Pakendiseaduses kavandatakse täiendusi mõistetes ja muudatusi ettevõtjate kohustustes!

EL direktiivide muudatuste rakendamise egiidi all on Keskkonnaministeerium koostanud Pakendiseaduse ja pakendiaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu. Alljärgnevalt ülevaade mõnedest eelnõu suurematest teemadest.

Täpsustunud kohustused pakendiettevõtjale

Täpsustuvad ja täienevad pakendiettevõtja kohustused pakendi ja pakendijäätmete kogumisel ja taaskasutamisel ehk pakendiseaduse § 16 muutub tervikuna. Isik, kes müüb pakendatud kaupa, peab korraldama pakendi ja pakendijäätmete kogumise ning taaskasutamise selle kauba osas, mille ta on ise pakendanud. Pakendiettevõtjad saavad oma kohustused üle anda keskkonnaministri akrediteeritud taaskasutusorganisatsioonile. Eelnev on põhimõtteliselt kehtiv ka praegu. Eelnõu kohaselt täieneks seadus aga täpsustustega selles osas, millised kohustused on pakendiettevõtjal siis, kui ta taaskasutusorganisatsiooniga liitunud ei ole. Niisiis ütleb eelnõu, et kui pakendiettevõtja ei ole ühinenud akrediteeritud taaskasutusorganisatsiooniga (1. jaanuariks 2007) ja tema Eestis turule lastavate kaupade pakendi mass on üle 5 tonni aastas, tuleb tal koostada pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise kava kolmeaastase perioodi kohta ning teavitada sellest Keskkonnaministeeriumi 1. aprilliks 2007. Järgmise kolme aasta kava tuleks koostada ja esitada Keskkonnaministeeriumile uuesti kolm kuud enne kehtiva kava perioodi lõppu. Vastav kava peab sisaldama muuhulgas andmeid ettevõtja poolt turule lastavate kaupade pakendist tekkivate jäätmete koguse, nende kogumise, taaskasutamise korraldamise ja taaskasutamise kohustuse täitmise ning selle tegevuse rahastamise kohta.

Pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise kava esitamise kohustus

Rakendussätete kohaselt, pakendiettevõtja, kes alustab tegevust pärast 1. jaanuari 2007, kuid ei kavatse pakendi või pakendijäätmete kogumisest ja taaskasutamisest tulenevaid kohustusi taaskasutusorganisatsioonile üle anda, peab esitama pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise kava kolme kuu jooksul, arvates oma tegevuse alustamisest. Eelnõule lisatud seletuskirja kohaselt võimaldab eelkirjeldatud kord parandada järelevalvet pakendiseadusest tulenevate nõuete täitmise üle. Väidetu ei ole tõenäoliselt vale, kuid kas see siiski õigustab ettevõtjatele langeva halduskoormuse suurenemist?

Pakendijäätmete taaskasutuse määr

Täiendav täpsustus pakendiseaduse §-s 16 on seotud pakendijäätmete taaskasutuse määra ja selle arvutamise selgitustega.

Täpsustuse kohaselt arvutatakse pakendijäätmete taaskasutuse määr aasta kestel taaskasutatud pakendijäätmete ning Eestis turule lastud kauba pakendi massi suhtarvuna, mis on väljendatud massiprotsentides. Olulisem ehk on seejuures täpsustus, et taaskasutatud pakendijäätmete massi hulka loetakse Eestis taaskasutatud ja taaskasutuseks välja veetud pakendijäätmete mass (nii EL riikidesse kui mujale taaskasutamiseks viidud pakendijäätmed).

Täpsustuvad pakendite ja pakendijäätmete tagasivõtmise nõuded

Eelnõus on siiski ka sätteid, mis väiksemate müügikohtade olukorda ehk veidi kergendavad. Täpsustatakse pakendite ja pakendijäätmete tagasivõtmise nõudeid (pakendiseadus § 20). Kehtiva seaduse § 20 lõike 2 kohaselt on pakendiettevõtja kohustatud müügikohas või selle vahetus läheduses asuvas selleks otstarbeks kohandatud punktis tasuta tagasi võtma lõppkasutajalt või tarbijalt müüdud kauba müügipakendi ja pakendijäätmed. Vastavat kord täpsustatakse selliselt, et pakendiettevõtja, kes müüb pakendatud kaupa lõppkasutajale või tarbijale peab vastavatel isikutelt pakendi või pakendijäätmed tagasi võtma ning see pakendiettevõtja, kes laseb pakendatud kauba turule on kohustatud oma turule lastud kauba pakendi ja jäätmed omakorda nendelt pakendiettevõtjatelt tagasi võtma, kes müüvad sama kaupa lõppkasutajale või tarbijale. Igaüks peaks seega võtma tagasi oma müüdud pakendi. Loomulikult saab sellised kohustused üle anda ka taaskasutusorganisatsioonile v.a tagatisrahaga pakendit lõppkasutajale või tarbijale müüv pakendiettevõtja, kes ei saa tagatisrahaga pakendi vastuvõtmise kohustust taaskasutusorganisatsioonile üle anda.

