Täpsustuvad seotud isikute vaheliste tehingute tegemise reeglid

Kui
residendist juriidilise isiku ja temaga seotud isiku vahel tehtud
tehingu väärtus on erinev omavahel mitteseotud isikute vahel tehtavate
sarnaste tehingute väärtusest, võib maksuhaldur tulumaksu määramisel
kasutada tehingute väärtusi, mida rakendavad sarnastes tingimustes
mitteseotud iseseisvad isikud.

 

See Tulumaksuseaduse säte (§ 50 lg 4 – 01.07.07 jõustuvas redaktsioonis) peaks vähem või rohkem tuttav olema kõigile, kes on kokku puutunud ühte kontserni kuuluvate ettevõtete vahel tehingute tegemisega. Täiendavaks selgituseks olgu öeldud, et seotud isikute mõiste on avatud tulumaksuseaduse paragrahvis 8, mille kohaselt on isikud seotud näiteks siis kui isikule kuulub üle 10% teise juriidilise isiku aktsia- või osakapitalist või kui nad kuuluvad ühte kontserni äriseadustiku § 6 tähenduses.

 

Seotud isikute vahel tehtud tehingu väärtus (siirdehind)
peab olema vastavuses omavahel mitteseotud isikute vahel sarnastel tingimustel tehtava sarnase tehingu väärtusega ehk tehingu turuväärtusega. Kuidas aga teada saada, kas planeeritav või tehtud tehing vastab sellistele tingimustele? Selleks on ka praegu olemas rahandusministri määrusega kinnitatud tehingu väärtuse määramise meetodid, kuid erinevatel põhjustel on peetud vajalikuks välja töötada senisest täpsemad reeglid ning eristada ka nõudeid, mis kehtivad väiksematele või suurtele kontsernidele.

Eelnõuga sätestatakse seega kindlad reeglid, millest tuleb lähtuda siirdehindade määramisel ning need reeglid on kohaldamiseks nii maksuhalduritele kui ka maksumaksjatele.

 

Siirdehinna turuväärtuse määramise meetodeid on eelnõus välja toodud viis:

võrreldava hinna meetod edasimüügi hinna meetod kulupõhine meetod jagatud kasumi meetod tehingupõhine tootluse meetod

 

Kõik meetodit on üle võetud OECD sellekohasest juhendist „Juhised siirdehinna turuväärtuse kindlaksmääramiseks hargmaistele ettevõtjatele ja maksuhalduritele”. Vastav juhendmaterjal on tõlgitud eesti keelde ning eelnõule lisatud seletuskirjas öeldule tuginedes tehakse kättesaadavaks maksuhalduri interneti leheküljel. Nimetatud juhendile, kui abimaterjalile määruse kohaldamisel, on viidatud ka eelnõu enda tekstis.

Millist meetodit peaks aga tehingu tegemisel ja võrreldava hinna leidmisel arvesse võtma sõltub loomulikult paljudest asjaoludest. Sätestatud on õigus valida siirdehinna määramiseks määruse väline meetod, kuid sellisel puhul tuleb meetodi valikut kindlasti põhjendada. Abiks meetodi valikul ning nende mõistmisel on nii eelmainitud juhendmaterjal, kuid kindlasti ka seesama määruse eelnõule lisatud seletuskiri.

 

Määrusega sätestatakse muuhulgas kulude jagamise kokkuleppe põhimõtted ja dokumenteerimise nõuded. Ka need nõuded laienevad kõikidele seotud ettevõtetele sõltumata kontserni suurusest. Kulude jagamise kokkulepe on raamistik teatud situatsioonis tekkivate kulude omavaheliseks jagamiseks ja ühisel tegutsemisel omavaheliste suhete määratlemiseks. Määruses on sätestatud kriteeriumid, mille puhul kulude jaotamise kokkulepped turuväärtusele vastavateks loetakse. Näiteks tuleks kulude jagamise kokkulepe sõlmida siis, kui tütarettevõte tellib ja maksab tarkvara arendamise teenuse eest, kuid pärast on selle tarkvara kasutajateks nii emaettevõte kui ehk hulk teisi tütarettevõtteid. Et olla vastavuses turuväärtuse põhimõttega peavad iga tehingust kasu saava isiku poolt kantavad kulud olema võrreldavad samadel tingimustel sõltumatute ettevõtjate poolt kantud kuludega. Samuti peab iga lepinguosalise osa üldistest kuludest olema proportsioonis konkreetse osaniku osaga teenitud tulust, kusjuures proportsiooni määramisel on oluline hinnata nii osapoolte poolt tehtavaid sissemakseid kui tulusust, mida sõlmitavast lepingust loodetakse saada.

