Sellest ei taheta rääkida

Kuigi vähk on nö geneetiline e meie pärilikkusaine valesti toimimise tagajärg, on osal naistel haigestumise risk oluliselt kõrgem. Selliseid naisi on haigestunute hulgas viis kuni kümme protsenti. Just nemad on pärinud oma vanematelt geeniversiooni, mis riski oluliselt tõstab. Teistel juhtudel mängivad geenid hulga tagasihoidlikumat rolli ning määravad on füüsiline aktiivsus, toitumine, suitsetamine, alkohol — ehk siis eluviisid.

Iga päev lisandub teadmisi rinnavähi geneetikast ja sellest on ka iga päevaga üha rohkem kasu. Geeniteraapiast ehk vigase geeni muutmisest oleme veel kaugel, kuid üht-teist annab juba ära teha. Mida, selles räägib Vähiliidu meditsiininõunik dr Tiiu-Liis Tigane.

Millised geenid need siis on?

Hetkel on teada kaks enimlevinud geeniversiooni — BRCA1 ja BRCA2, mis riski haigestuda väga palju tõstavad. BRCA1 tekitab lisaks rinnavähile ka munasarjavähki. Meeste rinnavähki, mida esineb küll harva, seostatakse aga BRCA2ga. Naine ei pruugi sellist geeni emalt pärida, edastajaks võib olla ka isa.

Kuidas sellised seosed reaalses elus välja tulevad?

Kui naine tuleb rinnavähiga arsti juurde, siis vestluse käigus võibki selguda, et tema emal oli rinnavähk ja kahel tädil on olnud rinnavähk ja ühel munasarjavähk. Siis on ikka päris kindel, et tegemist on geneetilise tagapõhjaga haigusega. Siit tulenebki vajadus luua geneetilise konsultatsiooni võimalus. Paljudes riikides ongi seda teed mindud — näiteks Soomes on selline kliinik loodud.

Kuidas neil edeneb?

Kliinik töötab väga hästi — nagu üldse Soomes asjad reeglina töötavad, nagu nende rinnavähi skriining töötab — põhjamaise järjekindlusega. Meiegi oleme püüdnud siin asja algatada. Töögrupi üks initsiaatoritest on dr Valvere, dr Kütner saadab sellise oletatava suure päriliku riskiga patsiendid meie kahe geneetiku — dr Joosti ja dr Zhordania juurde. Asi on meil muidugi algusjärgus, kuid väga-väga suur vajadus on. Tulevikus peaks teadlik kodanik saama pöörduda ka ise geneetilise konsultatsiooni kabinetti. Kui inimene teab, et tal on suguvõsas palju naisi haigestunud, siis peaks ta saama konsultatsiooni, kui suur on tema risk ja mida peaks tegema.

Näiteks Šveitsis nimetatakse seda skriininguks vähiperekondades. Selleks on spetsiaalne konsulteerimiskliinik, kus on onkoloog, psühholoog, meditsiinigeneetik, günekoloog. Muidugi on töösse haaratud ka perearst, kes patsiendist ja tema perekonnast kõige rohkem teabki ning saab soovitada sellesse kliinikusse minna.

Kõige esimene asi, mida tehakse, on nõustamine. Põhjus on lihtne — praegu, kui muteerunud geenid ka leitakse, ei saa veel teha geeni enda ravi, st ei saa ju kogu keha rakkudes ühte geeni välja vahetada. Seepärast küsitakse esimesel nõustamisel, kas inimene üldse tahab teada oma riske, sest risk võib olla väga suur ja ennetamiseks kasutatavad meetmed väga rängad. Kui inimene on valmis riske teada saama, minnakse edasi — kui ei, siis sinna see jääb.

Kui patsient on nõus, siis tehakse alles geneetiline analüüs ja riskihindamine. Samamoodi käib ka patsiendi sugulaste nõustamine. Mis ei tähenda, et kõigil sugulastel peaks riski suurendav geeniversioon olema.

Kui patsiendil analüüsi tulemusena ikkagi leitakse haiguse riski suurendav geeniversioon, siis räägitakse ära kõik võimalused, kuidas haigust ennetada või varakult ära tunda. Nõustamise tulemusena peab ta ise tegema valiku, mida teeb või tegemata jätab. Vahel on valikud väga rängad — on teada juhtum, kus noore naise haigestumise risk oli nii suur, et elu päästmise nimel tehti otsus rindade ja munasarjade eemaldamise kohta. Seal olid küll nii naise õed kui tädid surnud väga noorelt rinna- ja munasarjavähki.

Kuidas tavalisematel juhtudel tehakse?

Tavaliselt on asi siiski mõõdukam — taktikaks valitakse väga tihe jälgimine. Näiteks juba teismeliseeas peavad suurema riskiga naised oma rindu palpeerima iga kuu, alates 25.aastast käiakse mammoloogi juures kontrollis kaks korda aastas, korra aastas tehakse ka ultraheliuuring ning mammogramm ning ka vajadusel magnetresonantsuuring. 35-40 aastaselt võib osutuda vajalikuks eemaldada ennetavalt munasarjad. Munasarjas olevat vähki on raske diagnoosida ja märgata enne, kui see on suhteliselt suureks kasvanud.

