SELETUSKIRI Euro kasutusele võtmise seaduse eelnõu juurde

I. Sissejuhatus

21. jaanuari 2004. a Riigikogus ratifitseeritud leping Euroopa Liiduga ühinemise kohta (edaspidi ühinemisleping) käsitleb EL asutamislepingut (edaspidi asutamisleping) koos selle lisadega ühinemislepingu osana, mis vastavalt 14. septembril 2003. a toimunud rahvahääletusel vastu võetud Eesti Vabariigi põhiseaduse täiendamise seaduse kohaselt on osa Eesti õiguskorrast. Ühinemislepingu art 4 sätestab, et alates ühinemiskuupäevast osaleb iga uus liikmesriik majandus- ja rahaliidus kui liikmesriik, mille suhtes on kehtestatud erand asutamislepingu artikli 122 tähenduses. Ühisraha sisseviimine on asutamislepingu artikli 4 lõike 2 sätetest tulenevalt määratletud kui üldine vahend ühenduse eesmärkide saavutamiseks. Asutamislepingu kohaselt ei ole Eestil õiguslikku alust euro kasutuselevõtust kõrvale jääda.

Ühisraha sisseviimine on seatud sõltuvusse riigi majanduse olukorrast ning asutamislepingu artikli 121 lõikes 1 on toodud tingimused, millele liikmesriik peab vastama. 28. juunil 2004. a liitus Eesti vahetuskursimehhanismiga ERM II (Exchange Rate Mechanism), mis on euroalaga ühinemisele eelnev süsteem vahetuskursi stabiilsuse tagamiseks. Eesti ühines EL vahetuskursimehhanismiga ERM II peale Eesti esimese konvergentsi­programmi esitamist ning selle hindamist Euroopa Komisjoni (edaspidi komisjon) ja Euroopa Nõukogu poolt. Eesti krooni keskkurss euro suhtes fikseeriti senisel tasemel (1 euro = 15,6466 krooni). Eesti osaleb ERM II-s standardse kõikumis­vahemikuga, kuid on võtnud ühepoolse kohustuse jätkata senise valuuta­komitee süsteemiga kuni euro kasutusele­võtuni, mis muuhulgas tähendab kohustust hoida krooni kurss euro suhtes fikseerituna.

Eurole ülemineku praktilised ettevalmistused algasid pärast 15. jaanuari 2004. a valitsus­kabineti nõupidamist, mil Vabariigi Valitsus seadis eesmärgiks olla euro kasutusele­võtuks tehniliselt valmis 2006. aasta keskpaigaks (arvestusega eurole üle minna 1. jaanuaril 2007. a). Valitsus kiitis 13. mai 2004. a istungil heaks Eesti esimese konvergentsi­programmi, mis kajastab Eesti majanduspoliitikat teel euroni. EL Ministrite Nõukogu kiitis selle programmi heaks 5. juulil 2004. a.

9. detsembril 2004 toimunud kabinetinõupidamisel otsustas valitsus moodustada eurole sujuva ülemineku tagamiseks vajalike tegevuste koordineerimiseks asjatundjate komisjoni. Komisjoni kuuluvad Rahandusministeeriumi, Eesti Panga, Justiitsministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooni­ministeeriumi, Siseministeeriumi ja Riigikantselei esindajad. Asjatundjate komisjon võttis oma esimesel koosolekul (15. veebruaril 2005. a) vastu otsuse moodustada euro kasutusele võtmisega seotud valdkondades esineda võivate probleemide kaardistamiseks ja lahenduste väljatöötamiseks kuus töögruppi – Eesti Panga ja krediidiasutuste vaheline töögrupp, ärikeskkonna töögrupp, valitsusasutuste tehnilise valmisoleku töögrupp, tarbijakaitse töögrupp, kommunikatsiooni töögrupp ja õigusloome töögrupp. Töögruppidesse kuuluvad asjaosalised nii avalikust kui ka era­sektorist.

Euro kasutusele võtmise seaduse eelnõu (edaspidi €S eelnõu) on koostatud eelnimetatud töögruppide ja asjatundjate komisjoni otsuste ning ministeeriumidelt saadud ettepanekute alusel. Eelnõu väljatöötamisel on arvestatud 1. septembril 2005. a valitsuskabineti nõupidamisel heaks kiidetud Eesti eurole ülemineku plaaniga (viimati täiendatud 24. novembri 2005. a valitsuskabineti nõupidamise otsustatu kohaselt). Eelnõu ja seletuskirja pani kokku Rahandusministeeriumi juriidilise osakonna nõunik Tiit Rebane (tel 611 3603 tiit.rebane@fin.ee ). Eelnõu keeletoimetaja on juriidilise osakonna õigusaktide talituse spetsialist Sirje Lilover (tel: 611 3638 sirje.lilover@fin.ee ).

Eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus.

II. Eelnõu eesmärk

€S eelnõu kehtestab seadusliku maksevahendi Eesti Vabariigis, reguleerib Eesti krooni eurodeks vahetamist ja krooni käibelt kõrvaldamist,  euro ja krooni paralleelkäivet ning sätestab Eesti kroonilt eurole üleminekuks vajalikud seadusemuudatused.

Euro kasutuselevõtu tulemusena ei toimu Eesti majanduspoliitikas olulisi muudatusi. Kuna praegu kehtivas valuutakomitee süsteemis on kroon olnud fikseeritud Saksa margaga alates 1992. aastast ja euroga 1999. aastast, on Eesti tinglikult olnud rahaliidus juba üle 13 aasta. Valuutakomitee süsteemi raames, nii nagu raha­liiduski, ei teosta riik iseseisvat rahapoliitikat. Jäigalt fikseeritud vahetuskursi kaudu on Eesti majandus juba täna otseselt ECB rahapoliitika mõju­sfääris. Euroga seotud valuutakomitee süsteemi eristab rahaliidust vahetuskursi olemasolu. Eesti liitumisel euroalaga kaob ära vahetuskurss, mis annab majandusagentidele kindluse, et devalveerimisriski enam ei ole. Euro kasutusele võtmisel suureneb ka Eesti roll EL majanduspoliitikas. Senised arengud on näidanud, et euro­tsooni mittekuuluvate riikide mõju EL majandus­poliitikale on oluliselt väiksem, kui euro­tsooni riikidel.

€S eelnõus on lähtutud järgmistest eurole ülemineku põhiprintsiipidest:

·    euro kasutuselevõtt kontorahas, majandusarvestuses ja lepingulistes suhetes toimub kohese järsu üleminekuna, s.t üleminekuperioodi ei ole. Eurole sujuva ülemineku tagamiseks toimub alates €-päevast kahenädalane krooni ja euro paralleel­käibe periood, mil kroon ja euro on sularahas võrdväärsed makse­vahendid;
·    Eesti Pank vahetab tähtajatult kroone eurodeks keskkursiga ja teenustasuta;
·    vähendamaks survet hinnatõusule, on eelnõus ümardatud maksude ja lõivude kroonisummad eurodesse reeglina allapoole ehk maksumaksjale soodsamas suunas;
·    eurole üleminekuga seotud kulutused katavad isikud reeglina ise – see põhimõte kehtib nii avaliku- kui erasektori institutsioonide osas.

III. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

€S eelnõu kehtestab seadusliku maksevahendi Eesti Vabariigis, reguleerib Eesti krooni eurodeks vahetamist ja krooni käibelt kõrvaldamist, paralleelkäivet ning sätestab Eesti kroonilt eurole üleminekuks vajalikud seadusemuudatused. €S eelnõu ei sisalda muudatusi seadustes, milles on seoses eurole üleminekuga vaja teha põhjalikumad muudatused. Eraldi menetletakse Eesti Panga seaduse ja äriseadustiku muudatused, samuti valmistatakse ette uus riigilõivuseaduse eelnõu. Kinnistusraamatuseaduse, kommertspandiseaduse ja tulundusühistuseaduse muudatused sisalduvad äriseadustiku muutmise seaduse eelnõus. Notari tasu seaduse, vandetõlgi seaduse ja kohtutäituri seaduse vastavad muudatused sätestatakse riigilõivuseaduse eelnõus.

€S eelnõu 1. peatükk reguleerib Eesti Vabariigi rahaühikut, mis maksevahendina on Euroopa Liidu ühisraha euro.

Lepingute osas kehtib lepingute järjepidevuse printsiip. Seega ei ole olemasolevaid lepinguid vaja muuta. Kroonisummad arvestatakse eurodesse, (laenu-, liisingu- jm. lepingute) maksegraafikud võib alates €-päevast ja ka varasemast ajast kajastada korraga nii EEKides kui EURides.