Eelnõu kohaselt on senisest enam tagatisrahaga pakendi ning taaskasutusorganisatsiooniga mitteliitunud pakendiettevõtjate pakendi- ja pakendijäätmete tagasivõtmise kohustus seotud müügikoha suurusega. Kui müügikoha suurus on üle 200 m2, tuleb pakend ja pakendijäätmed vastu võtta müügikohas või selle teenindusmaal müügikoha lahtioleku ajal. Kui müügikoha suurus on kuni 200 m2, võib pakendi ja pakendijäätmete vastuvõtmise kohustuse üle anda kuni 500 m kaugusel asuvale selleks kohandatud punktile müügikoha lahtioleku ajal. Kohustuse üleandmiseks peab olema sõlmitud kirjalik leping. Kaugemal kui 500 m asuvale punktile võib pakendi ja pakendijäätmete vastuvõtmise üle anda ainult kohaliku omavalitsuse nõusolekul. Kuivõrd kohustuse üleandmine on seotud tingimusega, et vastav punkt (nt taarapunkt) oleks avatud müügikohaga samadel lahtiolekuaegadel, siis tekiks tõenäoliselt probleeme kohustuse üleandmisega neil müügikohtadel, mis on avatud 24h või lihtsalt tavapärasest tööajast veidi pikemal ajal. Kas näiteks taara tagastamise ning toidu- või esmatarbekauba ostmise võimalused peavad olema ikka alati tagatud samadel kellaaegadel?

Täienduste kohaselt on pakendiettevõtjad, kelle turule lastava kauba pakendi kogused on alla 100 kg kvartalis või alla 400 kg aastas, vabastatud pakendi ja pakendjäätmete tagasivõtmise, pakendiregistrisse andmete esitamise ja pakendijäätmete taaskasutamise kohustusest tingimusel, et nende pakendite eest vastutab akrediteeritud taaskasutusorganisatsioon ja need pakendid on vastavalt märgistatud. Vabastus ei kehti isikutele, kes lasevad turule tagatisrahaga pakendisse pakendatud kaupa. Samasisuline täiendus puudutab ka pakendiaktsiisi seaduse § 8 lõiget 1, mida täpsustatakse punktiga 5, mille kohaselt aktsiisist on täielikult vabastatud Eestis täidetud, teisest liikmesriigist soetatud ja imporditud pakend massiga alla 100 kg kvartalis või alla 400 kg aastas, juhul kui nende pakendite eest vastutab akrediteeritud taaskasutusorganisatsioon ja kui pakend kannab taaskasutusorganisatsiooni märgistust.

Pakendiseadust puudutav eelnõu osa sisaldab ka uusi juhiseid tagastamata tagatisraha kasutamiseks. Nii soovitakse kohustada pakendiettevõtjat, kes laseb Eesti turule jooke tagatisrahaga pakendis ja, kes ei ole liitunud akrediteeritud tagatisraha organisatsiooniga, tagastamata tagatisraha reinvesteerima pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise meetmete rakendamiseks ning esitama iga aasta 15. veebruariks Keskkonnaministeeriumile ülevaate eelmisel aastal tagastamata tagatisraha suuruse ja selle kasutamise kohta.

Mida loetakse pakendiks?

Alustasime sellest, et osad muudatused tulenevad EL direktiivist, nii ka toote pakendina määratlemise kriteeriumid. Olgu toodud siinkohal mõned näited direktiivist, mida erinevate kriteeriumite alusel loetakse pakendiks ja mida mitte. Pakendiks on näiteks maiustusekarp ja CD-karpi ümbritsev kile; müügikohas täitmiseks mõeldud tooted: paber-või plastkandekotid, ühekorrataldrikud ja -topsid, õhuke nakkekile, võileivakotid, alumiiniumfoolium; toote küljes rippuvad või sellele kinnitatud etiketid, pakendi osad nagu ripsmetuššihari, mis on ühtlasi anuma korgiks, pakendile kinnitatud kleebised, kinnitusklambrid, plastümbrised, pesuainedoseerija, kui see on ka anuma korgiks. Pakendiks seevastu ei ole näiteks lillepotid, mis on ette nähtud taimele kogu tema eluajal, tööriistakastid, teekotid, juustu ümbritsev vahakile ja vorstinahk; toote segaja ja ühekorrasöögiriistad.

Loomulikult on eelnõus veel mitmeid uusi mõisteid ning täpsustatud või lisandunud kohustusi ja pakendite taaskasutamise määrasid, mida kõik ühes artiklis kajastada paraku ei jõua.

Eelnõu koos seletuskirjaga on leitav Kaubanduskoja kodulehel majanduspoliitika rubriigis aktuaalsete teemade all. Soovitame kõigil, kel vähegi teema vastu rohkem huvi, eelnõuga tutvuda ning oma arvamustest ja kommentaaridest anda teada e-posti aadressil mait@koda.ee.

Osale arutelus

  • Mait Palts

Toetajad:

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Taavi Majandustarkvara

Taavi Majandustarkvara iseloomustab laialdane funktsionaalsus, integreeritavus ja hea klienditugi. TAAVI Majandustarkvara aitab ettevõttel luua tervikliku integreeritud infosüsteemi, mis käib pidevalt ajaga kaasas.

Standard ERP on integreeritud äritarkvara keskmistele ja suurtele ettevõtetele.

Standard ERP ühendab endas traditsioonilise ettevõtte ressursiplaneerimise (ERP) ja kliendihalduse (CRM) kõrval laialdasel hulgal erilahendusi lähtuvalt ettevõtte spetsiifikast ning vajadustest.

Valdkonna tööpakkumised

Taxify is looking for an ACCOUNTANT

Taxify OÜ

17. detsember 2017

Maxima otsib FINANTSANALÜÜTIKUT

Maxima Eesti OÜ

22. detsember 2017

Uudised

Tööriistad