Jätkates liikluse teemadel

Eelmises
uudiskirjas ilmus lugu liiklusest ja autodest, kus Hille Tarto ja
Liisi Rätsep avaldasid oma arvamust. Sel korral uuriks – kas
meeste mõttemaailm erineb autode ja liiklemise osas. Räägivad
rahvusooper „Estonia“ solist Rauno Elp ja Rahandusministeeriumi
finantstalituse raamatupidaja Maarek Villa.


Rauno Elp maksis juhilubade eest ühe rubla

Rauno Elp mäletab naljaka faktina oma elust seda, et kui ta 1989. aastal keskkoolis kutseõppe korras juhiload omandas, maksid need talle vaid ühe rubla.

„Tol ajal ehk siis eelmise riigikorra ajal pidi iga keskkooli lõpetav noor omama kutse iseseisva elu alustamise jaoks. Minust sai kutseõppe korras B ja C kategooriate autojuht. See oli kõva sõna, kuigi oli võimalus õppida ka masinakirjutajaks või omandada ajaloolase kutse,“ on mälestused ligi paarikümne aasta tagusest ajast.

„Päriselt“ aktiivne autojuht sai Elpist alles 1997. aastal. Praktikat autojuhina on tal kestnud järjepidevad kaheksa aastat, kuid loeb ta ennast siiski veel kogemuste poolest „nooremaks“ juhiks.

„Püüan olla hoolas ja korralik, ehkki igapäevases Tallinna liikluses võib korralikkusega jalgu jääda. Paljudele meeldiks kihutada, kuid olen soetanud mudeli, mis sobib rohkem rahulikuma liiklemise jaoks.“

Ta sõidab Kia Rioga ja on selle margiga väga rahul.

Autojuhina on ta roolis olnud ka Läti ja Soome teedel, kuid olles kaassõitja, on ta tundnud autosõidul kerget kõhedust ja elevust endiste sõbervabariikide elavaloomuliste juhtide abiga.

„Ekstreemsemad sõidud olidki kusagil Kaukaasias ja Moldaavias. Kuid soovitan tutvuda Egiptuse liikluskultuuriga, seal toimib anarhia uskumatult hästi. Kardan, et meie liikluse "kõvad mehed" jääks seal vist küll jänni.“

Kuigi Rauno Elp püüab juhina olla korralik, meeldib talle siiski ka kiiresti sõita, kuid seda teatud ettevaatlikkusega. „Liikluspolitseile ma sponsor ei soovi olla,“ tõdeb ta.

Autosõidul ei ole tal eeskujuna ühtegi konkreetset inimest olemas, pigem võtab ta eeskuju eeskujulikest juhtidest, kuigi igapäevases liikluses jäävad silma ka tüübid, kes Elpi sõnul „püüavad oma alaarengut kompenseerida autovõimsuses üleolekuga“.

Mis iseloomustab aga briljantset juhti? Kas saab üldse keegi olla autoroolis ilmeksimatu?

„Briljantne lõhnab ülivõrde järele. Piisab heast, kuid neid me ei pane heas mõttes tähele. Nad ei anna selleks võimalust. Ilmeksimatuid pole olemas.“

Mis arvate - kui kaua on auto uhiuus? Kui kaua lihtsalt uus ja tore? Ja millisest hetkest saab temast kasutatud krüsa?

„Just salongist välja sõitnud auto on uhiuus ja tore... natuke aega. Siis sõltub omanikust auto vananemise kiirus. Olen näinud mehi, kellel auto on hakanud elama omaniku elu. Pean silmas ümber auto sebimist lappide ja vahadega hommikust õhtuni. Nende autod on kindlasti ka viiekümne aasta pärast uued. Nende arvates. Minu jaoks on auto hädavajalik tarbeese, mis annab vabaduse päevas rohkem toimetada. Tundub, et krüsade vohamine liikluspildis hakkab ajalooks saama.“

Oletame, et keegi pakuks teile Kiaga vahetusena tuttuut Mercedes-Benzi, kas võtate pakkumise vastu?

„Kus on see "keegi"? Ikka võtaks!“

On teil olemas oma unistusteauto?

„Olen realist, lähen väriseva käega pangaautomaadi juurde, vajutan PIN-koodi, võtan kontojäägi ja laulan edasi. Olen praegu rahul oma autoga ja ehk olen kunagi iseendale see "keegi", kes pakub Mercedest. Las see jääb üheks paljudest unistustest...“


Maarek Villa eelistab kaassõitja rolli

Rahandusministeeriumi finantsosakonna raamatupidamistalituse raamatupidaja Maarek Villa on aga selline inimene, kellele juhiload üleüldse puuduvad.

„Eelistan kaassõitja rolli rohkem, sest hea muretu on aknast välja ümbrust vaadata,“ ütleb ta.

Sõita oskab ta ometi ning on sõitnud nii mõnegi autoga alustades Zaporozetšist ja Moskvitšist ning lõpetades Volkswageni bussiga.