€S eelnõu 2. peatükk reguleerib muudatusi kehtivates õigusaktides. Reeglina on kehtivate seaduste muudatused seotud Eesti kroonis väljendatud summade muutmisega eurodes väljendatud summadeks. Seejuures on üldreeglina lähtutud neutraalsuse põhimõttest – võimalusel on välditud summade suuruse märgatavat muutmist. Seda isegi juhul, kui summade ümbervaatamine võib olla vastava valdkonna vajadustest tulenevalt põhjendatud. Seega on eelnõuga üldjuhul seadustes kroonides määratud summad “konverteeritud” eurodeks võimalikult ligilähedaselt. Küll on aga seejuures arvestatud ümardamise ulatuse otstarbekust, eeskätt vajadust vältida ümardamisega kaasnevaid negatiivseid ja/või koormavaid tagajärgi. Teatud juhtudel tuleksid üldist ümardamisreeglit järgides summad niivõrd ebamõistlikud, et muutuksid iseenesest koormavamaks kui ümmargused summad. Sellistel juhtudel on seaduses kasutatud üldisest ümardamisreeglist erinevat ümardamisviisi.  

Vastutuskindlustuste ülemmäärasid on eelnõus marginaalselt alandatud. Seda põhjusel, et eurole üleminekul ei tekiks olukorda, kus kehtivaid kindlustuslepinguid tuleks muuta ainuüksi eurole ülemineku pärast (N: on eelnõus läbivalt ümardatud kindlustussumma alampiirid järgmiselt: 1 miljon krooni–63 910 eurot; 500 000 krooni–31 950 eurot). Samal põhimõttel on eriseadustes alandatud ka juriidilistele isikutele kehtestatud kapitalinõudeid (N: erakooliseaduses kehtiv nõue kümme miljonit krooni on eelnõus asendatud 639 100 euroga; ühistranspordiseaduses 140 000 krooni nõue–8 945 eurot).

Juhime tähelepanu, et eelnõus esitatud aktsiisimäärade osas konsulteeris Rahandusministeerium Komisjoniga. Eelnõus on aktsiisimäärad ümardatud valdavalt 10 sendi täpsusega allapoole ning arvestatud on Rahandusministeeriumi 2006. a aprillis koostatud alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõus esitatud muudatusi. Ümberarvutused on tehtud eeldusel, et Eesti võtab euro kasutusele 2008. a. Arvestades asjaolu, et Eesti ei ole seni veel tõstnud aktsiisimäärasid EL miinimumtasemele, kasutades seega EL-ga ühinemislepingust ning direktiividest tulenevaid üleminekusätteid. Erandina direktiivi 92/79/EMÜ artikli 2 lõikest 1 võib Eesti edasi lükata kuni 31. detsembrini 2009. a kõige levinuma hinnakategooria sigarettide jaehinna (koos kõigi maksudega) suhtes kehtestatud aktsiisi üldise alammäära kohaldamise, tingimusel, et selle aja jooksul kohandab Eesti järk-järgult oma aktsiisimäärad direktiivis sätestatud aktsiisi üldise alammääraga. Vastavalt direktiivile 2004/74/EMÜ on Eestil bensiini ja diislikütuse aktsiisimäära tõstmiseks üleminekuperiood 31. detsembrini 2009. a. Aktsiiside ümardamine allapoole mõjutab ainult korraks meie ülemineku graafikut ja lõpptähtajal peavad aktsiisid juba eurodes nõutud tasemetel olema.

Paragrahv 14 – üldisest ümardamisreeglist on erinevalt ümardatud näiteks asjaõigusseadus, kus muudatustega nähakse ette, et kaotatud asja leidja peab leiust teatama politseile, kui talle on asja kaotaja või omanik teadmata, juhul, kui asja väärtus ületab 50 eurot. Kui leiu väärtus ei ületa 50 eurot, siis omandab leidja asja, kui leiupäevast on möödunud üks aasta. Summa tõstmise 100 kroonilt 50 euroni tingis asjaolu, sellest ajast alates, kui see summa et 1993. a kehtestati, on hinnad suurel määral tõusnud ja ei ole otstarbekas ette näha kohustust teatada leiust politseile, kui asja väärtus ületab 100 krooni.

Samal põhjusel on tõstetud ka panditud asja väärtust, millest alates tuleb käsipandi leping sõlmida kirjalikult. Muudatuse kohaselt peab käsipandi lepingu sõlmima kirjalikult, kui panditud asja väärtus ületab 50 eurot.

Paragrahv 37 – pankrotiseaduse muutmise seadus tunnistatakse kehtetuks. Eesti Vabariigi pankrotiseadus ei kehti enam 2004. a alates. Tegemist on rakendussätetega, mille järele puudub vajadus (kuna kehtib uus pankrotiseadus).

Paragrahv 98 – karistusseadustikus on trahviühiku baassumma avaldatud 1 euro täpsusega ning ümardatud vastavalt üldistele ümardamisreeglitele. Trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suuruseks kehtiva regulatsiooni kohaselt on 60 krooni. Eurodesse ümberarvutades teeb see 3, 834 eurot = 4 eurot.

Trahvimäärad on €S eelnõus valdavalt ümardatud ülespoole, põhimõttel, et alla 1 000 eurosed trahvimäärad on ümardatud 10 euro täpsusega, alla 10 000 eurosed trahvimäärad 100 euro täpsusega ning üle 10 000 eurosed trahvimäärad on eelnõus avaldatud reeglina   1 000 euro täpsusega. Trahvimäärade ümberarvestus eurodesse:
 
Trahv kroonides                  Ümberarvestus eurodesse
    Trahv eurodes      
    500        31,96        32      
  1 000        63,91        64      
  2 000        127,82       130      
  5 000       319,56       320      
  7 000       447,38       450      
 10 000       639,12       640      
 12 000       766,94       770      
 18 000     1 150,41     1 200      
 20 000     1 278,23     1 300      
 25 000     1 597,79     1 600      
 30 000     1 917,35     2 000      
 40 000     2 556,47     2 600      
 50 000     3 195,58     3 200      
 75 000     4 793,37     4 800      
 80 000     5 112,93     5 200      
100 000     6 391,16     6 400      
150 000     9 586,75     9 600      
500 000    31 955,82    32 000     


Paragrahv 128 – raamatupidamise seaduses kroonidest eurodesse ümberarvutatud summad on eelnõus ümardatud, arvestades seaduses esitatud piirmäärade suurusjärke: §-des 14 ja 29 lähima kümne tuhande euro täiskordseni ning §-s 45 lähima saja tuhande euro täiskordseni. Summad on ümardatud ülespoole, ehk ettevõtjatele soodsamas suunas.

Eurodes väljendatud summadest lähtutakse aruandeperioodide puhul, mis lõpevad Eesti krooni emiteerimise lõpetamise päeval või hiljem ning nende kohta koostatud aruannetele. Varasematele aruandeperioodidele ning nende kohta koostatud aruannetele kohaldatakse nimetatud sätteid redaktsioonis, mis kehtis vahetult enne nendes sisalduvaid eurodeks ümberarvutatud piirmäärasid kehtestava seadusemuudatuse jõustumist.

Samuti kehtestatakse raamatupidamise seaduse muudatusega, et raamatupidamise aastaaruanded aruandeperioodide kohta, mis lõpevad Eesti krooni emiteerimine lõpetamise päeval või hiljem, koostatakse eurodes. RPS § 15 lg 4 kohaselt koostatakse raamatupidamise aastaaruanne Eestis ametlikult kehtiva vääringu järgi. Ametliku vääringu muutudes võib tekkida segadus, millisest hetkest ja milliste perioodide kohta täpselt tuleb aruanded koostada uues vääringus. Selle täpsustamiseks lisataksegi raamatupidamise seadusesse § 62 lg 6 – vastav rakendussäte.

Paragrahv 152 – käibemaksuseaduses on osade kroonisummade väljendamisel eurodes lähtutud Euroopa Liidu Ühinemislepingus sätestatud summadest eurodes. Nendeks on käibemaksukohustuslaseks registreerimise piirmäär (16 000 eurot), kaugmüügi käibe piirmäär (35 000 eurot) ja piiratud maksukohustuslase poolt ühendusesiseselt soetatud kaupade maksustatav väärtus (10 000 eurot). Teise liikmesriigi maksukohustuslasele käibemaksu tagastamise tingimustes (seaduse § 35 lg 1) märgitud kroonisummade eurodena väljendamisel on võetud aluseks Euroopa Ühenduse Kaheksandas käibemaksudirektiivis (79/1072/EMÜ) sätestatud piirmäärad.

