Ülevaade ajakirja Maksumaksja juuni-juuli numbrist

Mitte et just tahaks ilmast rääkida, aga kui on palav ja maksumaksjad puhkavad, siis peab jutt olema asjakohane – tuleb rääkida puhkuste vormistamisest ja töö korraldamisest suvisel puhkuste ajal, näiteks kasutades ajutist tööjõudu. Ajakirja teised teemad jäävad siis võib-olla vihmasteks õhtuteks, kuigi mure äriühingute tulumaksu saatuse pärast võib põhjustada ka nii mõnegi unetu öö.Advokaadibüroo Jaak Oja OÜ advokaat Tiia Kruusmaa käsitleb oma artiklis puhkuseseaduse kohaldamise praktilisi aspekte, mida peaksid teadma nii tööandjad kui ka töötajad. Ta tutvustab puhkamise kohustust, puhkuse andmist, vormistamist ja muutmist, puhkuste ajakava, puhkusetasu arvutamist ja maksmist ning annab näpunäiteid, kuidas korraldada ettevõttes puhkamine nii, et pärast poleks vajadust klaarida asju töövaidluskomisjonis või kohtus. Vürtsi lisavad õpetlikud näited elust enesest. Lugeja leiab siit kasulikku oma igapäevatöö jaoks või vähemalt teadvustab, et iga seaduse – ka puhkuseseaduse – kohaldamisel võib tekkida probleeme.EML vanemjurist Martin Huberg annab nõu, kuidas töö ka puhkuste ajal tehtud saab, kui selleks kasutada ajutist tööjõudu. Tema ülevaade lühiajalistest töösuhetest ja nendega seotud maksuaspektidest puudutab tähtajalise lepingu sõlmimist, alaealiste töölerakendamist, hooajalist ettevõtlust jmt. Autor loodab pakkuda mõtlemisainet, keda ja millise lepingulise suhte alusel suveks palgata, kui töö iseloom seda võimaldab.MaksuMaksja algatas mainumbris äriühingute tulu maksustamise avaliku arutelu. Rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna otseste maksude talituse juhataja Ivo Vanasaun tutvustas seal äriühingute tulu maksustamise võimalusi alates 2009. aastast. Ministeeriumi pakutud variantide kohta avaldavad seekord arvamust ettevõtjad, maksukonsultandid ja poliitikud.Kuna Rahandusministeeriumi favoriit „mudel B3 tähendaks seni edukalt kehtinud ja investeeringuid soodustanud tulumaksu korralduse muutmist – mis Eestisse tulnud investoreid ilmselt ei rõõmusta – ning senise väga lihtsa maksumudeli asendamist oluliselt keerukama ja seega ka ressurssinõudvamaga, ootaks ministeeriumilt juba valminud analüüsile ka põhjalikumat käsitlust, mis looks suurema selguse valitava mudeli eelistes ja tagajärgedes,“ märgivad Priit Lätt ja Rainer Eidemiller Advokaadibüroost Straus & Partnerid.Riskidele õige hinnangu andmist ootavad ka teised. „Kuivõrd tõenäoline on välisriikide poolt Eestile madala maksumääraga territooriumi staatuse omistamine alternatiiv A2 rakendamisel (seaduse minimaalne muutmine direktiiviga kooskõlla viimiseks)? Kui suur on rahaliselt välisinvesteeringute kaotus omanäolisest ja atraktiivsest tulumaksusüsteemist loobumisel, kui rakendub alternatiiv B3 (traditsiooniline tulumaksusüsteem)?“ küsib Ernst & Young Baltic AS juhtiv maksukonsultant Hedi Wahtramäe.Arvamusavaldused jagunevad laias laastus kaheks – ühed soovivad senise tulumaksusüsteemiga jätkamist ja teised jäävad ettevaatlikult kahtlevale seisukohale.Õli valab tulle MTA peadirektori asetäitja Dmitri Jegorov, kes rahvusvahelistele maksuala ekspertidele viidates märgib, et puudub vajadus muuta kehtivaid kasumi maksustamise põhimõtteid – „Eesti ei riku oma maksustamisreeglitega ema-tütre direktiivi põhimõtteid. Muudatuste tegemise kohustus tuleneb meie liitumislepingust, milles on fikseeritud võimalus kasutada olemasolevat süsteemi kuni 31. detsembrini 2008.“Kõik arvamuseavaldajad on aga ühel nõul, et valikute tegemisega on juba ülimalt kiire – kui mitte juba hilja. „Oluline on jõuda alates 2009. aastast toimima hakkava süsteemi osas otsuseni võimalikult varakult enne üleminekuperioodi lõppu. Nii mõnelegi investorile on see vastus arvatavasti juba hiljaks jäänud,“ märgib Hedi Wahtramäe.EML vanemjurist Martin Huberg ja jurist Mariliis Kannukene tutvustavad tulumaksuseaduse muudatusi. Seadus jõustub peamiselt 1. jaanuaril 2007, kuid mitmed muudatused jõustuvad tagasiulatuvalt ka 1. jaanuaril 2006, osa muudatusi aga jõustusid 1. juulil 2006.Eelnõu menetlemisse andis oma panuse ka maksumaksjate liit, esitades mitmeid ettepanekuid seaduse täiustamiseks ja argumente ebamõistlike muudatuste seaduseelnõust väljajätmiseks. „Seaduseelnõu oli väga mahukas, seal lahendati palju olulisi probleeme, kuid ometi jäid Riigikogus kõlama kahjuks peamiselt targutused tulumaksusoodustusega ühingute ja annetuste teemadel,“ märgib Martin Huberg artiklis „Tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõust ehk tahtsime parimat, aga välja kukkus nii nagu alati“.MaksuMaksja suvine topeltnumber on tavapärasest mahukam ja palju rohkem oleks tutvustada ka kajastatavaid teemasid, kuid kahjuks jääb toimetaja saatesõnast seekord väheks. Seega palun lugejal end ise ülejäänud artiklitega kurssi viia esikaane viidete, sisukorra ja tubli lehitsemisega!

Osale arutelus

  • Imbi E. Kaljuste

Toetajad:

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Veebipõhine Microsoft Dynamics NAV majandustarkvara terviklahendus

Tänapäeva ettevõtete väljakutseks on pidev ärikeskkonna muutumine. Majandus- või äritarkvara peab seejuures olema paindlik, kasvama koos ettevõttega. Samas tuleb koguda ja vaadata oma andmeid täiesti uuel viisil, et teha tuleviku otsuseid, mitte konstateerida minevikku. Majandustarkvara peab olema kaasaegne, hästi integreeritud ja aitama tööaega kokku hoida.

Innovatiivne ja suurte võimalustega Microsoft Dynamics NAV

Keskmistele ja suurtele ettevõtetele mõeldud Dynamics NAV on Microsofti majandustarkvaradest globaalselt enim müüdud ja kiiremini arenev lahendus, mida on viimasel kümnendil jõuliselt arendatud.

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Tööriistad