 

Lisaks eelmainitud dokumenteerimisnõuetele nõuab uus määrus suurkontsernidelt veelgi põhjalikumat arvestuse pidamist. Detailse dokumenteerimiskohustuse tekkimise kriteeriumideks on määruses töötajate arv 250 või rohkem, majandusaasta käive 50 miljonit eurot või rohkem ning bilansimaht 43 miljonit eurot või rohkem. Nii töötajate arvu, käivet kui bilansimahtu arvestatakse konsolideeritult ning kõik kolm kriteeriumi on eraldi vaadeldavad, mistõttu toob juba ühe kriteeriumi täitumine kaasa seotud isikutega tehtavate tehingute detailse dokumenteerimiskohustuse. Lisaks suurtele, laienevad detailse dokumenteerimise nõuded äriühingutele, kelle tegevuse suhtes on avalik huvi suurem – residendist krediidiasutused, kindlustusseltsid ja väärtpaberibörsil noteeritud äriühingud. Samuti peab dokumenteerimine olema detailsem seotud isikute vahelistel tehingutel, kus tehingu üheks osapooleks on madala maksumääraga territooriumil asuv isik.

 

Kirjeldatud ettevõtted peavad seega koostama seotud isikutega tehingute kohta üsna detailse dokumentatsiooni, mis koosneb kahest põhiosast: põhitoimik ja riigiomased dokumendid. Põhitoimik on eelkõige dokumentide kogum, mis sisaldab ühtlustatud teavet kõigi kontsernis asuvate liikmete kohta, näiteks kontserni äritegevuse ülevaadet, kontsernisiseste omandisuhete kirjeldust, kontsernile kuuluva mittemateriaalsest vara ülevaadet jne.

Riigiomased dokumendid sisaldavad seevastu konkreetse maksumaksja poolt tehtavate kontrollitud tehingutega seotud teavet. Selleks on muuhulgas maksumaksja poolt tehtud kontrollitud tehingute kirjeldus, kontrollitud tehingute ja võrreldavate tehingute analüüs, selgitused siirdehindade määramise meetodite või meetodite valimise põhjuste ja kasutamise viiside kohta.

Mistahes dokumentatsiooni koostamise osas on eelnõu puhul rõhutatud, et dokumentatsioonis sisalduv teave peab olema piisavalt põhjalik võimaldamaks maksuhalduril veenduda, et maksumaksjal oli põhjust uskuda siirdehinna vastamisele turuväärtusele. Lihtsamalt öelduna peaks see tähendama, et lihtsamate tehingute puhul võib piisav olla vähem pabereid ning keerukamate puhul rohkem.

 

Hetkel on kõigil huvilistel võimalik eelnõu ja seletuskirja tekstiga tutvuda koja kodulehel, majanduspoliitika aktuaalsete teemade rubriigis. Nagu ülal öeldud võib loota, et juhendmaterjal määruse rakendamiseks määruse jõustumise ajal ehk 2007. aasta algusest on ka Maksu- ja Tolliameti koduleheküljel internetis kõigile kättesaadav.

 


Osale arutelus

  • Mait Palts

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Taavi Majandustarkvara

Taavi Majandustarkvara iseloomustab laialdane funktsionaalsus, integreeritavus ja hea klienditugi. TAAVI Majandustarkvara aitab ettevõttel luua tervikliku integreeritud infosüsteemi, mis käib pidevalt ajaga kaasas.

Standard ERP on integreeritud äritarkvara keskmistele ja suurtele ettevõtetele.

Standard ERP ühendab endas traditsioonilise ettevõtte ressursiplaneerimise (ERP) ja kliendihalduse (CRM) kõrval laialdasel hulgal erilahendusi lähtuvalt ettevõtte spetsiifikast ning vajadustest.

Valdkonna tööpakkumised

Taxify is looking for an ACCOUNTANT

Taxify OÜ

17. detsember 2017

Maxima otsib FINANTSANALÜÜTIKUT

Maxima Eesti OÜ

22. detsember 2017

Uudised

Tööriistad