Autor: Raamatupidaja.ee • 8. november 2006
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Silmad kui liiva täis

Kuiv silm on tänapäeva arenenud ühiskonnas nii noortel kui vanematel sageli esinev probleem. Arvutiga töötamine, tundide kaupa televiisorivaatamine, kuiv keskkütteõhk korteris, kontaktläätsede kandmine — kõik need on tegurid, mis silma niisutavas pisarakiles häireid tekitavad.

Vanasti esines kuiva silma teatud silma- ja üldhaiguste puhul, ütleb Ida-Tallinna Silmakliiniku silmaarst Katrin Hannus.

Sageli kaebavad kuivade silmade üle ka pikamaa-autojuhid, sest üksisilmi tee jälgimine ja kabiini konditsioneeritud õhk teevad oma töö. Doktor Hannus lisab, et sageli kaebavad kuiva silma üle kaubanduskeskustes töötavad inimesed.

Kogu meie organismi äärmise täpsuse ja kuulekusega toimiv koostöö väljendub ka silma töös. Kui silma sarvkesta pind jääb kuivaks, saadetakse ajule signaal, aju omakorda lähetab signaali pisaranäärmele ja silmakoopas asuv nääre produtseerib pisaraid.

Doktor Hannus, mis on kuiv silm?

Tegemist on pisarakile puudulikkusega, mis tingitud pisarate vähesusest või liigsest aurustumisest, mistõttu võib kahjustuda silma välispind, millega kaasneb ebamugavustunne silmades — see on Rahvusvahelise Silmainstituudi definitsioon.

Silmamuna väliskeskkonnaga kokku puutuvaid kihte — tundlikku sarv- ja sidekesta — kaitseb õhuke pisarakile, mis omakorda koosneb kolmest kihist: eesmine ehk kõige peal on lipiidkiht, keskmine veekiht, sisemine limakiht. Just lipiidkiht on vajalik selleks, et pisarakile silma pealt ära ei auraks. Limakiht aga on vajalik pisarakile liitumiseks sarvkestale. Pisarakile hoiab sarvkesta pinna niiske, puhastab silma ja varustab seda hapnikuga.

Seega on kuiva silma põhjuseks liigne pisarate aurumine või nende liig vähene moodustumine. Liigne pisarate aurumine võib olla tingitud lipiidkihi puudulikkusest, silmalaugude harvast pilgutamisest, laugude põletikust, kontaktläätse kandmisest. Puudulik pisarate produktsioon võib olla tingitud reumaatilistest haigustest nagu reuma ja reumatoidartriit, aga ka paljude ravimite (nt antidepressandid, kõrgvererõhu ravimid, hormonaalsed preparaadid) kõrvalmõjudest.

Näonärvi halvatuse puhul ei sulgu silma laug, silm jääb avatuks ja pisaranääre ei saa signaali pisarate tootmiseks, mis omakorda tingib kuiva silma. Reumaatiliste haiguste korral on pisaranääre “kuiv” sellepärast, et aju küll saadab pisaranäärmele signaali silma kuivusest, kuid pisarate moodustumine pole piisav.

Mis on kuiva silma tunnused?

Silmad punetavad. Esineb põletus- või liivatera tunne. Valguskartus. Pisarate vool. Patsiendid tulevad arsti juurde ja kurdavad, et silmad jooksevad vett. Arst uurib silma ja ütleb: teil on kuivad silmad. Kuidas nii? — tulin ju vett jooksvate silmade pärast. Põhjuseks on ikka kuiv silm, millele lisandub ärritus.

Aju saadab kuiva silma korral pisaranäärmetele käskluse ja need muudkui toodavad pisaraid, aga neid toodetakse vastusena ärritunud silmale liiga palju ning nad voolavad üle lauserva välja.

Arst paneb silmade kuivuse kontrollimiseks laugude külge filterpaberi ribad ja mõõdab nende märgumise järgi pisaravedeliku hulka silma limaskesta kotis. Et pisarakile on nähtamatu, siis tilgutatakse silma üks tilk vastavat värvainet. Värvaine ladestub sinna, kus silma sarvkest on kuiv.

Olen kusagilt lugenud, et meeleliigutusest või sibula koorimisest tingitud pisarate koostis on silma kaitsvatest pisaratest erinev.

Pisarate koostis on kõigil juhtudel sama. Psühhoemotsionaalne või silma ärritav tegevus käivitab sellesama ringi — aju, pisaranäärmed ja silm.

Kas on võimalusi kuiva silma raviks?

Õnneks on lahendused täiesti olemas. Alustada võiks apteekides saadaolevatest “kunstpisaratest”. Niisuguste vahendite valik on apteegis üsna suur, mille seast iga inimene sobivaima leiab. Uusimad niisutavad preparaadid on “Visine väsinud silmale” ja “Visine kuivale silmale”. Kontaktläätsede kandjad peaksid apteegis ütlema, et nad läätsi kannavad, siis leitakse ka neile sobiv vahend.

Preparaate võib silma panna korduvalt päeva jooksul, kasvõi 25 korda, ja mitu kuud järjest. Arvutiga töötajaile olen soovitanud hoida pudelike preparaadiga töölaual ja sealt kunstpisaraid aeg-ajalt silma tilgutada.

Kunstpisararavile lisaks tuleks tööruumide, eriti aga magamistoa õhk võimalikult niiske hoida. Võiks kasutada õhuniisuteid või siis vesi kaussidega radiaatorile panna. Arvutiga töötamisel peaks ära õppima sageda silmade pilgutamise. Võimalikult palju tuleks viibida värske õhu käes saastamata keskkonnas. Kui see kõik siiski ei aita, peaks silmade põhjalikuks kontrollimiseks arsti poole pöörduma.

Lapsed asuvad tihti arvuti taha juba viieselt-kuueselt.

Lastel siiski kuiva silma nii kergesti ei teki. Tavaliselt annavad kuivad silmad tunda 30aastaselt ja vanemana. Lastel võib pidevast teleri ees istumisest või arvutis mängimisest suureneda silma siselihaste pinge. See võib põhjustada peavalu ja nägemise halvenemist.

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700