Paragrahv 175 – investeerimisfondide seaduse muudatused. Fondiosakute puhul mängib nimiväärtuse olemasolu suhteliselt marginaalset rolli ning investorite jaoks on oluline osaku puhasväärtus ehk selle õiglane hind (turuväärtus). Sisuliselt omab nimiväärtus osakute puhul tähtsust üksnes esmakordsel osakute välja laskmisel, kus ta on ligilähedane selle puhasväärtusega (mõningad erinevused võivad tuleneda võimalike tasude ja kulude mahaarvamistest fondivalitseja poolt). Seetõttu peaks osakuomanikud edaspidi lähtuma üksnes juba fondiosaku puhasväärtusest ning algne nimiväärtus minetab sisuliselt üldse oma tähtsuse. Tulenevalt sellest ei ole fondiosakute puhul enam tingimata nõutud nimiväärtuse olemasolu, mistõttu võib fondivalitseja välja lasta ka nimiväärtuseta osakuid (nimiväärtuse saab asendada arvestusliku väärtusega).

Samas on pensionifondi osakute nimiväärtusel mõnevõrra suurem roll kui “tavaliste” investeerimisfondide osakutel ning nende puhul säilitatakse nimiväärtuse olemasolu nõue. Seda eelkõige põhjusel, et tagada selgus ja võrreldavus kohustuslike pensionifondide osakuomanikele. Kõik kohustuslikud pensionifondid alustasid oma tegevust 2001. aastal ja ühtse nimiväärtuse nõude säilitamine annab otsese numbrilise võrdlusaluse, kuigi see sisuliselt osaku väärtuse kasvu (ehk tootlust) kuidagi ei mõjuta. Et ka uute pensionifondide puhul kehtiks ühine reegel, siis alates euro kasutuselevõtu päevast peab nende nimiväärtus olema täpselt 1 euro. Samuti juhul, kui luuakse uusi lepingulisi investeerimisfonde ning nende osakutel on nimiväärtus, peab see igal juhul olema vähemalt 1 euro suurune ning neid tuleb väljendada vähemalt 1 eurosendi täpsusastmega. Et teha fondivalitsejatele eurole üleminek suhteliselt lihtsaks, siis peavad nad fondi tingimustes seni kroonides väljendatud summad muutma eurodeks juhul, kui neil on plaanis tingimusi muuta. Lisaks sätestatakse rakendussätetes, et vähemalt 1 euro suuruse nimiväärtuse olemasolu nõudmine muudetakse kohustuslikuks üksnes uute investeerimisfondide puhul (s.t need mis on registreeritud peale euro kasutuselevõtmise päeva). Juba eelnevalt tegutsenud investeerimisfondide puhul saab nimiväärtuse ümberarvestada üldise konverteerimisreegli alusel.

Paragrahv 200 – keskkonnatasude seaduses on tasude piirmäärad ümardatud eeldusel, et euro kasutuselevõtmine toimub 2008. a.

€S eelnõu 3. peatükk reguleerib Eesti kroonide ümberarvestamist eurodesse ja sularaha paralleelkäivet.
Paragrahvid 202 ja 203 – alates päevast, mil jõustub Euroopa Liidu Nõukogu määrus, millega määratakse Eesti euroalaga liitumise kuupäev ja euro ning Eesti krooni vahetuskurss, on Eesti Vabariigis seaduslikuks maksevahendiks euro. Kroonilt eurole ülemineku sujuvuse tagamise eesmärgil on eelnõus ette nähtud paralleelkäibe periood, mille optimaalseks pikkuseks on kaks nädalat. Sellest tulenevalt sätestatakse €S eelnõus, et 14 päeva jooksul Euroopa Liidu Nõukogu eelnimetatud määruse jõustumisest on sularahas seaduslikud makse­vahendid Eesti Vabariigis euro ja Eesti kroon. Seega saab alates euro käibelelaskmisest kahe nädala jooksul sularahas maksta nii eurodes kui kroonides. Nimetatud perioodi lõppedes on Eesti Vabariigis seaduslikuks maksevahendiks euro.

Kontoraha osas toimub €-päeval eurole järsk üleminek, st üleminekuperioodi kontoraha käibe osas ei rakendata. Krooni kontoraha konverteeritakse automaatselt, üheaegselt ning täies ulatuses eurodeks. Kõik tehingud, mis on teostatud pärast €-päeva, kajastatakse eurodes. Klientide kontonumbrid jäävad samaks.              
Kontoraha konverteerimisel eurodeks näidatakse kliendile kontoväljavõttes nii krooni­konto lõppsaldo, vahetuskurss kui ka eurokonto algsaldo. Eesti Panga arveldussüsteemid muudetakse europõhisteks ööl vastu €-päeva. Kõik pangateenused viiakse europõhisteks hiljemalt €-päevast. Selleks, et vältida tegevuste kuhjumist lühikesse ajavahemikku, võivad pangad viia teenused europõhisteks juba enne €-päeva (näiteks lepingud, tähtajalised hoiused vms.). Seejuures järgitakse põhimõtet, et kliendile oleks igal juhul tagatud kuni Eesti liitumiseni euroalaga võimalus kasutada kõiki pangateenuseid Eesti kroonis ilma kursivahe ja teenustasuta.

Paragrahv 204 – kõikides pangakontorites on võimalik kroone eurodeks vahetada keskkursiga ja teenustasuta ajavahemikus 6 kuud pärast €-päeva. Tõenäoliselt jätkavad krediidiasutused (vastavalt Eesti Pangaga kokkulepitule) seejärel nimetatud teenuse osutamist vähemalt kuue kuu jooksul piiratud kontorivõrguga. Pärast seda vahetab Eesti Pank kroone eurodeks tähtajatult ja piiramatus koguses. Kogu rahavahetuse protsessi ajal järgitakse Eesti Vabariigis kehtivaid rahapesu tõkestamise nõudeid.

Kuigi euro ei ole enne €-päeva Eestis veel seaduslik maksevahend, on plaanis, et pangad pakuvad võimalust vahetada kroone eurodeks keskkursiga ja teenustasuta juba vähemalt kuu aega enne €-päeva. Enne €-päeva keskkursiga ja teenustasuta rahavahetust võivad krediidiasutused teostada ainult vabade eurode arvelt. Euroopa Keskpanga kaudu saadud eurosid ringlusse ei lasta enne €-päeva.

Sularahaautomaadid (ATM-d) on üheks olulisemaks kanaliks eurode käibelelaskmisel. Erinevate pankade ATM-ide ümberhäälestamine ja eurodega täitmine toimub ühtse projekti kaudu, mille eesmärk on kõikide Eestis asuvate ATM-ide viimine üle euroraha väljastamisele hiljemalt 48 tunni jooksul alates €-päevast.

Paragrahv 205 – Eesti kroonide ümberarvestamine eurodesse toimub Eesti kroonides avaldatud väärtuse jagamisel suhtega, mis määratakse Euroopa Liidu Nõukogu otsuses Eesti Vabariigi suhtes kehtestatud erandi tühistamise kohta vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 122 lõikes 2 sätestatud korrale. Saadud tulem ümardatakse 1 sendi täpsusega kolmanda koha järgi pärast koma. Kui kolmandal kohal pärast koma olev arv on 0 kuni 4, jäetakse teisel kohal pärast koma olev arv muutmata. Kui kolmandal kohal pärast koma olev arv on 5 kuni 9, ümardatakse teisel kohal olev arv ühe võrra ülespoole.

N: arvestada eurodesse näiteks 264,50 krooni, tuleb teostada jagamis­tehe: 264,50 krooni : 15,6466 = 16,90463104 eurot.

Seejärel tuleb saadud summa arvestada 1 eurosendi täpsuseks, võttes arvesse vaid kolmandat komakohta 16,90463104. Kui kolmas koht pärast koma on 4 või väiksem number, ümardatakse ümberarvestatud väärtus allapoole, seega ümardamine 1 sendi täpsuseni oleks antud näite korral 16,90 eurot.

Eurodest kroonidesse ümberarvestamine toimub analoogselt eeltoodule, erisusteks on jagamise asemel korrutamine.

N: arvestades kroonidesse 27 eurot, tuleb teostada korrutustehe:
27 eurot x 15,6466 = 422,4582 krooni = 422,46 krooni. Arveldamisel võib vastavalt kaubandustegevuse seadusele kauba või teenuse lõpphinda ümardada 10 sendiga täisarvuliselt jaguva summani, seega toodud näite alusel oleks tasumisele kuuluv summa 422,50 krooni.

IV. Eelnõu terminoloogia

Eelnõus kasutatavaks uueks terminiks on paralleelkäibe periood – ajavahemik, mil krooni sularaha ja euro sularaha on võrd­väärselt seadusliku makse­vahendina käibel.

V. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

€S eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. EL õiguslik raamistik euro kasutuselevõtu kohta koosneb peamiselt kolmest EL Nõu­kogu määrusest. Nõukogu määrus nr 1103/97 sätestab lepingute järjepidevuse põhi­mõtte, rahvus­valuutade eurodesse ümberarvestamise ja ümardamisreeglid. Määrus nr 974/98 kehtestab euroalaga liitunud liikmesriikides ainsa seadusliku maksevahendina euro. Nimetatud määrus käsitleb veel üleminekuperioodi puudutavaid aspekte (Eesti puhul üle­mineku­periood puudub) ning euro müntide ja rahatähtedega seonduvat. Nõu­kogu määrus nr 2866/98 sätestab rahvuslike valuutade ja euro vahel fikseeritud vahetus­kursid.

Lähtuvalt Euroopa Komisjoni ja Euroopa Keskpanga esialgsetest analüüsidest jääb Euroopa Liidu Nõukogu määrus nr 1103/97 kehtima muutumatul kujul. Määrused nr 974/98 ja 2866/98 ajakohastatakse.

VI. Seaduse rakendamiseks vajalikud kulutused

Valitsus on võtnud eesmärgi ümardada maksud, lõivud ning riigieelarvelised toetused maksu­maksjatele ja toetuse saajatele soodsas suunas. Soodsamas suunas ümardamine täidab kahte eesmärki:
·    aitab piirata eurole üleminekuga seonduvat hinnatõusu survet;
·    riik annab seeläbi eeskuju erasektorile, keda kutsutakse samuti hindu mitte tõstma.

€S-ga riigieelarvele kaasnev negatiivne mõju, s.t tulude vähenemine või kulude suurenemine, on tingitud peamiselt maksumääradega seotud muudatustest. Maksude laekumine riigieelarvesse väheneb 12 kuu lõikes arvestuslikult alljärgnevalt (arvestatud on ainult nende laekumistega, mida ei suunata sihtotstarbeliselt riigieelarveliste kulude katmiseks, s.t ei kaasne muutust eelarve tasakaalus):
·    füüsilise isiku tulumaks – 63,03 miljonit krooni;
sh maksuvaba tulumäära tõstmisest – 62,04 miljonit krooni
·    sotsiaalmaks – 0,10 miljonit krooni;
·    kütuseaktsiis – 0,24 miljonit krooni;
·    alkoholiaktsiis – 5,53 miljonit krooni;
·    tubakaaktsiis – 0,70 miljonit krooni.

Lisaks väheneksid laekumised maamaksust kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvetesse 7,77 miljoni krooni ulatuses. Sellele lahenduse leidmiseks on vajalik pidada läbirääkimisi üleriigiliste omavalitsusliitudega.
Mittemaksulistes tuludes seadus olulisi laekumiste vähenemisi kaasa ei too. Riigieelarve kulude osas võivad arvestuslikult suureneda Sotsiaalministeeriumi valitsemisala kulud ca 0,10 miljoni krooni ulatuses riiklike peretoetuste seaduse muudatuste tõttu ning 1,15 miljoni krooni ulatuses sotsiaalhoolekande seaduse muudatuste tõttu.

Seaduse rakendamisest tulenev tulude vähenemise (s.h maamaks) ja kulude suurenemise arvestuslik kogumõju on 78,58 miljonit krooni.

Sellele lisaks on riigieelarvelisi tulusid ja kulusid, mille määrad eurodes kehtestatakse muude õigusaktidega. Kuna ka siin lähtutakse soodsamas suunas ümardamisest, siis nende mõjud riigieelarvele on järgmised:
·    riigilõivuseaduse kavandatavad muudatused – 10 miljonit krooni;
·    iga-aastase riigieelarvega kehtestatavad toetused – 102 miljonit krooni;
·    valitsuse ja ministri määrustega määratavad kulud – 59 miljonit krooni.

Eurole üleminekuga kaasnevad ümardamisest tulenevad mõjud riigieelarvele kokku on aastase perioodi jooksul ca 250 miljonit krooni.

VII. Rakendusaktide loetelu

1. novembri 2005. a seisuga vajavad muutmist järgmised Vabariigi Valitsuse määrused:

1)    Vabariigi Valitsuse 25. novembri 2004. a määrus nr 339 “Kaitseväeteenistuseks kõlblikkuse hindamiseks vajaliku dokumendi väljastamise eest tasumise kord ja tasu piirmäär”;
2)    Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2004. a määrus nr 215 “Rahvusvahelises sõjalises koostöös tekitatud lepinguvälise kahjunõude menetlemise, kompenseerimise ning kahjuhüvitisest loobumise kord”;
3)    Vabariigi Valitsuse 2. aprilli 2003. a määrus nr 109 “Valmisoleku reservi tasu suurus ja maksmise kord”;
4)    Vabariigi Valitsuse 11. septembri 2001. a määrus nr 291 “Kaitseväe juhataja poolt hariduse omandamiseks tsiviilõppeasutusse õppima suunatud kaadrikaitseväelasele õppemaksu hüvitamise ulatus ja kord”;
5)    Vabariigi Valitsuse 12. juuni 2001. a määrus nr 194 “Ajateenija toetuse ulatus ja maksmise kord”;
6)    Vabariigi Valitsuse 11. aprilli 2001. a määrus nr 139 “Kaadrikaitseväelase ümberasumisega seotud kulude kompenseerimise kord”;
7)    Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2000. a määrus nr 448 “Arstlike komisjonide esimeeste ja liikmete töö tasustamise ja lähetuskulude hüvitamise tingimused, ulatus ja kord”;
8)    Vabariigi Valitsuse 30. novembri 2000. a määrus nr 393 “Kaadrikaitseväelasele toetusena toiduraha ja korteriraha maksmise ulatus ja kord”;
9)    Vabariigi Valitsuse 9. veebruari 1999. a määrus nr 51 „Riigi teaduspreemiate põhimääruse kinnitamine”;
10)    Vabariigi Valitsuse 15. oktoobri 1999. a määrus nr 315 „Alushariduse raamõppekava kinnitamine”;
11)    Vabariigi Valitsuse 14. detsembri 1999. a määrus nr 378 „Riigi poolt eraldatava stipendiumifondi arvestusliku aluse määramine”;
12)    Vabariigi Valitsuse 17. juuli 2001. a määrus nr 242 „Riikliku kutseregistri asutamine ja registri pidamise põhimäärus”;
13)    Vabariigi Valitsuse 9. oktoobri 2001. a määrus nr 315 „Esemete ja ainete loetelu, mis ei või olla kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli õpilase valduses”;
14)    Vabariigi Valitsuse 25. jaanuari 2002. a määrus nr 56 „Põhikooli ja gümnaasiumi riiklik õppekava”;
15)    Vabariigi Valitsuse 21. veebruari 2002. a määrus nr 83 „Akadeemikutasu suurus ja maksmise kord”;
16)    Vabariigi Valitsuse 4. veebruari 2003. a määrus nr 37 „Munitsipaalkoolide õpetajate ametijärkude palga alammäärade kehtestamine”;
17)    Vabariigi Valitsuse 8. jaanuari 2004. a määrus nr 1 „Eesti keele eksami ning Eesti Vabariigi põhiseaduse ja „Kodakondsuse seaduse” tundmise eksami positiivselt sooritanud isikule eesti keele õppe eest tasutud õppemaksu hüvitamise piirmäär”;
18)    Vabariigi Valitsuse 18. märtsi 2004. a määrus nr 71 „Riigi põhikooli ja gümnaasiumi pedagoogide töötasustamine”;
19)    Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2005. a määrus nr 19 „”2005. aasta riigieelarve seaduses” valla- ja linnaeelarvetele koolilõuna kulude katmiseks määratud eraldiste jaotamise kord ja koolilõuna arvestuslik maksumus ühe õpilase kohta”;
20)    Vabariigi Valitsuse 8. jaanuari 2004. a määrus nr 5 “Riigilõivu määra välisvaluutasse arvutamise kord Eesti välisesinduses”;
21)    Vabariigi Valitsuse 27. aprilli 2004.a määrus nr 150 “Viisa andmise, viisakutse kinnitamise ja viibimisaja pikendamise taotlemisel esitatavate dokumentide ja andmete loetelu ning viisa andmise ja andmisest keeldumise, viisakutse kinnitamise ja kinnitamisest keeldumise, viibimisaja pikendamise ja pikendamisest keeldumise ning viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise ja viisa kehtetuks tunnistamise tähtajad ning piisavate rahaliste vahendite määra ja tervisekindlustuslepingu kindlustussumma määra kehtestamine”;
22)    Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2004. a määrus nr 214 “Välisesindustele, diplomaatidele ja haldustöötajatele vastastikkuse põhimõttel kohaldatavad käibemaksusoodustused”;
23)    Vabariigi Valitsuse 25. 01. 1996. a määrus nr 29 “Eesti Vabariigi diplomaatide välisteenistustasu ja hüvituste suuruse ning maksmise korra kinnitamine”
24)    Vabariigi Valitsuse 8. 07. 1997. a. määrusega nr 136 “Diplomaatilise au- ja teenistusastme tasu maksmise korra kinnitamine”;
25)    Vabariigi Valitsuse 16. jaanuari 2002.a määrus nr 21 “Riigisaladusele juurdepääsuloa taotlemise avalduse ja juurdepääsuloa kehtivuse pikendamise taotlemise avalduse, taotleja füüsilise ja juriidilise isiku ankeedi, ankeedi lisa ja nõusoleku vormid ning füüsilise ja juriidilise isiku kinnituse vorm riigisaladuse nõuete täitmiseks” (RT I 2002, 8, 44);
26)    Vabariigi Valitsuse 11. mai 2004.a määrus nr 187 “Raha ja väärtpaberite veo kord” (RT I 2004, 42, 293);
27)    Vabariigi Valitsuse 11. veebruari 2005.a määrus nr 32 “Politseiametnike töötasustamine” (RT I 2005, 11, 49);
28)    Vabariigi Valitsuse 13. novembri 2001.a määrus nr 352 “Julgeolekuasutuste riigivara registri asutamine ja registri pidamise põhimäärus” (RT I 2001, 91, 551; 2003, 83, 569);
29)    Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2005.a määrus nr 17 “Kaitsepolitseiameti ametnike töötasustamine 2005. aastal” (RT I 2005, 7, 25);
30)    Vabariigi Valitsuse 27. aprilli 2004.a määrus nr 150 “Viisa andmise, viisakutse kinnitamise ja viibimisaja pikendamise taotlemisel esitatavate dokumentide ja andmete loetelu ning viisa andmise ja andmisest keeldumise, viisakutse kinnitamise ja kinnitamisest keeldumise, viibimisaja pikendamise ja pikendamisest keeldumise ning viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise ja viisa kehtetuks tunnistamise tähtajad ning piisavate rahaliste vahendite määra ja tervisekindlustuslepingu kindlustussumma määra kehtestamine” (RT I 2004, 35, 244; 2005, 12, 57);
31)    Vabariigi Valitsuse 30. augusti 2000. a määrus nr 281 “Viisaregistri asutamine ja viisaregistri pidamise põhimäärus” (RT I 2000, 71, 444; 2005, 28, 205);
32)    Vabariigi Valitsuse 26. aprilli 2004. a määrus nr 125 “Eesti riigipiiril viisataotluse menetlemise eest tasumisele kuuluva riigilõivu määra välisvaluutasse arvutamise kord”  (RT I 2004, 31, 215);
33)    Vabariigi Valitsuse 2. juuni 2005.a määrus nr 114 “Riigi poolt päästetöödel tekkinud kulude hüvitamise ulatus ja kord” (RT I 2005, 32, 239);
34)    Vabariigi Valitsuse 24. detsembri 2004. a määrus nr 374 „Palga alammäära kehtestamine“;
35)    Vabariigi Valitsuse 17. märtsi 2005. a määrus nr 52 „Rehabilitatsiooniteenuse raames osutatavate teenuste loetelu, teenuste hindade ja teenuse maksimaalse maksumuse kehtestamine“;
36)    Vabariigi Valitsuse 21. veebruari 2005. a määrus nr 36 „Ravimite hulgi- ja jaemüügi juurdehindluse piirmäärad ning nende rakendamise kord“;
37)    Vabariigi Valitsuse 19.12.2001. a määrus nr 417 „Eesti Töötukassa põhikiri“;
38)    Vabariigi Valitsuse 28. märtsi 2001. a määrus nr 111 „Haigekassa reservkapitali vahendite paigutamisele piirangute kehtestamine“;
39)    Vabariigi Valitsuse 24. detsembri 2004. a määrus nr 365 „Represseeritu ja represseerituga võrdsustatud isiku sõidusoodustuse ulatus, sõidusoodustuse andmise tingimused ja kord“;
40)    Vabariigi Valitsuse 2. aprilli 2003. a määrus nr 105 „Haiglavõrgu arengukava“;
41)    Vabariigi Valitsuse 21. septembri 2004. a määrus nr 301 „Euroopa Ühenduse algatuse EQUAL vahendite taotlemise kord“;
42)    Vabariigi Valitsuse 17. jaanuari 2005. a määrus nr 3 „Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu“;
43)    Vabariigi Valitsuse 21. jaanuari 2003. a määrus nr 21 „Pagulase kohalikku omavalitsusüksusesse elama asumisel tekkivate kulude katmise tingimused ja kord“;
44)    Vabariigi Valitsuse 28.12.1993.a määrus nr 415 „Töötajatele distsiplinaarkaristuse korras määratud rahatrahvi sotsiaalkindlustuse eelarvesse kandmise korra kohta“;
45)    Vabariigi Valitsuse 28. augusti 2001. a määrus nr 287 „Puhkusetasu ja hüvitise suurus ning maksmise kord riigieelarve vahenditest“;
46)    Vabariigi Valitsuse 10. jaanuari 2002. a määrus nr 5 „Isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa keskmise suuruse arvutamise kord“;
47)    Vabariigi Valitsuse 1. aprilli 2004. a määrus nr 94 „Vanemahüvitise ja sünnitushüvitise vahe hüvitamise kord“;
48)    Vabariigi Valitsuse 9. jaanuari 2004. a määrus nr 6 „Eesti keskmise sotsiaalmaksuga maksustatava ühe kalendrikuu tulu suuruse arvutamise kord“;
49)    Vabariigi Valitsuse 5. jaanuari 2001. a määrus nr 3 „Eesti Haigekassa põhikiri“;
50)    Vabariigi Valitsuse 3. juuli 2001. a määrus nr 222 “Ametikohtade loetelu, kus hüvitatakse eluruumi kasutamiskulud, ning kasutamiskulude piirmäärad”;
51)    Vabariigi Valitsuse 3. juuli 2001. a määrus nr 222 “Ametikohtade loetelu, kus hüvitatakse eluruumi kasutamiskulud, ning kasutamiskulude piirmäärad”;
52)    Vabariigi Valitsuse 30. juuli 2004. a määruse nr 263 “Konfiskeeritud vara võõrandamise, üleandmise ja hävitamise, vara võõrandamisest saadud raha eelarvest seaduslikule valdajale tagastamise, asitõendite arvelevõtmise ja hävitamise ning kiiresti riknevate asitõendite hindamise, võõrandamise ja hävitamise kord”;
53)    Vabariigi Valitsuse 13. augusti 2002. a määrus nr 262 ”Kriminaal-, väärteo-, tsiviil- ja haldusasjade menetlusest osavõtjatele kulude tasumise kord”;
54)    Vabariigi Valitsuse 24. detsembri 2004. a määrus nr 365 “Represseeritu ja represseerituga võrdsustatud isiku sõidusoodustuse ulatus, sõidusoodustuse andmise tingimused ja kord”;
55)    Vabariigi Valitsuse 26.02.1997 määrus nr 47 “Teenistuja välislähetusse saatmise korra kinnitamine”;
56)    Vabariigi Valitsuse 5. oktoobri 2000. a määrus nr 321 “Vabariigi Valitsuse liikmele tööandja eluruumi andmise tingimused ja kord”;
57)    Vabariigi Valitsuse 27. novembri 2003. a määrus nr 300 “Vanglaametnikukandidaadi stipendiumi suurus ning selle maksmise tingimused ja kord”;
58)    Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2004. a määrus nr 216 "Nõuded riigi osaluse valitsemise, riigi asutatud sihtasutuse asutajaõiguste teostamise ning mittetulundusühingu liikmeõiguste teostamise aruannete sisule ja nende esitamise kord";
59)    Vabariigi Valitsuse 28. mai 2004. a määrus nr 207 "Riigile kuuluvate väärtpaberite võõrandamise kord";
60)    Vabariigi Valitsuse 1. augusti 1995. a määrus nr 286 "Riigivara võõrandamise korra kinnitamine”;
61)    Vabariigi Valitsuse  1. augusti 1995. a. määrus nr. 285 "Riigivara kasutusse andmise korra kinnitamine”;
62)    Vabariigi Valitsuse 5. juuni 2001. a määrus nr 191 "Riigile kuuluva asja piiratud asjaõigusega koormamise kord".

