Ülevaade ajakirja Maksumaksja mainumbrist

Seekordne kaaneteema on “Surm ja maksud”. Nii nagu maksud, on ka surm elu osa. Paraku on fraas „ta elab edasi meie mõtetes“ oma kohal ka maksuõiguses – inimene on ammu surnud, aga maksumaksjana elaks ta justkui veel hulk aega edasi, nendib artiklis „Maksuprobleemid pärimisel” EML nõukoja esimees Lasse Lehis.Kui sureb eakas inimene, siis on tal tavaliselt kirsturiided juba valmis pandud, hauaplats välja valitud ja matuseliste nimekiri koostatud ning ka pärijatel on pikemat aega selge, kes mida pärib ja kuidas asjad edasi hakkavad kulgema. Mida majanduslikult aktiivsem aga oli pärandaja ja mida ootamatumalt ta siit ilmast lahkus, seda suurem on tõenäosus, et pärast surma tuleb tema varalist seisu tükk aega klaarida.Maksukorralduse seaduse §-s 36 sätestatud üldreegli kohaselt lähevad kõik maksukohustused ja tagastusnõuded – välja arvatud sunniraha – pärandajalt üle pärijale pärimisseaduses sätestatud korras. Maksunduslikud nüansid tulevad mängu ka siis, kui pärijad ei soovi või ei suuda vara kasutada viisil, nagu seda tegi pärandaja.„Arvestades veel lähedase ootamatu lahkumise mõju omaste hingelisele seisundile, võib ratsionaalsete majanduslike otsuste tegemine olla raskendatud, kui mitte võimatu. Samas on teatud juhtudel just maksustamise seisukohast väga tähtis, et õigel ajal tehtaks õige otsus ja see ka õiges vormis täidetaks,” märgib Lehis.Advokaadibüroo Straus & Partnerid OÜ vandeadvokaadi abi Birgit Punison tutvustab nii kehtivas pärimisseaduses sisalduvat regulatsiooni kui ka pärimisseaduse eelnõus kavandatud olulisemaid muudatusi, kuigi viimaste uudiste kohaselt ei pruugi eelnõust seadust siiski saada. Artikkel keskendub pärandi vastuvõtmisega seotud küsimusele – kehtiv süsteem on tekitanud praktikas arvukalt probleeme pärima õigustatud isikute õiguste kaitse tagamisel ja pärandvara kuuluvuse kindlaksmääramisel.„Kuna Eestis ei ole pärandimaksu, on meie inimestel raske ette kujutada situatsiooni, kus lisaks muudele pärimisega seotud probleemidele tuleks tegeleda ka pärandimaksuga,” alustab selle maailmas levinud maksu tutvustamist Maastrichti Ülikooli tudeng Kristi Lahesoo.Pärandimaksu rakendatakse riigiti erinevate kriteeriumite alusel, mille tagajärjeks on topeltmaksustamine või maksustamise puudumine. „Pärijad erinevad tavalisest maksumaksjast ilmselt selle poolest, et enamasti on nad ebaõiglase maksustamise vastu protesteerimiseks ja probleemidele tähelepanu juhtimiseks liiga kurvad,” nendib autor.Investeerimisriskiga elukindlustust, mis kätkeb nii surmajuhtumi kindlustust kui ka investeerimisriskiga kogumisreservi, tutvustab maksustamise poole pealt IMG Konsultant AS maksukonsultant Madis Uusorg. Ka väljamakse tegemisel tuleb eristada kindlustushüvitisi ja kogumisreservi väljamakseid, selgitab autor.MaksuMaksjale intervjuu andnud Rootsi maksuspetsialist, Eesti tulumaksusüsteemi fänn Niclas Virin on äriühingute tulumaksustamise tuline vastane. Teda küsitlenud EML juhatuse liikmele Erki Uustalule meeldib Niclase vankumatu veendumus oma ideede eest seismisel ja nende propageerimisel. „Arvestades käimasolevat debatti Eesti praeguse äriühingute tulumaksusüsteemiga jätkamise võimaluste ja alternatiivide üle, leidsin, et just Niclase seisukohad oleksid väärt MaksuMaksjas kajastamist,” selgitab Uustalu intervjuu mõtet. „Kes teab, kuid võib-olla ongi just tema nägemus äriühingute tulumaksusüsteemide