Konverentsiteema: Mida ootab juht healt raamatupidajalt ja vastupidi

Tiina Mõis: juht peab usaldama pearaamatupidajat

Tiina Mõisal on ainulaadne kogemus: ta oli 1991. aastal alustanud Hansapanga pearaamatupidaja ja grupi arenedes selle juhatuse liige. Seega palus toimetus tal vastata nii raamatupidaja kui juhi pilgu läbi.

Kõigepealt loodan, et räägime just pearaamatupidajast ja juhist. See on väga oluline, sest firmades võib olla kümnete kaupa raamatupidajaid, aga bilansi ja kasumiaruande paneb kokku siiski üks – pearaamatupidaja, kes korraldab kogu raamatupidamistööd.

Infot juhile ja firma juhatusele (või nõukogule) annab ikka pearaamatupidaja, kes peaks oskama põhjendada iga numbrit, mis ta aruannetesse kirjutab, koos selle muutumise dünaamikaga.

Kuigi raamatupidaja väike rõõm võib seisneda ka selles, et bilanss klapib (st deebet-kreedit on võrdsed), oodatakse tegelikult juhi poolt ikkagi põhjendusi, miks müüginumbrid, võlad või kasum/kahjum just sellised on. Raamatupidaja peab nägema numbrite taha.

Firmade arvestusüksused on erinevalt korraldatud. Suuremates firmades on eraldi analüüsiosakonnad, kes võtavad raamatupidajate käest numbrid, analüüsivad neid ja teevad juhtkonnale eelmise perioodi kohta aruanded. Väiksemates firmades pole võib-olla ühtegi oma raamatupidajat, raamatupidamisteenust ostetakse lihtsalt sisse. Seetõttu ei saa ka väga üldistada, milline see kõige õigem raamatupidaja on.

Juht hindab raamatupidaja juures kindlasti seda, kui ta saab kiiresti usaldusväärsed numbrid firma majandustegevuse kohta. Kindlasti ei soovi juht tegeleda esitamata aruannetega maksu- ja tolliametile või anda hankijatele aru näiteks maksmata arvetest, mis on loomulikult raamatupidamise korraldada. Juht peab ikka keskenduma firma äritegevusele, raamatupidamine kindlustab tagalat.

Loomulikult vajab ka raamatupidaja tunnustamist. Hea oleks, kui juht regulaarselt suhtleks raamatupidajatega ning tunnustaks neid, kui firmal ühtegi probleemi arvestusega ei ole. Ühesõnaga – juhi igapäevase ringkäik („juhtimine ringi kõndides”) peaks viima ta ka raamatupidajate juurde.

Pearaamatupidaja peab andma juhile tagasisidet nii majandustegevuse kui ka kogu arvestussüsteemi kohta. Ta peab õigeaegselt tegema ettepanekuid töö ümberkorraldamiseks, näiteks uute arvestusprogrammide soetamiseks ja juurutamiseks. Firma arvestussüsteem ei tohi firma äritegevusele jalgu jääda, muidu võib kogu äri uppi lennata.

Juht peab usaldama pearaamatupidajat ning teda muudatuste tegemisel toetama. Kui firma juht toetab ja tunnustab pearaamatupidajat, siis respekteerivad kõik allüksused raamatupidamist tervikuna. Tugev raamatupidamine annab äriüksustele hea kindla tagala-tunde ning toimib äri edu huvides.

Üllar Jaaksoo:

Üllar Jaaksoo alustas Hoiupangas tellerina, sai hiljem juhatuse esimeheks, jätkas siis Tele2 juhina ning praegu veab Sportlandi kauplusteketti.

Raamatupidamine on natukene sarnane ajalooraamatu kirjutamisega, kust aastaid hiljem vaadatakse, kuidas ettevõtte elas ja kui edukas või eduta ta oli. Arvan, et paljud juhid peavad veel raamatupidamist pelgalt faktide ülestähendamiseks. Aga millist ilmselget fakti ehk tulemust millise mõjuriga seostada?

Ehk parafraseerides tuntud tsitaati: “Olla või mitte olla
antud kulul just selles perioodis ja mis tegevusega seotult – selles on küsimus!
"

Selleks et raamat saaks kirja parima teadmise kohaselt, on vajalik pidev dialoog pearaamatupidaja ja ettevõtte juhi/juhtide vahel. Tänapäevased standardid eeldavad pidevat hinnangut oma varadele, kohustustele ja riskidele. See ei saa olla delegeeritud vaid raamatupidamise osakonnale. Raamatupidamise korrektsus eeldab õigeaegse info laekumist juhtidelt raamatupidajatele.

