Intervjuu EV Raamatupidamise Toimkonna esimehega

Kuidas üldse jõudsite EV Raamatupidamise Toimkonna esimeheks?

„Olen Raamatupidamise Toimkonna esimees olnud alates 2001.aasta septembrist, seega juba viis aastat. Pakkumise asuda juhtima Raamatupidamise Toimkonda tegi mulle tookord Veiko Tali Rahandusministeeriumist. Nõustusin pakkumisega, kuna mul oli selge nägemus sellest, millises suunas võiks Eesti raamatupidamine areneda ning kuidas seda arengut saavutada. Raamatupidamise Toimkond ning selle esimees valitakse kolmeks aastaks – seega minu esimene ametiaeg sai läbi 2004. aasta sügisel. Kuna olin põhilised endale ja uuele toimkonnale seatud eesmärgid (uus raamatupidamise seadus, uued rahvusvahelistel standarditel tuginevad juhendid, toimkonna veebileht jne.) selleks ajaks täitnud, oleksin toimkonna juhtimise tookord meeleldi kellelegi üle andnud, aga ... mantlipärijat ei olnud kusagilt võtta. Nõustusin esmalt jätkama veel üheks aastaks, aasta pärast veel üheks, ja siis veel üheks ... Aga luban, et järgmise aasta sügisel, mil ka teine kolmeaastane ametiaeg ümber saab, annan toimkonna juhtimise kindlasti mõnele tublile inimesele üle.”


Millega tegelesite enne Raamatupidamise Toimkonna esimeheks saamist?

„Kõik Raamatupidamise Toimkonna liikmed, kaasa arvatud esimees, täidavad oma ülesandeid toimkonnas põhitöö kõrvalt. Minu enda põhitöökohaks oli nii enne toimkonna esimeheks saamist kui ka praegu audiitorfirma PricewaterhouseCoopers (PwC). Ühinesin selle firmaga 1995. aastal Tallinnas, vahepeal veetsin kaks aastat (1997-1999) PwC Londoni kontoris ning alates 2001. aasta sügisest kuni 2004. aasta lõpuni juhtisin PwC Eesti auditiosakonda. Alates 2005.aastast juhin PwC Venemaa ja SRÜ riikide rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega (IFRS) tegelevat osakonda, asukohaga Moskvas. Kõlab muidugi kahtlaselt, aga hetkel juhitakse Eesti raamatupidamist taas Moskvast.”


Kes on Raamatupidamise Toimkonna ülejäänud liikmed ning kuidas näeb välja Toimkonna töökorraldus?

„Lisaks minule on praeguses toimkonnas veel kaks audiitorfirmade esindajat (Marju Põldniit Ernst & Young’ist ja Andris Jegers KPMG’st), Juta Maar Rahandusministeeriumist, Anne Nuut Raamatupidajate Kogust, Helene Trushina Finantsinspektsioonist ja Vello Väinsalu Kaubandus-Tööstuskojast. Meie töövormiks on enamasti koosolekud (käime koos sõltuvalt vajadusest, aga keskmiselt umbes kord kuus), kuid paljusid probleeme saab lahendada ka meili või telefoni teel suheldes.

Raamatupidamise Toimkonna esimehena on mu eesmärkideks olnud ühest küljest kvaliteetse raamatupidamisreeglisiku väljatöötamine, kuid teisest küljest selle saavutamine võimalikult efektiivselt ja vähese kuluga Eesti maksumaksja jaoks. Me ei pea üleval suurt armeed raamatupidamiseksperte ega tee muid kulutusi, mis ei loo väärtust. Raamatupidamise Toimkonna esimeheks saades loobusin toimkonnale eraldi ruumide rentimisest, kuna meil on võimalik oma koosolekuteks kasutada ka Rahandusministeeriumi ruume. Loobusin toimkonnale arvutite ostmisest, kuna kõigil toimkonna liikmetel on nende põhitöökohal niikuinii arvuti käepärast. Toimkonna liikmed saavad oma töö eest ainult sümboolset tasu ning suuremaid töid – näiteks juhendite koostamine või veebilehe tegemine– ostame sisse. Ja nii edasi – kohti, kus riigi eelarvest finantseeritavad organisatsioonid kipuvad liiga kergekäeliselt raha kulutama on mitmeid.

Arvan, et ei eksi, kui ütlen, et Eestis praegu kehtivad Raamatupidamise Toimkonna juhendid on ühed kõige väiksemate kulutustega toodetud raamatupidamisreeglid maailmas. Ning näiteks Maailmapank, kes on soovitanud Eesti juhenditest eeskuju võtta teistelgi riikidel, usub, et nad kuuluvad oma kvaliteedilt parimate hulka.”


Millist ettevõtmist ise Toimkonna töös kõige enam hindate ja miks?

„Oma põhilisteks saavutusteks pean rahvusvaheliste finantsaruandluse standardite seadustamist Eestis, uute Raamatupidamise Toimkonna juhendite väljatöötamist ning liigse bürokraatia väljarookimist raamatupidamise seadusest.


