Käibemaksukohustuslaseks ühe tehinguga

Käibemaksu peab lisama ainult sellise kauba või teenuse hinnale, mis müüdi
pärast käibemaksukohustuslaseks muutumist.

Viimasel ajal on sagenenud ettevõtjate vaidlused maksuametnikega, kus ametnikud nõuavad käibemaksu tehingu eest, mis tehti enne ettevõtja käibemaksukohustuslaseks muutumist.

Alla 250 000 kroonise kogukäibe ajal tehtud tehingu eest käibemaksu sisse kasseerida ei ole lubatud.

Käibemaksuseaduse N 19 ütleb, et käibemaksukohustuslaseks registreerimise kohustus tekib päevast, mil käive ületas 250 000 krooni piiri.

Pärast käibemaksukohustuse tekkimist peab ettevõtja muuhulgas hakkama arvetele ka käibemaksu lisama.

Käibe tekkimiseks on käibemaksuseaduse N 11 järgi kolm tingimust. Need on kas kauba ostjale lähetamine või kättesaadavaks tegemine, teenuse puhul selle osutamine, kauba või teenuse eest osalise või täieliku makse laekumine, teenuse saamisel osaline või täielik maksmine ning ettevõtja omatarve.

Arve esitamine aga ei ole alates 2004. aastajst Eesti-sisese käibe puhul üldse käibe tekkimise tingimus.

Ettevõtja peab seaduse järgi lisama käibemjaksu nendele arvetele, mille ta esitas kauba või teenuse müügi eest pärast seda, kui tema käive nii-öelda üle piiri läks ehk ületas 250 000 krooni.

Kui käibeks nimetatav sündmus leidis aset ajal, mil aastase käibe kogumaht ei olnud veel ületanud 250 000 krooni piiri ja ettevõtja ei olnud ennast ka vabatahtlikult käibemaksukohustuslaseks registreerinud, siis selle eest ei tohi ettevõtja kliendilt käibemaksu küsida. Eelnev klausel on käibemaksuseaduses ka sõna-sõnalt kirja pandud.

Üks kummaline argument, mida ettevõtjad on maksuametnikelt kuulnud, kõlab, et arvet ei saa ju poolitada. Maksuametnikud väidavad, et kui käive ületas 250 000 kroonise summa piltlikult öeldes poole arve peal, siis ülejäänud osa tehingust juhtus juba ajal, kui käibemaksukohustuslaseks saamise piir oli ületatud. Kuna arvet aga poolitada ei saa, tuleb maksuametnike väitel käibemaksu tasuda terve kõnealuse arve pealt.

Kuna aga arve esitamine ei ole vastavalt seadusele käibe tekkimise juures mingi näitaja, peaks tegelikult rääkima hoopis sellest, millal käive tekkis, mitte arutlema arvete üle.

Vastab tõele, et arvet poolitada ei saa. Kuid poolitada ei saa ka käibeks loetavat sündmust.

Järeldus poolitamise jutust on aga nimelt vastupidine: alla 250 000 kroonise kogukäibe ajal tehtud tehingu eest käibemaksu sisse kasseerida ei ole lubatud. Siinjuures tuleb muidugi hoolega arvesse võtta käibe tekkimise tingimusi ning esineda saab vaid üks aga, mis on jällegi käibemaksuseaduses selgelt kirjas: kui käibe tekkimise ajaks on kauba või teenuse eest osalise makse laekumine või maksmine, on käive tekkinud makstud osa ulatuses.

Kui kauba või teenuse eest tasutakse miskipärast mitmes osas, on see käive osapoolte poolt poolitatud ja käibe suurusega läheb nagu läheb.

Ühes osas makstud arvet aga kabinetis arutledes poolitada ei saa ning siis on käibemaksukohustuse tekkimise piir ületatud alles pärast raha laekumist. Kui käibe tekkimise tingimuseks on kauba üleandmine või teenuse osutamine, tuleb käibemaks lisada alles järgmisele kaubale või teenusele. FIEde kassapõhine arvepidamine on veel omaette jutt.

Osale arutelus

  • Olavi Kärsna

Toetajad:

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

TAAVI PALK – parim valik kõigile palgaarvestajaile

Töötasude arvutamist ja maksustamist puudutava seadusandluse igaaastane muutumine ja uute peensuste jätkuv lisandumine on palgaarvestusest teinud ühe komplitseerituma valdkonna finantsarvestuses.

Kiire ja lihtne aruandlus ja palgaarvestus

Raamatupidamistarkvaraga AccountStudio muudad aruannete koostamise ja palkade arvestamise kordades lihtsamaks ja kiiremaks.

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Tööriistad