Kauba ja teenuse müük toimugu ausalt

Kauba
või teenuse pakkumine ja müük või muul viisil turustamine tarbijale
peab toimuma häid kaubandustavasid arvestades ning tarbija suhtes
ausalt. Sellisena kõlab säte uuest eelnõust, millega muudetakse ja
täiendatakse Tarbijakaitseseadust ja Võlaõigusseadust.

Eelnõuga (Tarbijakaitseseaduse ja Võlaõigusseaduse muutmise seaduse eelnõu) ja selle seletuskirjaga on võimalik tutvuda Kaubanduskoja kodulehel Majanduspoliitika – Aktuaalset all.

 

Seadusemuudatuste eesmärgiks on üle võtta 11. mail 2005 vastu võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/29/EÜ, mis käsitleb ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausaid kaubandustavasid ja millega ühtlasi muudetakse varasemaid ebaausate kaubandustavade kasutamist keelanud ja piiranud direktiive 84/450/EMÜ, 97/7/EÜ, 98/27/EÜ ja 2002/65/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 2006/2004. Selle ülevõetava direktiivi puhul on tegemist maksimaalset harmoneerimist taotleva direktiiviga, mis tähendab, et liikmesriigid (ja ka Eesti) ei või kehtestada direktiivis sätestatust erinevaid või rangemaid nõudeid. Seda arvestades nähakse Eelnõuga Tarbijakaitseseaduses (TKS) ette vastavalt direktiivile ebaausate kauplemisvõtete kasutamise keeld, loetletakse eksitavad kaubandusvõtted, muudetakse mõningaid seni kehtinud mõisteid, avatakse uute mõistete sisu, kehtestatakse vastutus ebaausate kaubandusvõtete kasutamise keelu rikkumise eest. Kuna ebaausaid kaubandustavasid käsitlev direktiiv puudutab kõiki neid ettevõtjaid, kelle tegevus on seotud kauba või teenuse reklaamimise, müügi või tarnimisega tarbijatele, siis laieneb TKS kohaldamisala. Muudetud TKSkohaldub kõigile isikutele, kes oma majandus- või kutsetegevuses pakuvad tarbijale mistahes kaupa või teenust, sh ka õigused ja kinnisvara.

Ei direktiiv ega meie seadus ei kohaldu ettevõtjate vahelistele tehingutele.

 

Muudetud mõisted

Võrreldes praegu kehtiva TKS-ga, mis käsitleb kaubana ainult vallasasja, laiendab Eelnõu “kauba” ja “teenuse” mõistet. Eelnõu kohaselt käsitletakse kaubana igasugust müügiks pakutavat, müüdavat või muul viisil tarbijale turustatavat asja, sealhulgas ka kinnisasja või õigust. Tarbijale pakutavaks ja müüdavaks õiguseks on näiteks tarkvara kasutamise õigus, ehitise ajutise kasutamise õigus jne. Teenus on tasu eest või tasuta pakutav või osutatav hüve, mis ei ole kaup. St teenuse mõistega on hõlmatud mistahes  tarbijale pakutavad või osutatavad hüved. Näiteks ilu- ja isikuteenused, tarbija tellimusel sooritatav hooldus, parandus või muu tellimustöö, panga- ja kindlustusteenused, veoteenused jne.

 

Uued mõisted

Uute mõistete hulgas väärivad kindlasti tähelepanu nii see, mis on ostukutse, mis - tarbija tehinguotsus, kauplemisvõte, eksitav kauplemisvõte, agressiivne kauplemisvõte kui see, mida loetakse tarbija ahistamiseks, sunniks ja liigseks mõjutamiseks.

 

Näiteks: kauplemisvõtteks on kauplejapoolne tegevus, tegevusetus, teguviis või esitusviis, kommertsteadaanne, sealhulgas reklaam, ja turustamine, mis on otseselt seotud kauba või teenuse reklaamimise, pakkumise, müügi või tarnimisega tarbijale.

 

Eelnõus sätestatakse ebaausa kauplemisvõtte kasutamise üldine keeld. Ebaausa kauplemisvõtte kasutamine on keelatud nii enne tarbija ja kaupleja vahelist lepingulist suhet, kui pärast lepingu sõlmimist ja lepingu täitmise ajal. Kauplemisvõte on ebaaus, kui see on vastuolus ametialase hoolsusega ja oluliselt moonutab või tõenäoliselt võib moonutada keskmise tarbija majanduskäitumist. Ebaausad on eelkõige tarbijat eksitavad või tema suhtes agressiivsed kauplemisvõtted.

