Päikest emadepäevaks!

Päikest emadepäevaks!

Emadepäev on ukse ees – jääb vaid uks lahti teha ja rõõm oma emast, vanaemast ja emaks olemisest südamesse lasta. Väga paljud raamatupidajad on emad. Sestap ka see lugu. Et teil jätkuks piisavalt aega ka oma laste jaoks!

Selle loo peategelased Eesti Televisiooni pearaamatupidaja Aili Laanem ja audiitor Õnne Kurvet on mõlemad nii-öelda staazhikad emad, kelle lapsed juba suureks kasvanud, oma elu avastamas-elamas.

Emadepäev võiks nende mõlema meelest olla mitte ainult üks päev aastas, vaid ikka ausalt 365 päeva, sest iga päev on ema oma lastele olemas ja lapsed emale ühtmoodi tähtsad.

Emaks olemise vastutus

Emadepäev on ju mais, kui ilmad on juba ilusad. Tavalisel oleme siis koos looduses ja emadepäeva tort on kaasas. Tähtis on minu meelest, et emad ja lapsed mõistaksid üksteist kõikidel päevadel,” leiab Aili Laanem.

Mida on tähendanud teie jaoks selles elus emadus ja emaks olemine? Mida see on kinkinud?

Aili: ”Iga naine unistab varem või hiljem lapsest, st soovib emaks saada. Mitte kõigile pole seda antud. Minu vanatädi ei saanud lapsi ja minu pinginaaber ei saanud lapsi ning nende arvates olin mina väga õnnelik. Lapsed ja armastus teevad naise ilusaks, õnnelikuks, mõistvaks. Samas on emaks olemine väga suur vastutus, just vastutus laste ees. Meie peres kasvasid kolm last - mehe tütar ja meie kaks poega. Minu jaoks on olnud mu lapsed tähtsad kogu aeg. Ja emaks olemist ei õpeta siin ilmas keegi, kõigega tuleb ise hakkama saada. Emaks olemine tähendab nii muresid kui rõõme. Üks vanaonu ütles mulle alati, kui me kohtusime, et küll ma olen üks rikas naine. Ma ei saanud kunagi aru... mismoodi rikas? Ja iga kord ta ütles: ... aga sul on ju 2 poega. Nüüd, kui lapsed on suured, saan ma aru, et emade rikkus ongi lapsed.”

Kas tänapäeval väärtustatakse emadust meie riigis ja ka mujal piisavalt?

Mulle tundub, et pigem on hakatud rohkem rääkima iibest ja sellest, et elanikkond hakkab vananema ning töökäsi ei jätku. Emade väärtustamisest on asi siiski veel väga kaugel. Mujal... seda ma ei tea. Meie ühiskonnas on kõige tähtsamaks karjäär ja edukus tööl ning see, kui esinduslik sa välja näed. Emad peavad oma muredega ise hakkama saama. Kuidas küll lahendada probleemi, kui laps ei saa eliitkooli? Millisesse kõrgkooli ta astub? Kõik ju tunnevad huvi kuhu kooli sinu laps läheb, jne. Mitte keegi ei räägi sellest, et emal on kodus peale ametlikku tööd veel teine töö - töö mis kestab iga lapse puhul nii kaua, kuni see laps ise oma elu alustab.”

Kui vanad on teie lapsed?

Minu lapsed on juba täisealised, kuigi kõige noorem alles õpib.”

Kuidas tunnete ennast nüüd - kui nad on juba suured ja täiskasvanud?

Kui noorem poeg sai 18, siis ma järsku tundsin, et nüüd ma olengi vaba, vaba vastutusest. Siis teatasin lastele, et nüüd võin teha mida iganes. Ja see üllatas neid esialgu väga. Kuid samas olen ma ju ikka neile kogu aeg olemas. Emale jäävad lapsed lasteks, kuni ta elab.”

Emaks olemine on õppimine

Õnne Kurveti 25-aastane poeg Erko õpib Tartu Ülikoolis filosoofiat. “Kuna mu poeg on juba täiskasvanud ja elab Tartus, siis “ühistegevus” on see, kui käin kord kuus mõneks päevaks ära Tartus. Ühitan Tartus käigu sealse kliendi tööga. Erko käib omakorda päris tihti minu juures Tallinnas ja koos läheme Harjumaale vanaisa juurde maakoju.”

Emadepäeva Õnne ja Erko eraldi ei peagi. “Kui juba regulaarsed Tallinn-Tartu käigud juhtuvad, veedame ühiselt aega. Võib-olla muutub mulle emadepäev pidupäevaks siis, kui tulevad lapse-lapsed ja mul on põhjust tunda end “vana” emana.”

