26. detsember 2006
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Saage tuttavaks: aasta parima finantsaruande meeskond

Hindamine toimus kahes voorus: esimeses hindasid audiitorid finantsaruannete vastavust hea raamatupidamistava nõuetele, teises ajakirjanikud, analüütikud, õppejõud ja muud eksperdid majandusaasta aruande kui terviku informatiivsust ja lugejasõbralikkust. Kui viimasel viiel aastal on üldvõidu pälvinud Hansapank (eelmisel aastal küll jagades võitu Eesti Energiaga), siis sel aastal sai kõikide kategooriate seas kõrgeima hinde Eesti Energia.

Uurisimegi natukene, kes on need inimesed, kes Eesti Energias võiduka aruande kokku panid ning mida see töö nende jaoks tähendab.

Tihe koostöö

Eesti Energias valmib aastaaruanne raamatupidamise, juhtimisarvestuse ja kommunikatsiooni osakonna koostöös. Lisaks neile on tööga seotud väga palju teisi üksusi alustades keskkonna- ja personaliosakonnast ning lõpetades Eesti Energia kümnekonna tütarettevõtte ja äriüksuse juhtkondadega – nii rohkearvulise meeskonna ja materjali koordineerimine on omaette väljakutse. Põhikoordinaatorid on pearaamatupidaja Janne Magnus, juhtimisarvestuse osakonnajuhataja Margus Vals ja sisekommunikatsiooni juht Tiiu Allikmäe, kes on ühtlasi kogu projekti juhiks.

"On võib-olla ebatüüpiline, et ma suunitluselt sisekommunikatsiooni inimesena aastaaruande valmimisega tegelen, aga see on töö, mis mulle siiralt meeldib ja huvi pakub. Küllap minu varasem kogemus ka teiste ettevõtete aruannete valmimisest annab hea aluse iga aasta seda ettevõtmist jälle sammuke tõhusamalt ja loovamalt korraldada,” rääkis Tiiu Allikmäe. Tiiu on enne Eesti Energiasse tööle asumist olnud EBSi avalike suhete juht ja Hansapanga sisekommunikatsiooni juht. Ühtlasi on Tiiu Eesti Suhtekorraldajate Liidu aktiivne liige.

"Lisaks projekti kui terviku koordineerimisele on minu ülesandeks sõnumi ja visuaali väljatöötamine, aastaaruande tekstide kirjutamine, toimetamine ja kooskõlastamine kõige kontserni kuuluvate ettevõtete juhtidega, tõlkimise organiseerimine ning trükisele lisaks valmiva CD materjalide ettevalmistamine," kirjeldas Tiiu.

Eesti Energia kasutab aastaaruande trükise ja CD valmistamiseks ka partneri abi, kelleks viimased kaks aastat on olnud OÜ Pult. Tegemist on väikse, loova ja hästi paindliku meeskonnaga, teavad Eesti Energia inimesed rääkida. "Meie kujunduspartnerile tuleb küll kannatlikkuse eest auhind anda – töö käigus muudame nii mõndagi ning sageli tuleb kujundajal muudatusi viimasel hetkel sisse viia", kiitis Tiiu Allikmäe OÜ Pult`i.

Raske õppustel, kerge lahingus

Uurisime Eesti Energia pearaamatupidajalt Janne Magnuselt, kuidas Eesti Energia aastaaruande koostamine käib ning mis on iseloomulik sellele perioodile. Nagu arvata oli saime vastuseks – tegemist on väga pingelise ajaga. "Esialgsed majandustulemused on teada 15 päeva pärast peale majandusaasta lõppemist. Sealt edasi on minu peamiseks ülesandeks raamatupidamise aastaaruande koostamine ning suhtlemine audiitoritega. Otseselt aastaaruande tegemise peale kulub umbes kaks nädalat".

Juhtimisarvestuse meeskonna peamine roll aastaaruande koostamisel on tegevusaruande kokku panemine. Margus Valsi sõnul on nii nagu igasuguse informatsiooni edasiandmisel ka aastaaruande koostamisel esmatähtis läbi mõelda valdkonnad (mille kohta midagi öelda) ja sõnumid (mida öelda). "Kuna tegeleme regulaarselt nii ettevõttesisese kui -välise majandusaruandluse ettevalmistamisega, siis on protsess sujuv," selgitas Margus. "Nagu ütles Suvorov – raske õppustel, kerge lahingus. Ehk meie mõistes – kuna Eesti Energias on jooksev kvartaliaruandlus, siis kolm neljandikku aastaaruandesse minevast majandusinformatsioonist, nii sündmused kui analüüs, on juba suuresti ette ära tehtud".Mis puudutab tööpäevade pikkust enne aruande valmimist, siis seda tunnistavad küll kõik ühest suust, et tööpäevad kipuvad ikka pikemaks venima.

Kõige rohkem loeb tahe asjad hästi ära teha

Põhitiimis on samad tegijad juba mitmendat aastat. Uurimegi, kas sel aastal aastaaruande koostamisel ka midagi teistmoodi oli?

Margus Vals selgitab, et protsessi mõttes suuri ernevusi ei olnud, sisu mõttes aga püütakse iga aastaga paremaks muutuda. "Eesti Energia kontekstis on väga oluline see, et muutume rahvusvahelisemaks ning liigume järjest enam konkurentsi poole. Seetõttu laieneb aasta-aastalt ka lahti seletamist vajav teemadering,” rääkis Vals.

Ka Tiiu Allikmäe on nõus, et töökorralduslikult sel aastal midagi oluliselt teisiti ei tehtud. "Sisu poolelt panime rohkem rõhku tõlke korrektsusele. Iga aastaaruande sõnum on erinev, kogu protsess on loominguline ja rutiini tekkida ei saa. "

Lõpetuseks tahame värsketelt auhinnavõitjatelt teada, et kuidas siis ikkagi saada Eesti parim aastaaruanne.

"Neid tegureid on mitu," arutleb Janne Magnus, "kindlasti peab olema korras raamatupidamine, täidetud avalikustamisnõuded ja info esitatud konkreetselt ja selgelt.” Selleks, et numbrid ja sündmused lugejale haaratavalt ning huvitavalt esitada on vaja keskset sõnumit. "Sul peab olema, mida öelda", rõhutab Tiiu Allikmäe.Võis siis nii, nagu Margus Vals kokku võttis, " Vaja on head soovi rääkida meie lugu nii selgelt ning väljendusrikkalt kui võimalik".

Autor: Helen Sabrak

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700