Pensionikindlustus - I sammas

Kes saavad tulevikus riiklikku pensioni?

Pensionide arvutamine toimub riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel (alates 2000. aasta 1.aprillist). Seadus sätestab muuhulgas, kellel on õigus riiklikule pensionile, missugustest osadest pension koosneb, mida need osad endast kujutavad ja kes määrab nende suuruse.

Vaatleme riiklikku vanaduspensioni.

Pensionikindlustusstaaž – õigus pensionile

Õigus vanaduspensionile on isikutel, kes on:

nõutavas vanuses (mehed – 63aastased; naiste pensioniiga kasvab vastavalt seaduses sätestatud ajagraafikule kuue kuu kaupa, kuni saavutab samuti 63 aastat. 2007. aastal võivad pensionile jääda 60aastased naised, kes on sündinud 1947.a jne. Meestega võrdne pensioniiga saabub 2016.a);

kellel on vähemalt 15 aastat Eestis omandatud pensionistaaži.

Riiklik pension koosneb kolmest osast ja selle arvutamisel kasutatakse valemit:

P = B + S + K, kus

B on riikliku pensioni baasosa. See on kindla suurusega ja kõigile pensionäridele võrdne (kord aastas indekseeritav) osa, mille määr alates 2006. aasta 1. aprillist on 1001,41 krooni.

S on staažiosak, mille kaudu hinnatakse tööpanust kuni 1998. aasta 31.detsembrini, arvestamata kunagi saadud palga suurust. Üldreeglina vastab siin tööraamatusse kantud ühele tööaastale üks pensioniõigusliku staaži aasta. Staažiosaku rahalise väärtuse leidmiseks korrutatakse tööaastate1 arv aastahindega. Aastahinne on Vabariigi Valitsuse poolt määratav (kord aastas indekseeritav) suurus. Alates 1. aprillist 2006 on aastahinde väärtuseks 48,51 krooni.

K on kindlustusosak, mille puhul omab tähtsust isikustatud sotsiaalmaksu summa suurus, s.o teenitud palk. Alates 1. jaanuarist 1999 töötatud aastate kohta ajalist arvestust ei peeta. Määrava tähtsusega on töötaja töötasult arvestatud või FIE ettevõtlustulult makstud sotsiaalmaks, mille riikliku pensionikindlustuse osa (20% töötasust või ettevõtlustulust) suuruse järgi tehakse kindlaks pensioniõigus ja arvutatakse pensionikindlustatu aastakoefitsient.

Kindlustusosaku rahalise väärtuse leidmiseks korrutatakse kõigi aastate (alates 1999-st) koefitsientide summa aastahindega 48,51 krooni.

Inimene, kelle eest pärast 1. jaanuari 1999 sotsiaalmaksu arvestatud ei ole, ei oma ka kindlustusosakut ja tema pension koosneb sel juhul ainult kahest osast – baasosast ja staažiosakust.

Seevastu praeguste noorte (nende, kes ei saanudki enne 1999. aastat tööd teha ja staažiaastaid ei oma) tulevikus saadav riiklik vanaduspension (I sammas) koosneb üksnes baasosast ja kindlustusosakust.

Pensionikindlustusstaaž (nõutavad 15 a) on oluline pensioniõiguse kindlakstegemisel, kuid pensioni suurus sellest ei sõltu.

Ühe kalendriaasta eest on võimalik saada maksimaalselt ühe pensionikindlustusstaaži aasta. Sellest vähem võib saada, aga rohkem mitte.

Ühe aasta pensionikindlustusstaaži ühe kalendriaasta eest saab see isik, kelle eest arvestatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa (20% ) on vähemalt võrdne summaga, mida makstakse miinimumpalgalt kogu aasta jooksul.

Näiteks 2005. aasta kohta saab ühe aasta pensionikindlustusstaaži see isik, kelle isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa on vähemalt 6456 krooni.

(12 kuud x miinimumpalk 2690 kr x 20% sotsiaalmaksust).

Kui isiku sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa 2005.aastal oli nimetatud summast väiksem, siis ta saab 2005.aasta kohta pensionikindlustusstaaži vähem kui 1 aasta.

2006. aastal oli miinimumpalk 3000 krooni ja isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa vähemalt 7200 krooni (12 x 3000 x 20% ).

Kui isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa jääb nõutavast väiksemaks paljude aastate jooksul, siis võibki tekkida olukord, kus inimene on küll käinud ajaliselt 15 aastat tööl, kuid pensionikindlustusstaaži on tal näiteks ainult 10 või 12 aastat või veelgi vähem. Sel juhul ei teki tal ka õigust riikliku vanaduspensioni saamiseks, kuigi tema vanus seda võimaldaks.