1. novembri 2005. a seisuga vajavad muutmist järgmised ministri määrused:

1)    Äriregistri, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri ning kommertspandiregistri arvutiandmete kasutamise tasumäärade kinnitamine - Vastu võetud justiitsministri 30.11.1998. a määrusega nr 55 ( RTL 1998, 354/355, 1493 ), jõustunud 10.12.1998. Äriseadustiku (RT I 1995, 26-28, 355; 1998, 91-93, 1500) paragrahvi 70 alusel ning arvestades mittetulundusühingute seaduse (RT I 1996, 42, 811; 1998, 96, 1515) paragrahvi 76, kommertspandiseaduse (RT I 1996, 45, 848; 1997, 48, 774) paragrahvi 15 ning andmekogude seaduse (RT I 1997, 28, 423; 1998, 36/37, 552) paragrahvi 7 lõike 2 esimest lauset määran;
2)    Äriregistrisse kandmata sundlõpetatud ettevõtte  likvideerija tasustamise kord - Justiitsministri 27. novembri 1997. a. määrus  nr. 46. Äriseadustiku (RT I 1995, 26-28, 355; 1996, 52-54, 993; 1997, 16, 258; 48, 774; 77, 1313) paragrahvi 513 lõike 8 alusel;
3)    Äriseadustiku paragrahvi 519 alusel äriühingute sundlõpetamise korra kehtestamine  - Vastu võetud justiitsministri 9.07.1999. a määrusega nr 35 ( RTL 1999, 114, 1485),
jõustunud 31.07.1999. Äriseadustiku (RT I 1995, 26-28, 355; 1998, 91-93, 1500; 1999, 10, 155; 23, 355; 24, 360; 57, 596) paragrahvi 519 lõike 4, paragrahvi 513 lõike 8 ning paragrahvi 541 lõike 2 alusel kehtestan "Äriseadustiku paragrahvi 519 alusel äriühingute sundlõpetamise korra" (juurde lisatud);
4)    Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord - Vastu võetud justiitsministri 26. jaanuari 2005. a määrusega nr 2 (RTL 2005, 18, 186), jõustunud 01. 03. 2005. Määrus kehtestatakse «Riigi õigusabi seaduse» (RT I 2004, 56, 403) § 21 lõike 3 alusel;
5)    Riigi õigusabi taotleja majandusliku seisundi teatises sisalduvate andmete loetelu Justiitsministri 17. veebruari 2005. a määrus nr 8. Määrus kehtestatakse «Riigi õigusabi seaduse» (RT I 2004, 56, 403) § 13 lõike 4 alusel;
6)    Notariaadimäärustik - Vastu võetud justiitsministri 25.01.2002. a määrusega nr 5 ( RTL 2002, 19, 245), jõustunud 1.02.2002. Määrustik kehtestatakse “Notariaadiseaduse” (RT I 2000, 104, 684;2001, 93, 565) paragrahvi 7, paragrahvi 8 lõike 1, paragrahvi  16 lõike 5, paragrahvi 21 lõike 2, paragrahvi 24 lõike 2, paragrahvi 27 lõike 1, paragrahvi 39 lõike 2, paragrahvi 39 lõike 4 ja paragrahvi 57 alusel notari ametitegevuse ja notariaadi tegevuse korraldamiseks;
7)    Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord - Justiitsministri 18. detsembri 2003. a määrus nr 71. Määrus kehtestatakse «Pankrotiseaduse» (RT I 2003, 17, 95) § 23 lõike 2 ja § 65 lõike 5 alusel;
8)    Hinnata hagi puhul advokaadi abi eest väljamõistetava summa ülempiiri kehtestamine  - Justiitsministri 23. augusti 1999. a määrus nr 42. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (RT I 1998, 43­45, 666; 108/109, 1783; 1999, 16, 271; 31, 425) paragrahvi 61 lõike 1 punkti 2 alusel;
9)    Kinnistusraamatu andmetöötluskeskus - Vastu võetud justiitsministri 22. jaanuari 2001. a määrusega nr 8 (RTL 2001, 14, 185), jõustunud 5. 02. 2001. Määrus kehtestatakse „Kinnistusraamatuseaduse“ (RT I 1993, 65, 922; 1999, 44, 511; 2001, 21, 113; 31, 171; 56, 336; 93, 565; 2003, 13, 64) § 1 lõike 2, § 772 lõigete 2 ja 3 ning § 7716 alusel;
10)    Kohtu kinnistusosakonna kodukord - Vastu võetud justiitsministri 28. augusti 2002. a määrusega nr 55 ( RTL 2002, 101, 1545), jõustunud 16. 09. 2002. Määrus kehtestatakse «Abieluvararegistri seaduse» (RT I 1995, 87, 1540; 1996, 51, 967; 1999, 10, 155; 2001, 56, 336; 93, 565; 2002, 53, 336) § 1 lõike 2, § 2 lõike 3 ja § 42 lõike 1, «Kinnistusraamatuseaduse» (RT I 1993, 65, 922; 1999, 44, 511; 2001, 21, 113; 31, 171; 56, 336; 93, 565) § 1 lõigete 2 ja 3, § 5, § 22 lõike 2, § 35 1 lõike 2, § 77 1 lõike 2, § 77 2 lõigete 2 ja 3, § 77 7 lõike 3, § 7712 lõike 4, § 79 lõike 4 ja § 79 2 lõike 3, «Kohtute seaduse» (RT I 2002, 64, 390) § 42 ja § 45 lõike 3 alusel;
11)    Kohtu registriosakonna kodukord - Vastu võetud justiitsministri 28. 08. 2002. a määrusega nr 56 ( RTL 2002, 103, 1558), jõustunud 19. 09. 2002. Määrus kehtestatakse «Kohtute seaduse» (RT I 2002, 64, 390) § 16 lõike 3, § 42 lõike 1 ja § 45 lõike 3, «Äriseadustiku» (RT I 1995, 26–28, 355; 1998, 91–93, 1500; 1999, 10, 155; 23, 355; 24, 360; 57, 596; 102, 907; 2000, 29, 172; 49, 303; 55, 365; 57, 373; 2001, 34, 185; 56, 332 ja 336; 89, 532; 93, 565; 2002, 3, 6; 35, 214; 53, 336; 61, 375; 63, 387 ja 388) § 25 lõike 2, § 67 lõike 1 ning lõike 4 punktide 3 ja 4, § 70, § 5112 lõike 1, § 525 lõike 2 ja § 541 lõigete 2 ja 3, «Mittetulundusühingute seaduse» (RT I 1996, 42, 811; 1998, 96, 1515; 1999, 10, 155; 23, 355; 67, 658; 2000, 55, 365; 88, 576; 2001, 56, 336; 93, 565; 2002, 56, 336) § 76 ja § 111 lõike 2, «Kommertspandiseaduse» (RT I 1996, 45, 848; 1997, 48, 774; 2001, 93, 565; 2002, 53, 336) §15 ja § 37, «Laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse» (RT I 1998, 23, 321; 59, 941; 1999, 10, 149; 2000, 55, 365; 2001, 56, 336; 93, 565; 2002, 61, 375; 63, 387) § 18 lõike 2, § 37 lõike 1, § 64 lõike 3 ja § 77, «Kinnistusraamatuseaduse» (RT I 1993, 65, 922; 1999, 44, 511; 2001, 21, 113; 31, 171; 56, 336; 93, 565) § 1 lõike 2 ja lõike 3 punkti 1, § 771 lõike 2 ja § 772 lõike 3 alusel, „ Kirikute ja koguduste seaduse“ (RT I 2002, 24, 135; 61, 375; 2004, 14, 91) § 19 lõike 1 ning „Hooneühistuseaduse“ (RT I 2004, 53, 368) § 6 lõigete 1 ja 4 alusel;
12)    Kohtutäituri ametitegevuse ja selle üle järelevalve teostamise kord - Vastu võetud justiitsministri 27.02.2001.a määrusega nr 24 ( RTL 2001, 30, 369), jõustunud 01.03.2001. Määrus kehtestatakse «Vabariigi Valitsuse seaduse» (RT I 1995, 94, 1628; 1996, 49953; 88, 1560; 1997, 29, 447; 40, 622; 52, 833; 73, 1200; 81, 1361 ja 1362; 87, 1468; 1998, 28, 356; 36/37, 552; 40, 614; 107, 1762; 111, 1833; 1999, 10, 155; 16, 271 ja 274; 27, 391; 29, 398 ja 401; 58, 608; 95, 843 ja 845; 2000, 49, 302; 51, 319 ja 320; 54, 352; 58, 378; 95, 613; 102, 677; 2001, 7, 16) paragrahvi 49 lõike 1 punkti 1 ja «Kohtutäituri seaduse» (RT I 2001, 16, 69) paragrahvi 2 lõike 6 alusel, «Täitemenetluse seadustiku» (RT I 1993, 49, 693; 2001, 29, 156; 43, 238) paragrahvi 29 1 lõike 6, paragrahvi 52 lõike 1, paragrahvi 643 lõike 2, paragrahvi 6423 lõike 2, paragrahvi 72 lõike 2 ja paragrahvi 65 lõike 1;
13)    Kohtuvälise menetluse menetlusdokumentide näidisvormide kehtestamine -
Justiitsministri 16. detsembri 2002. a määrus nr 82. Määrus kehtestatakse «Väärteomenetluse seadustiku» (RT I 2002, 50, 313) § 51 alusel;
14)    Kaitseministri 4. mai 1998. a määrus nr 1 “Hinnalise kingituse maksumuse ja rahalise preemia piirmäära kehtestamine”;
15)    Kaitseministri 18. juuni 2001. a määrus nr 17 “Kaitseväe vormiriietuse esemete kandmise tähtajad ning vormiriietuse maksumuse kompenseerimise ulatus ja kord”;
16)    Kaitseministri 9. augusti 2005. a määrus nr 23 “Sõidu- ja toitlustuskulude katteks kutsealusele ja reservväelasele hüvitise maksmise kord ja ulatus”;
17)    Haridusministri 16. aprilli 1996. a määrus nr 13 „Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisel oleva riigivara võõrandamise korra kinnitamine”;
18)    Haridusministri 16. aprilli 1996. a määrus nr. 14 „Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisel oleva riigivara kõlbmatuks tunnistamise, mahakandmise ja hävitamise korra kinnitamine”;
19)    Haridusministri 24. märtsi 1999. a määrus nr 21 „Põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava (abiõppe õppekava) kinnitamine”;
20)    Haridusministri 15. detsembri 1999. a määrus nr 59 „Toimetuleku riikliku õppekava kinnitamine”;
21)    Haridus- ja teadusministri 29. märtsi 2004. a määrus nr 19 „Teadusraamatukogude ühtse komplekteerimiskava koostamise põhimõtted ja teadusraamatukogude teadusinformatsiooni ning arhiivraamatukogude rahvusteavikute hankimise finantseerimise taotlemise, taotluste läbivaatamise ning finantseerimise otsustamise kord”;
22)    Haridus- ja teadusministri 21. märtsi 2005. a määrus nr 11 „Teadus- ja arendusasutuste baasfinantseerimise määramise tingimused ja kord”;
23)    Haridus- ja teadusministri 31. märtsi 2004. a määrus nr 20 „"Eesti riikliku arengukava struktuurifondide kasutuselevõtuks - ühtse programmdokumendi 2003-2006" meetme 4.3 „Kutse- ja kõrghariduse ning seda toetava infrastruktuuri kaasajastamine” investeeringuteks ettenähtud toetuse kasutamise kava koostamise kord” määruse kehtivusaeg on seotud „Eesti riiklik arengukavaga Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtne programmdokument 2004–2006”;
