4. oktoober 2006
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tutvustades massööri ametit

Tallinlane Martin Jõe on omamoodi huvitav isiksus, kes peab mitut ametit, hetkel näiteks tuleb üks tema sissetulek ka siseviimistlusfirma tegevusest. Ent juba aastast 1996 kuulub selle mehe ellu jätkuvalt massööri amet, mis saadab teda vaikimisi tänini.

Just sellest ametist temagarääkisimegi, kuna Martin Jõe mõtted janõuanded võivad olla kohati päris huvitavadnendele raamatupidajatele, kes otsivad endale sobivat massööri,kuid ei tea – keda ja kus salongis eelistada.

Tegelikult õppis Martin Jõemassööri ameti selgeks Tallinnas meditsiinikoolis jakursustele sattus ta läbi soovi õppida juurde midagi uutja huvitavat oma elus.

„Vahel kuuled midagi uut ja tulebkohe tunne, et tahaks ka seda proovida. Nii oli kamassaazhikursustega,“ räägib ta.

1990.-ndate lõpus ei olnudmassaazhikursusi just palju, samuti nappis massööre. Jõelootis, et seda ametit pidades teenib ta sissetulekutele mõeldesparajat lisa – ning ei pidanud lootustes pettuma.

Samas mõne aja möödudestundis ta, et töötada hommikust õhtuni massöörinaon kuidagi rutiinse iseloomuga – ja et teha päevast päevamassaazhe pole siiski amet tema jaoks. Nii asutaski ta hoopis omafirma siseviimistluse alal ja massöörina töötabnüüd vaid püsiklientuuri eritellimuste peale.

„Praegusel ajal pakutakse vägaerinevaid massaazhe – küll hiina, tai, küll mee- jaaroomimassaazhe, kuid minu meelest on õige massaazhi alusikkagi klassikaline massaazh. Ja selle kvaliteet põhineb vägapalju massööri oskusel tunnetada,“ räägib ta.

Tema meelest sobivad massööriksinimesed, kel on kaasa sündinud oskus tunnetada – millistmassaazhi iga klient vajab, aga väga palju loeb ka oskustunnetada inimese biovoolusid. Osad inimesed on Jõe sõnullausa loodud selle ameti peale – kuigi nad võivad olla mittemassööri tööd otseselt õppinud, tulebmassaazh neil siiski alati imeliselt välja – sest nad oskavadlihtsalt igat klienti erilisena tunnetada.

„Mõned massööridoskavad ära tunnetada, millised kohad on inimeselproblemaatilised, ka see on hea märk, aga lisaksin – mis onväga oluline – et minnes massööri juurde tulekskliendil endal olla palju julgem, et väljenduda, kuna onmassaazhi tugevus kliendi jaoks kõige parajam.“

Osad massöörid võivadteha massaazhi liiga tugevalt – professionaalses salongis muidugiküsib massöör ise üle, milline massaazhitugevuskliendile enam sobib. Kui aga tõesti klient tunneb, etmassaazhi tugevus on liiga suur – tuleks kindlasti mitte „hambadristis“ kannatada, vaid massööri kiiresti teavitada. Võivastupidi – massaazh on liiga nõrk. Ka seda võiböelda.

Kuidas aga leida õiget massööri?Martin Jõe soovitab kuulata näiteks tutvusringkonnasringi – kes keda soovitab, samas ei pruugi kahele erinevaleinimesele sobida üks ja sama massöör. Seetõttutuleks võibolla ka natuke katsetada ja püüda arusaada – kes ikkagi oskab kõige paremini kliendiga kontaktiluua.

„Hea massöör teeb igaleinimesele massaazhi just nii, nagu just sellele inimesele hetkel vajaon,“ lisab Jõe. „Nii ei ole, et see, mis sobib ühele,peab raudselt sobima kellelegi teisele.“

Jõe lisab sedagi, et kui pealeesimest või teist või isegi neljandat massaazhikorda oninimesel vahel lihased pisut valusad – nagu oleks trennis käinud,siis see käib loomuliku osana vahel korraliku massaazhi juurde.

„Massaazh tegelikult ju ongi naguoleks trenni teinud – verevarustus paraneb selle kaudu ja jääkainedon organismis liikuma läinud.“

Hea massaazh parandab isegilümfivarustust, kiirendades organismist mürkide väljaviimist.

Martin Jõe ei pea ennast üldsegimitte maailma parimaks massööriks, ehkki oma teenust oskabta hinnata. „Mul on kujunenud oma klientuur, kuid massaazhitegemine on mul lihtsalt üks kõrvaltöö – seeei ole peamine sissetulekuallikas ja see pole üldse ka minueesmärk.“

Lisaks tööle kuuluvad Jõeellu hobid, mis üldjoontes väga sportlikud, näitekstennisemäng, ujumine, aga kultuurivaldkonnast ka teater.

Autor: Aive Antsov

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700