Mida loodate sellel aastal emadepäevaks kingiks saada?

Õnne: “Emadepäeva eraldi kingituse tegemist pole meie peres kombeks.”

Mida on elu aga kinkinud teile koos emadusega?

“Emaks saamine tähendas naiseks saamist. Tüdruku põli sai läbi, algas “päris elu” oma rõõmude ja muredega. Saabus hetk, millest alates olin valmis täielikult vastutama nii enda kui lapse eest. Ühtlasi tähendas emaks saamine pideva elamise õpimist. Laps, kes sündis, tuli mind õpetama.”

Tunnete, et olla ema on ennekõike naise enda väärtus või on see pigem panus ühiskonnale?

“Ennekõike ikka ema enda väärtus, mis võimaldab anda täisväärtusliku panuse ühiskonnale.”

Kui palju töö segab emaks olemist?

“Olen lapse kõrvalt pidanud vastutusrikast pearaamatupidaja ametit, mis on hõlvanud minu ajast suure osa. Lisaks tööle võttis suure osa vabast ajast ka laulukooris laulmine. Süütunne, et aega lapsele on vähe, on saatnud mind kogu aeg. Tänu minu isale-emale, kelle juures Erko oli mitu pikka aastat enne kooliaega, sain võib-olla ülde lapse kõrvalt tööl käia. Siiski arvan, et tähtsam konkreetsest füüsilisest kohaolekust on anda lapsele turvatunnet teadmisega, et olen tema jaoks alati olemas.”

Kas raamatupidajana vahel unustate selle maailma kõige õnnelikuma ameti - emaks olemise?

“Emaks olemine ei ole amet, vaid elamine emana. Kui olen töösse väga süvenenud, unustan ema “rolli”. Muiduga saab selliseid “unustamise” ehk töösse jäägitult süvenemide hetki olla vaid muredeta eluperioodidel. Kui mu poeg oli väike poss, oli ta tihti haige. Haige lapse kõrvalt ei saanud täispühendumisega küll töötada. Vähe sellest, ma ise jäin lapsega samaaegselt haigeks ja tervenesin koos temaga.”

Kuidas ennast emana iseloomustaksite?

“Arvan, et olen kaasaegne ema kõigi nõrkuste ja voorustega. Olen 50-aastane, kes on kasvatuse saanud ja idealismi vaimus maailmavaate alused omandanud sotsialismiajal. Õnneks olin suurte ühiskondlike muutute ajal piisavalt noor, et muutustega harjuda ja kaasas käia. Mulle meeldib kodune hubasus, kuid liiga pikalt kodus ei püsi. Süüa meeldib teha, kuid mitte järjepidevalt päevast päeva. Kuna olin Erko kasvamise ajal palju tööl, õppis minu poisslaps varakult ise süüa tegema.

Eluaeg olen ka “koolis käinud”. Kõrgkooli lõpetasin 21-aastaselt, kuid raamatupidaja ja nüüdne audiitori amet on ajendanud pidevalt koolitustel-kursustel käima. Ka igapäevane tööelu on üks õppimiste jada. Oma poja kasvatamist nimetan mina emaks õppimise protsessiks. Oma seisukohti olen valmis innukalt kaitsma ja jonnakalt vaidlema, kuid põikpäiselt endale kindlaks ei jää. Olen sündinud kaalude tähtkujus, keda iseloomustavad diplomaadi omadused leppida ja teha kompromisse. Ka oma lapse puhul sain üsna varsti aru, et saan temaga asju ajada vaid kokkuleppele jõudmise, mitte käskimise teel.”

Osale arutelus

  • Aive Antsov

Toetajad:

Jälgi Raamatupidajat sotsiaalmeedias

RSS
Palgakalkulaator
Maksuvabastus (kuu)
Maksuvabastus (aasta)

Toetajad:

Tarkvara

Standard ERP on integreeritud äritarkvara keskmistele ja suurtele ettevõtetele.

Standard ERP ühendab endas traditsioonilise ettevõtte ressursiplaneerimise (ERP) ja kliendihalduse (CRM) kõrval laialdasel hulgal erilahendusi lähtuvalt ettevõtte spetsiifikast ning vajadustest.

SmartAccounts - lihtsaim ja kiireim raamatupidamistarkvara pilves

SmartAccounts on majandustarkvara, mis on suunatud väikese ja keskmise suurusega uuendusmeelsetele ettevõtetele, kelle jaoks on oluline lihtsus ja mugavus.

Valdkonna tööpakkumised

Uudised

Tööriistad