Aastakoefitsient – pensioni suurus

Pensioni suurus sõltub aastakoefitsientide summast. Konkreetse isiku aastakoefitsiendi arvutamiseks esmalt liidetakse tema kohta kõik aasta jooksul registrisse kantud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa summad. Seejärel jagatakse see summa isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa keskmise suurusega sellel kalendriaastal.

Vabariigi Valitsus kinnitas 2005.a isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa keskmiseks suuruseks 17 300 krooni.

Isikustatud sotsiaalmaksu riikliku pensionikindlustuse osa
2005.aasta koefitsient = ----------------------------------------------------------------------------
17 300

Aastakoefitsiendi üks sai 2005. aasta eest isik, kelle sotsiaalmaksuga maksustatav sissetulek ühes kuus oli keskmiselt 7208 krooni (kui ta ei ole liitunud pensioni II sambaga).

7208-kroonine keskmine tinglik sissetulek leiti Maksuametilt saadud sotsiaalmaksu (33%) andmete põhjal, mille kohaselt keskmine tinglik aastasissetulek 2005.aastal oli 86 500 krooni

(86 500 : 12 = 7208,33 kr).

Aastakoefitsient võib olla ühest väiksem, aga ka palju-palju suurem, sõltuvalt sotsiaalmaksuga maksustatavast sissetulekust.

Näiteks kui isiku sissetulek kogu eelmise, 2005. aasta jooksul oli 10 000 krooni kuus ja ta ei ole liitunud II sambaga, siis tema isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa oli igas kuus 2000 krooni ja aastas kokku 24 000 krooni. Seega tema aastakoefitsient 2005.aastal on: 24 000 / 17 300 = 1,387.

Kui me vaatame riikliku pensionikindlustuse registri andmeid, s.t kõigi pensionikindlustatute jaotust 2005. aasta aastakoefitsientide järgi, siis näeme, et valdav osa, 76,35% (582 174 isikut) töötegijaist sai alla 7208-kroonist palka, nende aastakoefitsient oli väiksem kui 1.

Aastakoefitsiendi 1 - 2 sai 18,16% (13 8467 isikut) pensionikindlustatutest – nende palgatase oli keskmine. Samas 10-st suurema aastakoefitsiendi sai 489 isikut ehk 0,06% pensionikindlustatute üldarvust.

Paljude aastate jooksul saadav väike ja väga väike aastakoefitsient tähendab seda, et nii kindlustusosak kui ka tulevikus saadav kogu riiklik vanaduspension on väike.

Kuidas saada teada oma pensioni koefitsent?

Pensionikindlustuse registri teatist näha (ehk koefitsiente teada saada) võib kahel viisil.
1) Need, kes kasutavad arvutit ja internetti, saavad oma andmeid riiklikus registris jälgida aasta läbi. Selleks tuleb valida X-tee kodanikuportaali menüüs "Päringuteportaal". Isikutuvastus toimub internetipanga kaudu või ID-kaarti kasutades.
2) Registri teatis paberil. Selleks tuleks minna oma elukohajärgsesse pensioniametisse ja esitada vastav sooviavaldus. Teatise saab sel juhul sealsamas kohe kätte. Avalduse võib saata ka posti teel. Sel juhul saadetakse teatis koju. Avalduses tuleb kindlasti märkida ees- ja perekonnanimi, isikukood, täpne aadress, tel nr. Avalduse vorm on ka Sotsiaalkindlustusameti kodulehel www.ensib.ee/register ja teatised.

Millal saab teada 2006. aasta koefitsendi?
2006. aasta koefitsient arvutatakse välja 1. aprilliks 2007. Samaks ajaks tehakse kõik pensionide ümberarvutused (ca 100 000 pensionäri käib ka tööl ja vastavalt koefitsiendile nende pension suureneb) ja toimub seadusejärgne indekseerimine.


1 Töötamise kõrval võetakse arvesse ka töötamisega võrdsustatud tegevused, mil tööandja oli kohustatud maksma sotsiaalmaksu, samuti päevases vormis õppimine, väikelapse eest hoolitsemine, sõjaväeteenistus jm.


Osale arutelus

  • Elve Tonts

Toetajad:

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Profit - lihtne ja funktsionaalne majandustarkvara

Profit on lihtne, aga funktsionaalne äritarkvara, mis sõltuvalt valitud moodulitest sobib nii väike- kui suurettevõtetele. Tarkvara katab tüüpilise ettevõtte igapäevased vajadused tänu erinevatele moodulitele, mis on omavahel täielikult integreeritud.

Innovatiivne ja suurte võimalustega Microsoft Dynamics NAV

Keskmistele ja suurtele ettevõtetele mõeldud Dynamics NAV on Microsofti majandustarkvaradest globaalselt enim müüdud ja kiiremini arenev lahendus, mida on viimasel kümnendil jõuliselt arendatud.

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Tööriistad