„Sõidud on piirdunud muidugi nii öelda külavaheteedel, mitte suures liikluses,“ lisab raamatupidaja.

Millised autod meeldivad teile kõige enam ja miks on eelistused just sellised?

„Mulle meeldib Land Rover Freelander. Kuna linnatänaval liiklejat minust eeldatavalt ei saa, siis selline mõnus “mägironija” võiks küll maal garaažis seista. Ehk teinekord raatsiks teda tuulutamas ka käia.“

Kuidas arvustaksite Tallinna liiklust?

„Kes on elab Tallinnas või Tallinnas käinud, see teab kindlasti, mis siin liikluses toimub. See on muidugi päris jube ja tundub, et iga päevaga hullemaks läheb, sest autosid tuleb aina tänavale juurde. Kohati on tunne, et siin pealinnas kestab tipptund hommikust õhtuni. Teinekord on küll tunne, et jalgsi saab punktist A punkti B küll kiiremini kui autoga või ühistranspordiga kuskil ummikutes vahtides. Siin tuleb vastavate ametkondade tegelastel küll midagi kiiresti ette võtta. Tallinnas kuluks paljudesse kohtadesse mitme tasapinnalised teed ära.“

Kas kuidagi annaks liikluskultuuri paremaks muuta?

„Raskete vigastustega lõppevate liiklusõnnetuste arv Tallinnas kasvab kolmandat aastat järjest, ohutusspetsialistid pole leidnud inimeste hooletuks muutumise selget põhjust ning ka linnal puudub siht olukorra parandamiseks.

Mullu sai liiklusõnnetuse tagajärjel vigastada ligi pool tuhat inimest, neist 23 hukkus. Üha sagedamini on õnnetuses süüdlaseks jalakäijad, kes astuvad teele suvalises kohas. Samas ei austa autojuhid hoolikaid liiklejaid ja peatuvad ülekäigurajal ootava jalamehe üle tee lubamisel haruharva. Kui Eestis üldiselt õnnetused vähenevad, siis Tallinn käib kuidagi teist jalga. Kindlasti on põhjuseks linna närviline ja tihe liiklus.
Kui hakata analüüsima, siis kõige rohkem jääb auto alla 7–8-aastasi lapsi. Päris palju on neid, kellele kodus öeldakse, et mine ainult vöötrajal üle tee. Kui auto ei peatu, siis laps ei oskagi muud teha kui hüpelda, teda pole õpetatud olukorda hindama. Linna liiklusohutuse asjatundjate hinnangul pole olulist kasu õnnetusrohkete kohtade loetlemisest ja liikluskorraldajate kamandamisest asi paremaks muuta. Kui ristmik on umbes, siis ei saa sa rohelist tuld jala-käijale pikemale ajale keerata.“

Mis siis ikkagi aitaks?

„Tallinna närviline liiklusmudel õnnestuks tasakaalukamaks muuta üksnes tunnelite või teise tasapinna sildu-teid rajades. Kuid hoolimata valimiseelsetest lubadustest linlaste liikumisohutuse kaitseks üht-teist ette võtta, ei ole linnajuhtidel selleks praegu lahendust ega raha. Et liikluskultuur paraneks, peab muutuma ka liiklejate enda suhtumine. Kui oleks minu teha, võtaksin vist vähemalt pooltel autojuhtidel load või mis veel tõhusam auto käest, sest ega load ju ei sõida ja seda sellepärast, et nad lihtsalt ei sobi autojuhiks ja on suureks ohuks nii endale kui kaasliiklejatele.“

Kas sinu meelest erinevad naiste ja meeste mõtted liiklusega seoses? Kui jah, siis milles?

„Ma küll ei tea seda mida naised mõtlevad aga arvan, et olulisel määral küll mitte. Minu tähelepanekute kohaselt kohtab liikluses küll “äpudest” meesjuhte enam kui naisi, aga eks mehi ole ka roolis kindlasti rohkem. Kui inimene on ikka möku ja saamatu liikluses, siis vaevalt tal arukaid mõtteid peas on, kui neid üldse on. Sellisel juhul pole vahet mis soost ta on!“



Osale arutelus

  • Aive Antsov

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Books 8 on uue põlvkonna äritarkvara väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele.

Põhipakett sisaldab kõike majandusarvestuseks esmatarvilikku võimaldades registreerida ostu ja müügitehinguid, jälgida klientide võlgnevusi ning enda võlgnevusi tarnijatele. Kõikidest sisestatud toimingutest tehakse automaatselt kanne pearaamatusse.

Kiire ja lihtne aruandlus ja palgaarvestus

Raamatupidamistarkvaraga AccountStudio muudad aruannete koostamise ja palkade arvestamise kordades lihtsamaks ja kiiremaks.

Valdkonna tööpakkumised

Taxify is looking for an ACCOUNTANT

Taxify OÜ

17. detsember 2017

Maxima otsib FINANTSANALÜÜTIKUT

Maxima Eesti OÜ

22. detsember 2017

Uudised

Tööriistad