Kui asusin viis aastat tagasi toimkonda juhtima, oli erinevaid näegemusi sellest, millises suunas peaks arenema Eesti raamatupidamisarvestus. Oli neid, kes arvasid, et kõik ettevõtted peaksid koostama oma aruandeid vastavalt IFRSile (mäletatavasti kuni 2002. aastani pidid kõik Eesti ettevõtted koostama oma aruandeid lähtudes kohalikust heast tavast, mis küll sarnanes IFRSiga, aga sisaldas ka tervet rida erinevusi). Oli teisi, kes arvasid, et „puhas“ IFRS Eestile siiski ei sobi ja me vajame mingeid oma standardeid. Minu nägemuse kohaselt tuli ettevõtetele anda valik – lubada koostada aruandeid vastavuses IFRSiga nendel firmadel, kelle jaoks see oli oluline, ning pakkuda IFRSil tuginevat, kuid pisut lihtsustatud reeglistikku väiksematele ettevõtetele, kelle jaoks täismahus IFRS aruande koostamisel tehtud kulutused oleksid ületanud sellest saadud kasu.

Selline valik antigi ettevõtetele Raamatupidamise Toimkonna poolt koostatud uue raamatupidamise seadusega, mis võeti Riigikogu poolt vastu (muuseas, ilma ühegi vastuhääleta!) 2002. aasta novembris ning hakkas kehtima alates 2003. aastast. Vastavalt sellele seadusele tohivad kõik Eesti ettevõtted valida, kas koostada oma aruandeid kooskõlas IFRSiga või Eesti hea raamatupidamistavaga.

Uue raamatupidamise seaduse kõrval pean oluliseks uute kvaliteetsete Raamatupidamise Toimkonna juhendite väljatöötamist. Raamatupidamise Toimkonna juhendid (ehk Eesti hea raamatupidamistava) on sisuliselt pisut lihtsustatud variant IFRSist, mille eesmärgiks on võimaldada eelkõige väiksematel ja keskmise suurusega ettevõtetel koostada mõistlike kulutustega IFRSi põhimõtetel tuginevaid aruandeid.”


Mida saab Toimkond oma tegevusega Eesti Vabariigis muuta paremuse poole?

„Raamatupidamise Toimkonna tegevus mõjutab igapäevaselt tuhandete raamatupidajate, finantsjuhtide ja ettevõtjate tööd. Toimkond tahab töötada ise efektiivselt ning luua sellise raamatupidamise keskkonna, mis võimaldaks ka ettevõtjatel tõhusalt oma tööd teha. Toimkonna kindel seisukoht on, et kõigel, mida me “sunnime” ettevõtjaid ja raamatupidajaid tegema, peab olema selge mõte. Usun, et Toimkond aitab oma tegevusega kaasa selgema, usaldusväärsema ja bürokraatia-vabama majanduskeskkonna loomisel.

Nagu enne mainisin, on Toimkonna üheks eesmärgiks ka käia otstarbekalt ringi maksumaksja rahaga ja olla selles eeskujuks teistele valitussektori asutustele ja organisatsioonidele. Aastatel 2001-2002, mil Raamatupidamise Toimkonda finantseeriti otse riigi eelarvest (alates 2003. aastast finantseeritakse Raamatupidamise Toimkonna tegevust rahandusministeeriumi kaudu), oli toimkond üks väheseid, kui mitte ainuke riigi eelarvest finantseeritav asutus, mis ei kulutanud ära kogu talle ette nähtud raha – umbes komandik meile lubatust jäi üle. Olen selle üle uhke, kuigi oleksin lootnud, et järgnevatel aastatel saab olema rohkem neid riigiasutusi, kes järgivad meie eeskuju. Kahjuks on sageli mentaliteediks endiselt kaubelda endale nii palju kui võimalik ning kulutada see kindlasti aasta lõpuks viimase sendini ära – muidu antakse äkki järgmine aasta vähem.”





Osale arutelus

Toetajad:

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Standard ERP on integreeritud äritarkvara keskmistele ja suurtele ettevõtetele.

Standard ERP ühendab endas traditsioonilise ettevõtte ressursiplaneerimise (ERP) ja kliendihalduse (CRM) kõrval laialdasel hulgal erilahendusi lähtuvalt ettevõtte spetsiifikast ning vajadustest.

Books 8 on uue põlvkonna äritarkvara väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele.

Põhipakett sisaldab kõike majandusarvestuseks esmatarvilikku võimaldades registreerida ostu ja müügitehinguid, jälgida klientide võlgnevusi ning enda võlgnevusi tarnijatele. Kõikidest sisestatud toimingutest tehakse automaatselt kanne pearaamatusse.

Valdkonna tööpakkumised

METSÄ GROUP`S FINANCE TEAM is looking for ASSISTANT CONTROLLER

Tammiste Personalibüroo OÜ

05. november 2017

Uudised

Tööriistad