Autor: Taivo Paju • 24. september 2006
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Konverentsiteema: Mida ootab juht healt raamatupidajalt ja vastupidi

TiinaMõis: juht peab usaldama pearaamatupidajat

Tiina Mõisal on ainulaadnekogemus: ta oli 1991. aastal alustanud Hansapanga pearaamatupidaja jagrupi arenedes selle juhatuse liige. Seega palus toimetus tal vastatanii raamatupidaja kui juhi pilgu läbi.

Kõigepealtloodan, et räägime just pearaamatupidajast ja juhist. Seeon väga oluline, sest firmades võib olla kümnetekaupa raamatupidajaid, aga bilansi ja kasumiaruande paneb kokkusiiski üks – pearaamatupidaja, kes korraldab koguraamatupidamistööd.

Infotjuhile ja firma juhatusele (või nõukogule) annab ikkapearaamatupidaja, kes peaks oskama põhjendada iga numbrit, mista aruannetesse kirjutab, koos selle muutumise dünaamikaga.

Kuigiraamatupidaja väike rõõm võib seisneda kaselles, et bilanss klapib (st deebet-kreedit on võrdsed),oodatakse tegelikult juhi poolt ikkagi põhjendusi, miksmüüginumbrid, võlad või kasum/kahjum justsellised on. Raamatupidaja peab nägema numbrite taha.

Firmadearvestusüksused on erinevalt korraldatud. Suuremates firmades oneraldi analüüsiosakonnad, kes võtavadraamatupidajate käest numbrid, analüüsivad neid jateevad juhtkonnale eelmise perioodi kohta aruanded. Väiksematesfirmades pole võib-olla ühtegi oma raamatupidajat,raamatupidamisteenust ostetakse lihtsalt sisse. Seetõttu eisaa ka väga üldistada, milline see kõige õigemraamatupidaja on.

Juhthindab raamatupidaja juures kindlasti seda, kui ta saab kiirestiusaldusväärsed numbrid firma majandustegevuse kohta.Kindlasti ei soovi juht tegeleda esitamata aruannetega maksu- jatolliametile või anda hankijatele aru näiteks maksmataarvetest, mis on loomulikult raamatupidamise korraldada. Juht peabikka keskenduma firma äritegevusele, raamatupidamine kindlustabtagalat.

Loomulikultvajab ka raamatupidaja tunnustamist. Hea oleks, kui juht regulaarseltsuhtleks raamatupidajatega ning tunnustaks neid, kui firmal ühtegiprobleemi arvestusega ei ole. Ühesõnaga – juhiigapäevase ringkäik („juhtimine ringi kõndides”)peaks viima ta ka raamatupidajate juurde.

Pearaamatupidajapeab andma juhile tagasisidet nii majandustegevuse kui ka koguarvestussüsteemi kohta. Ta peab õigeaegselt tegemaettepanekuid töö ümberkorraldamiseks, näiteksuute arvestusprogrammide soetamiseks ja juurutamiseks. Firmaarvestussüsteem ei tohi firma äritegevusele jalgu jääda,muidu võib kogu äri uppi lennata.

Juht peabusaldama pearaamatupidajat ning teda muudatuste tegemisel toetama.Kui firma juht toetab ja tunnustab pearaamatupidajat, siisrespekteerivad kõik allüksused raamatupidamist tervikuna.Tugev raamatupidamine annab äriüksustele hea kindlatagala-tunde ning toimib äri edu huvides.

Üllar Jaaksoo:

Üllar Jaaksoo alustas Hoiupangastellerina, sai hiljem juhatuse esimeheks, jätkas siis Tele2juhina ning praegu veab Sportlandi kauplusteketti.

Raamatupidamineon natukene sarnane ajalooraamatu kirjutamisega, kust aastaid hiljemvaadatakse, kuidas ettevõtte elas ja kui edukas võieduta ta oli. Arvan, et paljud juhid peavad veel raamatupidamistpelgalt faktide ülestähendamiseks. Aga millist ilmselgetfakti ehk tulemust millise mõjuriga seostada?