Halb näide on see, kui ühes ettevõttes juhtimiseks vajalik informatsioonisüsteem on väga kohmakas ja raamatupidamisest pea täiesti lahus. Ladus ja edumeelselt korraldatud süsteem on selline, et juhtimiseks vajaliku infoga on arvestatud juba raamatupidamise kontosüsteemi, kuluüksuste ja reservide põhimõtete loomisel. Ka see vajab dialoogi.

Pearaamatupidaja. Peaga raamatu pidaja. Mõtleb ise ja koos juhiga. Juht peab peaga nõu.


Aili Alehodžin: tean, mis tunne on olla infosulus

Aili Alehodžin on olnud 13 aastat raamatupidaja Estline’is, Helmeses, BCS-s, praegu töötab ta pearaamatupidajana firmas Smarten Logistics.

Hea juht on pearaamatupidaja silme läbi inimene, kes sinuga arvestab, nõu küsib, asju arutab. Arvestab sinu kui töökaaslase, mitte kui maksuameti poolt firmasse sokutatud tegelasega. Kuid paljud juhid suhtuvad raamatupidamisse kui millessegi ebameeldivasse, millega lihtsalt tuleb tegeleda.

Parimaks variandiks pean tarka juhti, kes oskab lugeda nii bilanssi kui kasumiaruannet. Paraku saavad paljud juhid aru üksnes kasumiaruande viimasest reast: firma kasum/kahjum.

Minu arust on parim kombinatsioon see, kui tippjuht on varem finantsjuhina töötanud.

Kas meelega või pahaaimamatult, aga juhid ei oska mõnikord isegi mõelda sellele, et raamatupidajale infot jagada. Nii istubki too sageli oma toas ja ei teagi, mis firmas toimub. Tean juhust, kus omanikud otsustasid maksta dividende ja raamatupidaja kuulis sellest viimasena.

Mul endal on olnud järgmine juhus: tegin aastaaruande ära – ja siis selgus, et kõik väikeaktsionärid olid vahepeal välja ostetud ning meil oli nüüd üks suur emaettevõte. Aga see mõjutab ju tervet aastaaruannet! Olen infosulus olnud ja tean, mis tunne see on.

Teine teemadering, mis juhi ja raamatupidaja suhteid mõjutab, on raamatupidamise n-ö loomingulisus. Eriti siis, kui juhil ja raamatupidajal on asjadest erinev arusaam. Mina usun, et minu kui raamatupidaja kohustus on sellises olukorras juhti riskidest hoiatada. Ja kui ta jääb endale kindlaks, siis ei ole midagi teha – siis teen nii, nagu tema tahab. Kui ikka tuleb kindel vastus, et neid makse meie firma ei maksa, siis ei hakka ma juhi selja taga ka neid makse maksma. Aga sellisel juhul püüan oma tagalat kindlustada, hoida e-kirjad alles vms.

Kõige mõistlikum on ju olukord, kus juht arutab asjad raamatupidajaga läbi enne tehingute tegemist. Kahekesi ikka mõtleb midagi välja, mitu pead on ikka mitu pead ja kellelgi tuleb ikka hea idee.

Kõige hullem on raamatupidaja jaoks see, kui tuleb mingi asi kinni mätsida. Aga suurtes firmades on selliseid probleeme vähe, seda tuleb ette ikka väiksemates.

Osale arutelus

  • Taivo Paju

Toetajad:

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

TAAVI PALK – parim valik kõigile palgaarvestajaile

Töötasude arvutamist ja maksustamist puudutava seadusandluse igaaastane muutumine ja uute peensuste jätkuv lisandumine on palgaarvestusest teinud ühe komplitseerituma valdkonna finantsarvestuses.

SmartAccounts - lihtsaim ja kiireim raamatupidamistarkvara pilves

SmartAccounts on majandustarkvara, mis on suunatud väikese ja keskmise suurusega uuendusmeelsetele ettevõtetele, kelle jaoks on oluline lihtsus ja mugavus.

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Tööriistad