Ross: Eesti liitub euroga praegu kehtiva kursiga

Eesti rahandusministril on vetoõigus ebasoodsa kursi otsuse
peatamiseks. Euroriikide rahandusministrid otsustavad selle, millise kursiga üks
riik liitub euroga, kuni pool aastat enne liitumistähtaega. Ministrid võtavad otsuse vastu ühehäälselt ja otsustamisest võtab
osa ka Eesti rahandusminister. Asjale annab kindluse see, et otsustamisel on
Eesti rahandusministril vetoõigus hääletada ebasoodsa otsuse vastu. Sel juhul ei
liitu me ka euroga. Eesti Panga asepresident Märten Ross kinnitab, et Eesti
liitumisel euroga säilib tänane kurss. “Jah, teoreetiliselt saab alati
liitumiskurssi muuta, kuid kokkulepe on kahepoolne,” ütles Ross. “Me ei pea
liituma kursi alusel, mis meile ei meeldi.” Kui arutleda aga asja üle
teoreetiliselt, siis Ross möönab, et rahapoliitikas ei ole ükski kurss kivisse
raiutud. “Iga riigi keskpank peab koostöös valitsusega astuma teatud samme, et
raha kurssi hoida. Eesti Panga positsioon ja sõnum on: me vahetame kõik kroonid
täna ja tulevikus kursiga 15,6466 krooni euro eest.”

Eile täitus Eestil kaks aastat vahetuskursimehhanismi ERM2-liikmena, millega sai täidetud järjekordne euroga liitumise eeltingimus, krooni ja euro fikseeritud vahetuskursi nõue.
Eesti on mõnes mõttes teiste liitujatega võrreldes erilises seisus, kuna meie rahapoliitika aluseks on valuutakomitee süsteem, mis kasutab fikseeritud kurssi euro suhtes. Teistel liitujatel on enamasti ujukursid ja nende puhul on euroopa rahandusministrite otsus sisuline, et ühel hetkel anda turule selge sõnum – riigi valuuta ja euro vahetuskurss saab liitumishetkel olema selline. Sloveenia puhul, kes liitub eurotsooniga järgmise aasta alguses, tehakse selline otsus lähiajal.
“Poola ja ka Tšehhi puhul on praegu keerulisem arvata, millises suunas liitumiskurss läheb, sest mõlema riigi valuutad on vabalt kõikuvad ja võivad liitumisajaks oluliselt odavneda või kallineda. See eeldab aga enne liitumist põhimõttelisi läbirääkimisi ja kokkuleppeid, et mitte jätta kõike juhuse hooleks ja viimasele hetkele,” ütles Ross.

Sõltub palju


Kursi fikseerimisest sõltub tihti vägagi palju, näiteks riigi majanduse käekäik. Eelkõige on see tuntav ettevõtete ekspordivõime suhtes. Mitmed riigid on kasutanud rahvusvaluuta devalveerimist (ostujõu alandamist) selleks, et tõsta firmade ekspordivõimet.
“Eesti rahanduspoliitika on selles mõttes hea ja stabiilne ka ettevõtetele, kuna kindel valuutakurss on andnud selge sõnumi – ehitage oma tegevus sellele nurgakivile,” kommenteeris Märten Ross.
Äripäevas kirjutas EBRD konsultant Esko Passila, et Eesti krooni kurssi võidakse muuta kuni mitu korda hetkel, kui liitumiskurss paika pannakse. “See on spekulatsioon,” ütles Ross. “Ja tema väide, et Eesti valitsus hoiab vahetuskurssi saladuses, et elanike hulgas mitte paanikat tekitada, on vale.”
Ka EBRD kinnitas resoluutselt, et Passila väited ei kajasta EBRD omi.

Osale arutelus

  • Vallo Toomet

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Profit - lihtne ja funktsionaalne majandustarkvara

Profit on lihtne, aga funktsionaalne äritarkvara, mis sõltuvalt valitud moodulitest sobib nii väike- kui suurettevõtetele. Tarkvara katab tüüpilise ettevõtte igapäevased vajadused tänu erinevatele moodulitele, mis on omavahel täielikult integreeritud.

Standard ERP on integreeritud äritarkvara keskmistele ja suurtele ettevõtetele.

Standard ERP ühendab endas traditsioonilise ettevõtte ressursiplaneerimise (ERP) ja kliendihalduse (CRM) kõrval laialdasel hulgal erilahendusi lähtuvalt ettevõtte spetsiifikast ning vajadustest.

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Tööriistad