24)    Haridus- ja teadusministri 17. mai 2004. a määrus nr 29 „Riikliku arengukava meetme 4.3 „Kutse- ja kõrghariduse ning seda toetava infrastruktuuri kaasajastamine” toetuse andmise tingimused” märkus: Määruse kehtivusaeg on seotud „Eesti riiklik arengukavaga Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtne programmdokument 2004–2006”;
25)    Haridus- ja teadusministri 30. juuli 2004. a määrus nr 46 „Riikliku arengukava meetme 1.1 „Tööjõu paindlikkust, toimetulekut ja elukestvat õpet tagav ning kõigile kättesaadav haridussüsteem” toetuse andmise tingimused” märkus: Määruse kehtivusaeg on seotud „Eesti riiklik arengukavaga Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtne programmdokument 2004–2006”;
26)    Haridus- ja teadusministri 6. mai 2005. a määrus nr 15 „Riikliku arengukava meetme 1.1 ja meetme 4.3 seire läbiviimise eeskiri” märkus: Määruse kehtivusaeg on seotud „Eesti riiklik arengukavaga Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtne programmdokument 2004–2006”;
27)    Haridus- ja teadusministri 16. septembri 2005. a määrus nr 33 „Riiklikule õppekavale vastavate õpikute, töövihikute ja tööraamatute loetelu 2005/2006. õppeaastaks” märkus: Määruse kehtivusaeg on seotud õppeaastaga;
28)    Välisriigi diplomaatilise esinduse ja konsulaarasutuse, Välisministeeriumi poolt tunnustatud rahvusvahelise organisatsiooni esinduse või esindaja, Eestisse akrediteeritud välisriigi diplomaatilise esindaja, konsulaarametniku, välja arvatud aukonsul, ja erimissiooni esindaja poolt ametialaseks kasutamiseks ostetud aktsiisiga maksustatud alkoholilt ja kütuselt aktsiisi tagastamise kord vastu võetud rahandusministri 7.04.2004. a määrusega nr 56 (lisas taotluse vorm);
29)    Välisministeeriumi valitsemisel oleva riigivara võõrandamise korra kinnitamine välisministri 23. mai 2002. a määrus nr 4;
30)    Välisministeeriumi valitsemisel oleva riigivara registrisse kandmisele mittekuuluva asja kõlbmatuks tunnistamise, mahakandmise ja hävitamise kord Välisministri 29. oktoobri 2001. a määrus nr 8;
31)    kultuuriministri 4. septembri 1996. a määrus nr 11 “Isiklikuks reprodutseerimiseks mõeldud salvestusseadmete ja tühjade (salvestuseta) audio- ja videosalvestuseks mõeldud vahendite tootjate ja maaletoojate poolt audiovisuaalse teose ja teose helisalvestise kasutamise kompenseerimiseks autoritele, teoste esitajatele ja fonogrammi tootjatele kogutava tasu maksmise kord” (RTL 1996, 96, 555);
32)    kultuuriministri 12. juuli 2004. a määrus nr 9 “Rahvaraamatukogu töökorralduse juhend”(RTL 2004, 97, 1529; 2005, 91, 1368);
33)    siseministri 7. septembri 2004.a määrus nr 55 “Sisekaitseakadeemia üliõpilasele ja politseikadetile makstava stipendiumi suurus, maksmise tingimused ja kord” (RTL 2004, 123, 1899);
34)    siseministri 08. jaanuari 2002.a määrus nr 6 “Politseiametniku pensioni või politseiametniku töövõimetuspensioni arvutamise, määramise, ümberarvutamise ja maksmise kord” (RTL 2002, 12, 132; 61, 910);
35)    siseministri 3. veebruari 2004.a määrusega nr 14 “Kuriteoohvritele riikliku hüvitise taotlemiseks vajalike eeluurimisasutuse poolt esitatavate andmete dokumendi vorm” (RTL 2004, 16, 244; 2005, 74, 1054);
36)    siseministri 4. mai 2004.a määrus nr 28 “Sissenõutavate väljasõidukohustuse sundtäitmise kulude loetelu ning välismaalase väljasaatmiskeskuses või politsei arestimajas kinnipidamisega seotud sissenõutavate kulude määrade kehtestamine” (RTL 2004, 60, 1017);
37)    siseministri 27. augusti 2004.a määrus nr 52 “Schengen Facility vahendite kasutamise kord” (RTL 2004, 118, 1843; 2005, 29, 404);
38)    regionaalministri 7. jaanuari 2005. a määrus nr 1 “Rahvastikuregistrist andmete väljastamise hindade kinnitamine” (RTL 2005, 61, 873);
39)    sotsiaalministri 2. septembri 2004. a määrus nr 106 „Ravimite hulgimüügi ostuhindade edastajad, ravimite hulgimüügi ostuhindade edastamise tingimused ja kord“;
40)    sotsiaalministri 3. oktoobri 2002. a määrusega nr 121 „Kindlustatud isikult tasu maksmise kohustuse Eesti Haigekassa poolt ülevõtmise kord ja tervishoiuteenuse osutajatele makstava tasu arvutamise metoodika“;
41)    sotsiaalministri 18. veebruari 2005. a määrus nr 28 „Ravimi müügiloa taotluse liigid ja vorminõuded, täiendava dokumentatsiooni loetelu, täiendavale dokumentatsioonile esitatavad nõuded, taotluse erialase hindamise tasu suurus taotluse eri liikide kaupa ning tasu arvestamise ja tasumise kord“;
42)    sotsiaalministri 29. jaanuari 2004. a määrus nr 10 „Kuriteoohvritele makstava riikliku hüvitise taotlemise vorm ja vajalike dokumentide loetelu“;
43)    sotsiaalministri 16. detsembri 2002. a määrus nr 145 „Täiskasvanute hambaraviteenuse hüvitise määrad, maksmise kord ning hambaravihüvitise saamiseks vajalike dokumentide loetelu, neis sisalduvate andmete koosseis ja dokumentide esitamise kord“;
44)    sotsiaalministri 29. detsembri 2004. a määrus nr 151 „Represseeritule ja represseerituga võrdsustatud isikule tervishoiuteenuste ja ravimite hüvitamise määrad, tingimused ja kord“;
45)    sotsiaalministri 28. veebruari 2005. a määrus nr 35 „Rehabilitatsiooniteenuse taotluse vorm ja nõutavate dokumentide loetelu, rehabilitatsiooniteenusele suunamiskirja vorm ning rehabilitatsiooniteenuse kulude hüvitamise arve vorm ning arve alusel kulude hüvitamise kord ja tingimused“;
46)    sotsiaalministri 17. mai 2001. a määrus nr 52 „Püsiva töövõime kaotuse korral uue eriala õppimise, toimetulekuks vajalike abivahendite muretsemise ja liikumispuude korral eluaseme kohandamise põhjendatud kulutuste hüvitamise piirmäärade kehtestamine“;
47)    sotsiaalministri 7.07.2004. a määrus nr 89 „Meetme 1.3 „Võrdsed võimalused tööturul“, välja arvatud riigi tööturuasutuste projektidele antava toetuse, tingimused ja toetuse seire läbiviimise eeskiri“;
48)    sotsiaalministri 24. septembri 2002. a määrus nr 113 „Omaosaluse alusmäär ja ravimihüvitise maksimaalmäär“;
49)    sotsiaalministri 5. jaanuari 2005. a määrus nr 3 „Ohvriabi vabatahtlikule ohvri abistamisega seotud kulude hüvitamise kord ja piirsumma“;
50)    sotsiaalministri 21.01.2004. a määrus nr 5 „Riiklike peretoetuste ja vanemahüvitise taotlemise avalduse vorm ja vajalike lisadokumentide loetelu“;
51)    sotsiaalministri 18. veebruari 2005. a määrus nr 32 „Ravimi ohutuse alaste andmete edastamise ning ravimi ohutus- ja kvaliteediseire tasu arvestamise ja tasumise kord“;
52)    sotsiaalministri 14.12.2000 määrus nr 79 „Tehniliste abivahendite taotlemise ja soodustingimustel eraldamisetingimused ja kord“;
53)    sotsiaalministri 8. detsembri 2004. a määrus nr 123 „Eesti Haigekassa ravimite loetelu koostamise ja muutmise kord ning loetelu kehtestamise kriteeriumide sisu ja kriteeriumidele vastavuse hindajad“;
54)    sotsiaalministri 3. detsembri 2004. a määrus nr 121 „Hinnakokkuleppe sõlmimise kord“;
55)    sotsiaalministri 26. novembri 2002. a määrus nr 135 „Täiendava ravimihüvitise taotlemise ja maksmise kord“;
56)    sotsiaalministri 3. oktoobri 2002. a määrus nr 120 „Eesti Haigekassa meditsiiniliste abivahendite loetelu, meditsiiniliste abivahendite loetellu kantud abivahendi eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmise tingimused ja kord, meditsiiniliste abivahendite loetelu koostamise ja muutmise tingimused ja kord“;
57)    sotsiaalministri 26. septembri 2002. a määrus nr 114 „Töövõimetuslehe registreerimise ja väljaandmise tingimused ja kord ning töövõimetuslehe vormid“;
58)    sotsiaalministri 31. mai 2004. a määrus nr 69 „Liiklusõnnetusega seotud mittevaralise kahju hindamise kord“;
59)    sotsiaalministri 22. juuni 2004. a määrus nr 87 «Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtse programmdokumendi aastateks 2004–2006» meetme 4.4 «Haiglavõrgu reorganiseerimine» toetuse kasutamise kava koostamise kord, toetuse andmise tingimused ja toetuse seire läbiviimise eeskiri”,
60)    sotsiaalministri 21. jaanuari 2004. a määrus nr 5 „Riiklike peretoetuste ja vanemahüvitise taotlemise avalduse vorm ja vajalike lisadokumentide loetelu“;
61)    sotsiaalministri 3. jaanuari 2003. a määrus nr 3 „Kindlustatule makstud tasude ja tasudelt kinnipeetud töötuskindlustusmakse tõendi vorm“;
62)    sotsiaalministri 18. juuni 2001. a määrus nr 61 „Lapse toitmiseks ettenähtud vaheaegade ja puudega lapse vanemale täiendava tasulise puhkepäeva eest keskmise palga maksmine riigieelarve vahenditest“;
63)    sotsiaalministri 18. jaanuari 2005. a määrus nr 11 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete vormide kinnitamine ja aruannete esitamise kord“;
64)    rahandusministri 14. juuni 2004. a määrus nr 117 "Riigi osalusega äriühingu ja sihtasutuse nõukogu liikmete tasustamise kord ja tasude piirmäärad";
65)    rahandusministri 15. jaanuari 1996. a. määrus nr 5 "Riigivara registrisse andmete esitamise vormide kinnitamine".