Seletuskirjas selgitatakse, et i

ga kauplemisvõtet hinnatakse eraldi ja kauplemisvõte on ebaaus, kui mõlemad eelpool nimetatud kaks tingimust on täidetud. Esimese tingimuse puhul hinnatakse, kas kaupleja tegevus on selline, mida tarbija temalt mõistlikult võib eeldada. Teise tingimuse puhul tuleb kindlaks teha, kas kauplemisvõte põhjustab või tõenäoliselt võib põhjustada tarbija tehinguotsuse, mida tarbija muul juhul ei oleks teinud.

Eelnõu muudab olulisemaks ka erinevate heade tavade ja käitumiskoodeksite mõju

ja tähenduse. Nimelt nähakse Eelnõus sõnaselgelt ette, et kaupleja ametialase hoolsuse hindamisel lähtutakse sellisest oskuste ja hoolsuse tasemest, mis on vastavuses heade kaubandustavade ning hea usu põhimõttega vastavas majandus- või kutsetegevuses.

Ametialase hoolsuse hindamisel võib kasutada vastavas majandus- või kutsetegevuses järgitavaid käitumiskoodekseid. Käitumiskoodeks on teatud majandus- või kutsetegevuses kaupleja käitumist kirjeldav õigusaktiga kehtestamata reeglistik või kokkulepe, mida sellega ühinenud kaupleja kohustub järgima. Käitumiskoodeksi koostamise ja hilisema läbivaatamise eest vastutav juriidiline isik, sealhulgas kaupleja või kauplejate grupp, võib kontrollida käitumiskoodeksi täitmist seda järgima kohustunud kauplejate poolt. Kõrvalmärkusena, Eestis olemasolevaid häid tavasid ja erinevaid käitumiskoodekseid võib samuti leida Kaubanduskoja kodulehel klikkides ribamenüül Ärieetika ja selle all Headel tavadel.

 

Eelnõu seletuskirjas tuuakse välja: „Põhjamaades on ametialase hoolsuse suunamiseks levinud tarbijakaitseameti juhiste väljatöötamine konkreetses majandus- või kutsetegevuses või konkreetse kaubandustava suhtes koostöös vastava tegevusvaldkonna esindajatega. Sellistel juhistel ei ole küll õiguslikku tähendust, kuid traditsiooniliselt aktsepteerivad neid ka kohtud. Analoogset praktikat on kasutanud ka Eesti Tarbijakaitseamet. Ameti veebilehel on avaldatud mitmed ettevõtjatele mõeldud juhendid nagu näiteks juhend riist- ja tarkvara varustamiseks eestikeelse teabega, juhend kauba müügi- ja ühikuhinnast ning soodustingimustel müügist teavitamiseks jne. Sellistel juhenditel ei ole õiguslikku tähendust, kuid nende praktiline väärtus seisneb ettevõtjate tegevuse positiivses suunamises. Juhendijärgne käitumine annab ettevõtjale teatud kindluse, et tema tegevus on heade kaubandustavadega vastavuses ning tarbija õigustatud eeldusi ja ootusi on arvestatud.“

 

Lisaks käesolevas artiklis osundatule on Eelnõus kindlasti oluline ka eksitavate kaubandusvõtete regulatsioon. Eelnõu on praegu ministeeriumidevahelisel kooskõlastusringil, avaldatud e-Õiguses ja nagu ülalpool nimetatud, ka Kaubanduskoja kodulehel. Kõikide liikmete arvamused ja kommentaarid on oodatud. Seadusemuudatuste jõustumisaeg on, tulenevalt direktiivi kohustuslikust ülevõtmise tähtajast, 12. detsember 2007.

 


Osale arutelus

  • Reet Teder

Toetajad:

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

TAAVI PALK – parim valik kõigile palgaarvestajaile

Töötasude arvutamist ja maksustamist puudutava seadusandluse igaaastane muutumine ja uute peensuste jätkuv lisandumine on palgaarvestusest teinud ühe komplitseerituma valdkonna finantsarvestuses.

Kiire ja lihtne aruandlus ja palgaarvestus

Raamatupidamistarkvaraga AccountStudio muudad aruannete koostamise ja palkade arvestamise kordades lihtsamaks ja kiiremaks.

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Tööriistad