tuleviku osas just see, mis meid ees ootab.”Rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna otseste maksude talituse juhataja Ivo Vanasaun esitab avalikuks aruteluks 2009. aastast kehtiva äriühingute maksustamise korra valikud. Tema kirjeldatud ideedest osa põhinevad praegusel maksusüsteemil ja teine osa on uued lahendused, mis ei lähtu kehtivatest äriühingute maksustamise põhimõtetest.Rahandusministeerium ise toetab traditsioonilist, paljudes riikides kasutatavat süsteemi, milles maksustatakse nii jaotamata kui ka jaotatud kasumit. „Mudeli positiivsed küljed on läbipaistvus, investorite jaoks atraktiivne madal nominaalne maksumäär (10%), riigi maksutulude baasi stabiilsus ja sarnase maksusüsteemi haldamise kogemuse olemasolu (kuni 1999. aasta lõpuni kehtinud süsteem),” põhjendab Vanasaun.EML juhatuse liige Ain Veide kutsub liisinguvõtjaid mõtlema auto maksustamise üle selle väljaostmisel kasutusrendilepingu lõppedes – kas käibemaksu peaks maksma jääkväärtuselt või turuhinnalt. Autor pakub välja neli võimalust, kuidas jõuda õige vastuseni – et maksubaas on auto kokkuleppehind (jääkväärtus) ja turuväärtuse võib sõltumatute osapoolte puhul ära unustada.Raamatupidamise rubriigis tutvustab MaksuMaksja Eesti Raamatupidajate Kogu noorte raamatupidajate uurimistööde konkursi mullust võidutööd „Loov raamatupidamine, selle võimalik mõju ettevõtte väärtusele ning ettevõtte väärtuse hindamine (AS Tallinna Vesi näitel)“, mille kirjutas Tallinna Tehnikaülikooli Tallinna Kolledži tudeng Liina Tamm.„Loovaks raamatupidamiseks peetakse seda, kui muudetakse või mõjutatakse finantsaruannete tulemusi, kasumiaruannet või bilanssi endale sobivas suunas,” selgitab Tamm. „Soovitud tulemuse võib ettevõte saavutada läbi raamatupidamise arvestuspõhimõtete valiku ja kohaldamise või siis valeandmete esitamisega finantsaruannetes.”Uurimistööde võistluse žürii esimees, BDO Eesti AS audiitor Mai Everi sõnul pälvis töö tähelepanu aktuaalse teema ja selle asjaliku käsitluse poolest. „Loov raamatupidamise vajab kindlasti laiemat tähelepanu, sest paraku sageli tõlgendatakse seda kui midagi kahtlast, kui mitte suisa ebaseaduslikku,” nendib Ever. „Kuid raamatupidamise korraldamisel on vaja järgida seadusi, valida sobivad arvestusprintsiibid ja samas lähtuda otsuste tegemisel ettevõtte eripärast, sest valitud arvestuspõhimõtted ei tohi moonutada ettevõtte majandustulemusi.”

Osale arutelus

  • Lasse Lehis

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Veebipõhine Microsoft Dynamics NAV majandustarkvara terviklahendus

Tänapäeva ettevõtete väljakutseks on pidev ärikeskkonna muutumine. Majandus- või äritarkvara peab seejuures olema paindlik, kasvama koos ettevõttega. Samas tuleb koguda ja vaadata oma andmeid täiesti uuel viisil, et teha tuleviku otsuseid, mitte konstateerida minevikku. Majandustarkvara peab olema kaasaegne, hästi integreeritud ja aitama tööaega kokku hoida.

Profit - lihtne ja funktsionaalne majandustarkvara

Profit on lihtne, aga funktsionaalne äritarkvara, mis sõltuvalt valitud moodulitest sobib nii väike- kui suurettevõtetele. Tarkvara katab tüüpilise ettevõtte igapäevased vajadused tänu erinevatele moodulitele, mis on omavahel täielikult integreeritud.

Valdkonna tööpakkumised

Maxima otsib FINANTSANALÜÜTIKUT

Maxima Eesti OÜ

22. detsember 2017

Taxify is looking for an ACCOUNTANT

Taxify OÜ

17. detsember 2017

Uudised

Tööriistad