Ehkparafraseerides tuntud tsitaati: “Olla või mitte olla

antud kulul just selles perioodis jamis tegevusega seotult – selles on küsimus!

"

Selleks etraamat saaks kirja parima teadmise kohaselt, on vajalik pidev dialoogpearaamatupidaja ja ettevõtte juhi/juhtide vahel. Tänapäevasedstandardid eeldavad pidevat hinnangut oma varadele, kohustustele jariskidele. See ei saa olla delegeeritud vaid raamatupidamiseosakonnale. Raamatupidamise korrektsus eeldab õigeaegse infolaekumist juhtidelt raamatupidajatele.

Halbnäide on see, kui ühes ettevõttes juhtimiseksvajalik informatsioonisüsteem on väga kohmakas jaraamatupidamisest pea täiesti lahus.Ladus ja edumeelselt korraldatud süsteem on selline, etjuhtimiseks vajaliku infoga on arvestatud juba raamatupidamisekontosüsteemi, kuluüksuste ja reservide põhimõteteloomisel. Ka see vajab dialoogi.

Pearaamatupidaja.Peaga raamatu pidaja. Mõtleb ise ja koos juhiga. Juht peabpeaga nõu.

AiliAlehodžin: tean, mis tunne on olla infosulus

AiliAlehodžin on olnud 13 aastat raamatupidaja Estline’is, Helmeses,BCS-s, praegu töötab ta pearaamatupidajana firmas SmartenLogistics.

Hea juhton pearaamatupidaja silme läbi inimene, kes sinuga arvestab, nõuküsib, asju arutab. Arvestab sinu kui töökaaslase,mitte kui maksuameti poolt firmasse sokutatud tegelasega. Kuid paljudjuhid suhtuvad raamatupidamisse kui millessegi ebameeldivasse,millega lihtsalt tuleb tegeleda.

Parimaksvariandiks pean tarka juhti, kes oskab lugeda nii bilanssi kuikasumiaruannet. Paraku saavad paljud juhid aru üksneskasumiaruande viimasest reast: firma kasum/kahjum.

Minu aruston parim kombinatsioon see, kui tippjuht on varem finantsjuhinatöötanud.

Kasmeelega või pahaaimamatult, aga juhid ei oska mõnikordisegi mõelda sellele, et raamatupidajale infot jagada. Niiistubki too sageli oma toas ja ei teagi, mis firmas toimub. Teanjuhust, kus omanikud otsustasid maksta dividende ja raamatupidajakuulis sellest viimasena.

Mul endalon olnud järgmine juhus: tegin aastaaruande ära – ja siisselgus, et kõik väikeaktsionärid olid vahepeal väljaostetud ning meil oli nüüd üks suur emaettevõte.Aga see mõjutab ju tervet aastaaruannet! Olen infosulus olnudja tean, mis tunne see on.

Teineteemadering, mis juhi ja raamatupidaja suhteid mõjutab, onraamatupidamise n-ö loomingulisus. Eriti siis, kui juhil jaraamatupidajal on asjadest erinev arusaam. Mina usun, et minu kuiraamatupidaja kohustus on sellises olukorras juhti riskidesthoiatada. Ja kui ta jääb endale kindlaks, siis ei olemidagi teha – siis teen nii, nagu tema tahab. Kui ikka tuleb kindelvastus, et neid makse meie firma ei maksa, siis ei hakka ma juhiselja taga ka neid makse maksma. Aga sellisel juhul püüanoma tagalat kindlustada, hoida e-kirjad alles vms.

Kõigemõistlikum on ju olukord, kus juht arutab asjadraamatupidajaga läbi enne tehingute tegemist. Kahekesi ikkamõtleb midagi välja, mitu pead on ikka mitu pead jakellelgi tuleb ikka hea idee.

Kõigehullem on raamatupidaja jaoks see, kui tuleb mingi asi kinni mätsida.Aga suurtes firmades on selliseid probleeme vähe, seda tulebette ikka väiksemates.

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700