IX. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub tähtpäeval, mis on kehtestatud Euroopa Liidu Nõukogu otsuses Eesti Vabariigi suhtes kehtestatud erandi tühistamise kohta Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 122 lõikes 2 sätestatud korras (eelnõus nimetatud ka erandi tühistamise päev). Eesti Vabariigi seaduse Eesti krooni tagamise kohta tunnistatakse kehtetuks  15 päeva pärast erandi tühistamise päeva.

XI. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu kooskõlastatakse õigusaktide eelnõude elektroonilise kooskõlastamise süsteemi eÕigus vahendusel. Pärast eelnõu kooskõlastamist esitatakse €S eelnõu (tõenäoliselt 2006. a I kvartalis) arvamuse avaldamiseks Euroopa Keskpangale (edaspidi EKP) vastavalt asutamislepingu artikli 105 lõikele 4 ja Euroopa Liidu Nõukogu otsusele nr 98/415/EÜ. Euroopa Keskpank esitab arvamuse tõenäoliselt ühe kuu jooksul. EKP-ga tuleb asutamislepingu artikli 105 lõike 4 kohaselt konsulteerida iga tema pädevusse kuuluva ühenduse õigusakti eelnõu osas. EKP võib tema pädevusse kuuluvates küsimustes esitada arvamusi vastavatele ühenduse institutsioonidele ja asutustele ning riikide ametiasutustele. Konsulteerimiskohustust kohaldatakse ainult õigusaktide sätete puhul, mis on asjaomases liikmesriigis siduvad ja üldrakendatavad. Nimetatud kohustus ei ole seotud vaid õigusaktidega, mida võtab vastu Riigikogu. Samas pole EKP-ga vaja konsulteerida rakendusaktide osas, välja arvatud juhul, kui alamakti  mõju on erinev esmase õigusakti mõjust. Seega kuuluksid Eesti õiguses konsulteerimisele vaid praeter legem ja contra legem määrused (esimese kehtivus Eesti õiguskorras on vastavalt põhiseadusele problemaatiline ning teise määruse liigi väljaandmine põhiseadusega keelatud). Liikmesriigid ei konsulteeri tavaliselt EKP-ga ühenduse direktiivide rakendamise osas, kuigi EKP on teatud juhtudel seda oodanud ka direktiivide osas, mis on olulised EKPS-ile ja mille puhul ühtlustamine on eriti tähtis. EKP-ga peab uuesti konsulteerima, kui õigusakti eelnõu, mille kohta EKP-lt on eelnevalt arvamust taotletud, oluliselt muudetakse. EKP esitatud arvamus pole liikmesriigile siduv.

16. märts 2006. a.





Aivar Sõerd
Minister                                                            Tea Varrak
                                                                          Kantsler

Osale arutelus

Toetajad:

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Veebipõhine Microsoft Dynamics NAV majandustarkvara terviklahendus

Tänapäeva ettevõtete väljakutseks on pidev ärikeskkonna muutumine. Majandus- või äritarkvara peab seejuures olema paindlik, kasvama koos ettevõttega. Samas tuleb koguda ja vaadata oma andmeid täiesti uuel viisil, et teha tuleviku otsuseid, mitte konstateerida minevikku. Majandustarkvara peab olema kaasaegne, hästi integreeritud ja aitama tööaega kokku hoida.

TAAVI PALK – parim valik kõigile palgaarvestajaile

Töötasude arvutamist ja maksustamist puudutava seadusandluse igaaastane muutumine ja uute peensuste jätkuv lisandumine on palgaarvestusest teinud ühe komplitseerituma valdkonna finantsarvestuses.

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Tööriistad