Seega osa mujal maailmas ennast õigustanud tegevustest nii või teistsugusel kujul toimib ka Eestis. Kuidas edasi?

Eks me peame püüdma seda nõustamisteenust arendada — ja sellega tegelemegi. Hiiul asuvas PERHi onkoloogiakorpuses on avatud nõustamistuba, kust saab infot kõikides vähki puudutavates küsimustes. Värskelt on tööl ka psühholoog — mida ta teeb ja milliste küsimuste ning olukordadega kokku põrkab, sellest kirjutame kindlasti edaspidi.

Suuremal osal vähipatsientidest pole geenid siiski esmatähtsad.

Jah, sellest räägitakse maailmas ikka enam — enamus haigusjuhtudest on kas välditavad või varasel avastamisel ravitavad. Näiteks Põhjamaades — Taanis, Rootsis, Norras ja Soomes — tehtud uuring väidab, et 27 protsenti vähijuhtudest on välditavad. Näiteks farmeritel, kelle igapäevaelu osa on puhas õhk, suur füüsiline aktiivsus, puhas, omakasvatatud toit, on ka vähki haigestumise risk oluliselt madalam. Oluline ohutegur on näiteks rasvumine. Asi on juba nii kaugel, et juba lapsed on rasvunud. Kümne aastaga on näiteks Inglismaal, kus inimesed on alati olnud pikad, sirged ja suhteliselt kõhnad, on ülekaaluliste ja rasvunud laste arv kahekordistunud!

Põhjused ikka samad — laps ei liiguta end üldse. Kooli autoga, tagasi autoga, siis teleka või arvuti ette. Laps ei mängi kulli ega peitust, ei roni puu otsa, sest puid pole… Arvatakse, et see põlvkond ei pruugi enam saavutada oma vanemate eluea pikkust — st nende eluiga võib osutuda lühemaks, kui nende vanemate oma…

Õige toitumine on muidugi väga tähtis — et toit oleks täisväärtuslik, rohkem kiudaineid, rohkem puu- ja juurvilju, ei mingit kiirtoitu. Kuid kasvab põlvkond, kes ei söö puu- ja juurvilju… Vanemaealistel on rasvumine tihti ainevahetuse aeglustumise ja eluviisi muutustega seotud. Dieet üksi ei aita — füüsiline aktiivsus on komponent, milleta läbi ei saa. Teine murelaps on alkohol — mitte ainult Eestis, vaid ka Suurbritannias. Viimase kümne aasta jooksul on noorte brittide alkoholitarbimine kolmekordistunud! Juba ongi alkoholiga seotud maksa- jm vähkide arv suurenenud — kuritarvitamine hakkab väga ruttu kibedaid vilju kandma. Meilgi on palju neid, kes töölt tulles omale regulaarselt “dringi” segavad…

Sest seda on väljamaa filmidest nähtud…

Täpselt. Ühekordselt poleks seda nagu kuigi palju, kuid see on nagu tilkuv vesi — ükskord ta uuristab augu sisse ikkagi.

Neist asjadest on ometi tuhandeid kordi räägitud.

Jah, aga peab veel ja veel kordama — õige toit, alkoholi piiramine ja tubakast loobumine ning füüsiline aktiivsus koos võiks vältida üle poole vähijuhtudest. Meil tegeletakse jalgratta leiutamisega ja räägitakse alkoholi- ja tubakaaktsiisist kui tuludest. Riigi tulud alkoholi- ja tubakaaktsiisist on tühised võrreldes kuludega, mis nendega seoses kanda tuleb! Töövõimetus, enneaegne surm, haigused — see on nende tulude hind.

Midagi on rääkimisest kasu ka — spordisaalides on rohkem rahvast, tänaval ja pargis võib juba näha vanemaid prouasid käimiskeppidega. Veel saab riski alandada varajase avastamisega. Selleks on vaja alates 40.eluaastast käia üle ühe aasta mammograafis (st esimesel korral 40., teine kord 42.eluaastal jne). Kui otseseid vähile viitavaid tunnuseid pole, võib perearsti suunamiskirjagagi kiiresti kontrolli jõudmine olla probleem. Jääb üle soovitada kindlasti teha seda regulaarselt — kasvõi omal algatusel ja oma raha eest. Tervis ju ikkagi enda oma.

Osale arutelus

  • Aleksander Laane

Toetajad:

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Veebipõhine Microsoft Dynamics NAV majandustarkvara terviklahendus

Tänapäeva ettevõtete väljakutseks on pidev ärikeskkonna muutumine. Majandus- või äritarkvara peab seejuures olema paindlik, kasvama koos ettevõttega. Samas tuleb koguda ja vaadata oma andmeid täiesti uuel viisil, et teha tuleviku otsuseid, mitte konstateerida minevikku. Majandustarkvara peab olema kaasaegne, hästi integreeritud ja aitama tööaega kokku hoida.

e-arveldaja – raamatupidamise tarkvara alustavale ja väikeettevõtjale (esimene aasta tasuta)

e-arveldaja on veebipõhine tarkvara, mis sobib hästi just alustavale ja väikeettevõtjale, aga ka mittetulundusühingule ning sihtasutusele. Sellel on tänaseks juba üle 5300 kasutaja.

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Tööriistad