 1 tl naistepuna-, 1 tl pune-, 1 tl piparmündiürti. 1 spl segu vala üle 1 kl keeva veega, lase tõmmata 20 min, kurna, joo 1 kl õhul enne magamaminekut.

* * *

1 kl röstimata kaerahelbeid vala üle 1 l toasooja veega, lase seista u 5 tundi, sega aeg-ajalt. Kurna marliga kaetud sõelal, pigista marli abil kogu vedelik välja. Tekkinud “piim” joo soojana koos meega, soovitavalt 0,5 kl korraga 3 korda päevas enne sööki.

* * *

1 spl peenestatud põdrasammalt, 1 tl peenestatud sookailu, 1 spl aed- või nõmmliivateed, 1 spl peenestatud paiselehte. 1 spl segu vala üle 1 kl keeva veega, lase seista termoses 5 tundi, kurna ja joo 3 kl päevas meega soojalt söögi vaheaegadel (sobilik köha korral).

NB! Kui pole kõiki komponente teesegu valmistamiseks, võid teesid juua ka üksikutest taimedest.

Autor: Aive Luigela

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700